8.2. Õiguste kollektiivne teostamine Eestis
Eesti esimene kollektiivse esindamise organisatsioon oli 1932. aastal asutatud Autorikaitse Ühing. Pärast taasiseseisvumist asutati 1991. aastal Eesti Autorite Ühing ning seejärel 1998 Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), 1999 Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) ja 2000 Eesti Esitajate Liit (EEL).
Põhitegevusena korraldavad KEO-d igapäevaselt oma liikmete nimel nende teoste kasutamiseks lepingute sõlmimist ja litsentside väljastamist, teoste kasutamise eest tasude kogumist ning vähemasti pisteliselt ka turuseiret, et tuvastada rikkumisi ja tõrkeid. KEO-dega lepinguid omades ja neile selle alusel tasu makstes saavad seaduslikult toimetada raadio- ja telejaamad, kinod saavad näidata filme ja teatrid tuua lavale lavastusi ning igas kaubanduskeskuses saab mängida muusika. Tänu KEO-de tegevusele saavad kasutatud teoste autorid ja teised õiguste omajad seaduses ettenähtud tasu ning teoste kasutajate jaoks on asjaajamine tehtud võrdlemisi lihtsaks (vähemasti võrreldes sellega, kui tuleks iga autori, esitaja, fonogrammi- või filmitootjaga eraldi suhelda).
Teoste kasutajad peavad esmalt viima ennast kurssi, milliseid õigusi KEO-d teostavad, ning vajaduse korral sõlmima nendega vastavad litsentsilepingud. Alljärgnevalt on tutvustatud kõigi Eestis tegutsevate KEO-de tegevust ja selgitatud, millist liiki õigusi nad esindavad.
Eesti Autorite Ühing
www.eau.org
1991. aastal asutatud Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on 1932. aastal loodud Autorikaitse Ühingu tegevuse jätkaja ja järjepidevuse kandja. EAÜ-l on ligikaudu 6000 liiget, neist enamik on muusikateoste autorid, kuid on ka kunstnikke, koreograafe ja muusikateoste kirjastajaid. Lisaks teostab EAÜ koostöös Eesti Audiovisuaalautorite Liiduga (EAAL) audiovisuaalautorite ehk režissööride, stsenaristide ja dialoogi autorite, operaatorite ja kunstnike varalisi õigusi.
EAÜ teostab oma liikmete nimel järgmisi õigusi:
- muusika- ja audiovisuaalteoste avalik esitamine nii kontsertidel kui ka salvestatud kujul kinos ja teatris või taustamuusikana restoranis, kohvikus ja kaupluses;
- muusika- ja audiovisuaalteoste edastamine raadio- ja telekanalites ning kaabellevi võrkudes, näiteks Telias;
- muusikateoste salvestamine (CD-le või vinüülile) ja nende veebipõhine kasutamine, näiteks Spotifys ja YouTube’is;
- kujutava kunsti, sealhulgas fotograafiateoste originaalide edasimüümine oksjonitel ja ametlike vahendajate kaudu, samuti koopiate valmistamine ning edastamine raadio, televisiooni või muu sidekanali vahendusel.
Eesti Esitajate Liit
www.eel.ee
Eesti Esitajate Liit (EEL) on nii Eesti kui ka välisriikide esitajaid esindav ja ühendav kollektiivse esindamise organisatsioon. EEL alustas tegevust 2000. aastal ning selle peamine ülesanne on teose esitajate varaliste õiguste teostamine, s.t esituse kasutamise (ka isiklikul otstarbel kasutamise) eest saadaoleva tasu kogumine ja esitajatele väljamaksmine.
EEL teostab oma liikmete nimel järgmisi õigusi ja kogub nende kasutamise eest tasu:
- fonogrammide üldsusele suunamine, sealhulgas ringhäälingus (raadios, televisioonis) edastamine;
- fonogrammide laenutamine;
- fonogrammide reprodutseerimine isiklikul otstarbel kasutamiseks ja selle eest erakopeerimise tasu kogumine;
- reprodutseerimisõiguse andmine teose teatud viisil kasutamiseks (DJ-de ja tantsutreenerite tegevuseks, taustamuusika süsteemides kasutamiseks).
EEL ei teosta oma liikmete üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust ehk digikasutamise õigust. Seda teostavad fonogrammitootjad ise ja otse ning eeldatavasti on esitajad sõlminud nendega kõik vajalikud kokkulepped, kuidas tasu jaotatakse.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
https://www.efy.ee/
Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon, mis asutati 1998. aastal. EFÜ peamine ülesanne on fonogrammitootjate varaliste õiguste kollektiivne teostamine, s.t fonogrammide (salvestatud muusika) kasutajatega lepingute sõlmimine, fonogrammide kasutamise eest tasu kogumine ja õiguste omajatele väljamaksmine. EFÜ on muusika kasutajate ja tootjate vaheline lüli, kelle kaudu on muusika kasutajatel lihtne ja mugav maksta muusika tootjatele nende loomingu kasutamise eest autoriõiguse seaduses ette nähtud või EFÜ kehtestatud tariifidele vastavat tasu.
EFÜ teostab oma liikmete nimel järgmisi õigusi:
- fonogrammide avalik esitamine – see puudutab kõikvõimalikke asutusi ja ettevõtteid, kes soovivad oma ruumides mängida salvestatud muusikat mis tahes tehnilisi lahendusi kasutades, näiteks hotellid, restoranid, kasiinod ja spordisaalid;
- fonogrammide avaliku esitamise või edastamise eesmärgil reprodutseerimine ehk kopeerimine – see puudutab näiteks fonogrammide sünkroniseerimist ehk helindamist, fonogrammide kopeerimist taustamuusika süsteemidesse ja jukebox’idesse ning DJ-de poolt vajalike koopiate tegemist;
- fonogrammide reprodutseerimine isiklikul otstarbel kasutamiseks ja selle eest erakopeerimise tasu kogumine.
EFÜ ei teosta oma liikmete nimel üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust ehk digikasutamise õigust. Kõik fonogrammitootjad levitavad oma salvestisi digiplatvormidele otse või digilevitajate vahendusel ning saavad tasu samuti otse (või levitaja vahendusel) platvormidelt.
EFÜ teeb EEL-iga koostööd ning lähtuvalt valdkonnast maksab muusika kasutaja tasu neist ainult ühele organisatsioonile, kes jaotab tasu võrdselt esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Esitajad ja fonogrammitootjad teostavad fonogrammi üldsusele suunamisel tekkivat tasu saamise õigust ühiselt, kuid autoritest eraldi. Teose ja fonogrammi avalikul esitamisel (üldsusele suunamisel) peab muusika kasutaja sõlmima kaks lepingut: ühe EAÜ-ga ja teise lähtuvalt kasutusvaldkonnast kas EEL-i või EFÜ-ga (vastavalt EEL-i ja EFÜ vahelisele kokkuleppele).
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
https://www.eaal.ee/
Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) on audiovisuaalteoste autorite ja nende pärijate varaliste õiguste kollektiivse esindamise organisatsioon, mis asutati 1999. aastal. Audiovisuaalteose autoriteks on režissöör, stsenarist / dialoogi autor, operaator ning kunstnik.
EAAL teeb autoritasude kogumisel ja väljamaksmisel tihedat koostööd EAÜ-ga ning esindab oma liikmete järgmisi õigusi:
- reprodutseerimine;
- levitamine (laenutus ja rent, voogedastus);
- edastamine ja taasedastamine televisiooni või kaabellevivõrgu kaudu;
- üldsusele suunamine ja kättesaadavaks tegemine, ka interneti vahendusel;
- kasutamine isiklikul otstarbel (erakopeerimise tasu kogumine).
Eestis makstakse autoritasu järgmiste audiovisuaalteoste eest: mängufilmid, dokumentaalfilmid, animafilmid, tõsielu- ja aimefilmid, seeriafilmid ja teledraamad, dokumentaalsarjad.
Näide 8.2.1. Muusika litsentsimine kohviku pidamiseks
Enamikul klientide teenindamiseks mõeldud äripindadel soovivad ettevõtjad miljöö kujundamiseks kasutada ka muusikat. On vähe selliseid kauplusi, restorane ja kohvikuid, kus ei mängiks muusika. Sellisel viisil muusika kasutamist nimetatakse avalikuks esitamiseks ning kui seda tehakse ärilisel eesmärgil peetavas või üldsusele avatud kohas, tuleb hankida ka vastavad load. Muusika avalikuks esitamiseks – ka salvestatud muusika mängimine näiteks albumilt, raadiost või mujalt on avalik esitamine – tuleb hankida luba autoritelt ning tasuda esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglast tasu. Lubade väljastamise ja tasude kogumine on delegeeritud kollektiivse esindamise organisatsioonidele, Eestis EAÜ-le, EEL-ile ja EFÜ-le.
Uue kohviku avamise korral peab kohvikupidaja sõlmima EAÜ-ga litsentsilepingu, mille alusel saab ta loa mängida oma äripinnal EAÜ esindatavate autorite muusikat. Vastavalt kokkuleppele peab kohvikupidaja maksma iga kuu ühingule autoritasu. Esitaja- ja fonogrammitasu tuleb lähtuvalt kasutusvaldkonnast maksta tasu kas EEL-ile või EFÜ-le, nemad on tasu kogumise organiseerinud ühiselt. Tasu suurus sõltub mitmesugustest asjaoludest, kuid kohviku puhul, kus muid teenuseid ei osutata, oleneb tasu eelkõige külastajatele ettenähtud kohtade arvust. Täpsem teave ja tariifid on esitatud ühingute kodulehtedel .
Vaiko Eplik selgitab, miks tasub KEOga liituda
