6.1 Teoste kasutamine
Tavakeeles oleme harjunud mõtlema ja rääkima muusika kuulamisest ja mängimisest, piltide vaatamisest ja joonistamisest, raamatute lugemisest ja tsiteerimisest ning sõprade ja tuttavatega digiplatvormidel igat sorti sisu jagamisest (ingl content sharing). Autoriõiguse kontekstis nimetatakse seda aga teose kasutamiseks. Teose kasutamine hõlmab kõiki selliseid viise teosega ümber käia, mis puudutavad teose autori õigusi ning eeldavad temalt loa küsimist. Me kasutame teost, kui salvestame muusikat või jagame seda mis tahes viisil, postitame oma sotsiaalmeedia kontole teiste tehtud pilte, tsiteerime teiste kirjutatud tekste, kasutame teiste loodud sisu oma meemides ning sämpleid oma muusikas. Teose (samuti esituse ja fonogrammi) kasutamisega on tegemist ka siis, kui salvestatud muusikat mängitakse raadios või avalikus ruumis (näiteks restoranis, baaris või kaupluses), muusikateoseid kantakse ette elavas esituses kontserdil, maalid või fotod pannakse vaatamiseks välja kunstigaleriis või mõne hoone fuajees ning ettekande või loengu slaididele on lisatud fotosid ja graafilise disaini elemente.
Iga autorile kuuluv varaline õigus on seotud teose kasutamisega. Viise, kuidas teost kasutada, on palju ja neid tuleb aina juurde sedamööda, kuidas digitehnoloogia võimaldab loomingulist ja autoriõigusega kaitstavat sisu uuel viisil kasutada – avaldada, jagada ja muuta. Samas kehtib mis tahes kasutusviisi puhul üks ja sama põhimõte: teose kasutamiseks tuleb küsida autori ja/või teiste õiguste omajate luba. Teatud juhtudel on teoste kasutamine lubatud ka ilma selleks luba küsimata. Selliseid juhte nimetatakse teose vaba kasutamise eranditeks (vt 8. peatükk).
Soovides mõnda teost kasutada, tasub esmalt välja selgitada, kas see teos on üldse autoriõiguse kaitse all. Teost võib luba küsimata kasutada, kui selle autori või autorite surmast on möödunud üle 70 aasta või kui on tegemist mittekaitstava teosega. Oluline on silmas pidada, et isegi kui teost ennast ei kaitse enam autoriõigus, võivad teose esitus ja fonogramm olla kaitstud (vt kaasnevate õiguste peatükki). Samuti on võimalik, et autor on andnud teose avatud sisulitsentsiga vabaks kasutamiseks. Enim kasutatav avatud sisulitsentside formaat on Creative Commons.
Autorid ja teised õiguste omajad saavad oma teoseid (ka esitusi, fonogramme, filme) teistele kasutamiseks lubada kahel viisil:
- loovutades ehk andes üle (ingl assign) teose varalised õigused;
- andes teoste kasutamiseks loa ehk litsentsi (ingl license).
Teatud teoste ja teatud kasutamisviiside puhul annavad autorid õiguse end esindada ja oma teoste kasutamiseks lubasid väljastada üle kollektiivse esindamise organisatsioonidele (vt 8. peatükk). Iga kasutamisviisi tarbeks on vaja eraldi luba küsida. Teose reprodutseerimiseks saadud loaga ei kaasne automaatselt teisi varalisi õigusi, näiteks levitamisõigust. Kui teose kasutamine hõlmab peale autori ka teiste õiguste omajate, näiteks esitajate, fonogrammitootjate ja filmitootjate õigusi, siis tuleb ka nendelt vastav luba hankida.
Teose kasutaja peab teose seaduslikuks kasutamiseks tegema läbi järgmised sammud.
- Selgitama välja, kes on teose autor (või autorid) ja kes teda esindavad, kas näiteks kirjastaja või pärijad, juhul kui autor on surnud. Olenevalt sellest, kuidas on plaanis teost kasutada, võib neid õigusi esindada ka Eesti Autorite Ühing.
- Selgitama välja, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste omanikud, näiteks esitajad, fonogrammi- või filmitootjad, ning kes nende õigusi esindavad. Olenevalt sellest, kuidas on plaanis teost kasutada, võivad neid õigusi esindada Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit või mõni muu loomeliit, kellele on selleks esindusõigus antud.
- Selgitama välja, milliseid varalisi õigusi teose plaanitud viisil kasutamine puudutab. See on praktilises mõttes väga valdkonnaspetsiifiline.
- Küsima ja saama kõigi teose kasutamisega seonduvate õiguste omanikelt loa teose kasutamiseks just sellisel viisil, milles autoriga kokku lepitakse.
- Sõlmima loa saamise ja teose kasutamise muude tingimuste kohta kirjaliku litsentsilepingu. Kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too alati tingimata kaasa kokkuleppe tühisust, kuid selguse huvides tasub lepingud teha kirjalikult.
Eesti autoriõiguse seadus näeb ette ka soovituslikud nõuded autorilepingule ehk autori ja tema teoste kasutaja vahelisele kokkuleppele. Autorilepingu võib sõlmida nii uute teoste loomiseks kui ka olemasolevate kasutamiseks. Autorilepingus fikseeritakse teose kirjeldus, õiguste kohta tehtud kokkulepped (kas õigused antakse üle või antakse litsents), teose kasutamise viis ja territoorium ning lepingu kehtivuse tähtaeg.
Peale selle, et autor ja esitaja saavad oma varalisi õigusi loovutada, võivad nad sõlmida ka kahte liiki litsentsilepinguid.
- Lihtlitsentsileping – litsentsiandja ehk autor võib pärast litsentsi andmist ka ise oma teoseid kasutada ja teistele kasutada anda.
- Ainulitsentsileping – litsentsisaajal on õigus kasutada teoseid kokkulepitud ulatuses ning välistada selles ulatuses nii litsentsiandja kui ka teiste isikute õigus teost kasutada.
Autorid, kes soovivad oma teoste kasutamist vabamaks muuta, võivad kasutada tüüplitsentsilepinguid, näiteks formaati Creative Commons (CC).
Näide 6.1.1. Videoklipi valmistamine
Oletame, et teilt tellitakse videoklipp, mis kutsub inimesi osalema avalikul heategevusliku suunitlusega üritusel, mille piletiraha annetatakse loomade varjupaikadele. Soovite klipis kasutada Karl-Erik Taukari viimase singli videot, kuna ta on üritusele esinema kutsutud ja tema mänedžment on esinemiseks nõusoleku andnud. Samuti tahate tsiteerida paari rida ühest Juhan Viidingu luuletusest ning kasutada professionaalse loomafotograafi Kristiina Tammiku kodulehelt leitud fotosid. Kellelt, mille jaoks ja kuidas tuleb klipi valmistamiseks luba küsida?
Kas peab luba küsima?
Kuna tegemist on avaliku üritusega, millel on piletimüügi tõttu ka äriline eesmärk, tuleb selle reklaamiks loodava klipi tarbeks kõigilt kasutatavate teostega seotud õiguste omajatelt luba küsida. Asjaolu, et üritus on osaliselt heategevuslik, ei anna õiguslikku alust eeldada, et klipis võiks teiste loomingut kasutada luba küsimata ja selle eest tasu maksmata.
Video kasutamine
Muusikavideoga nagu igasuguse muu audiovisuaalse teosega on seotud mitut liiki õiguste omajad. Luba tuleb küsida nii muusikateose ja video autoritelt, fonogrammitootjalt kui ka esitajalt. See, et esitaja mänedžment on andnud nõusoleku tema ülesastumiseks korraldataval üritusel, ei tähenda, et ükskõik millist tema esitatud teost võiks ilma luba küsimata ürituse reklaamis kasutada.
Esmalt tasub loa saamiseks pöörduda video tootja poole, kes tõenäoliselt oskab öelda, kuidas jagunevad video ja selle aluseks oleva muusikapala ülejäänud õigused. Näiteks Karl-Erik Taukari esitatud loo „Ookean“ video kohta leiab tootjat puudutava info YouTube’is video all esitatud kirjelduse lõpust: © 2021 FAAR Music. Märk © tähistab terminit copyright ja selle kasutamine on informatiivne, mitte kohustuslik. FAAR Musicu esindajalt tuleb video kasutamiseks luba küsida, täpsustades, millises mahus ja kuidas täpselt soovitakse videot kasutada, millisel eesmärgil ja millistes kanalites levitada ning kui kaua kavatsetakse seda teha (kas teatud aja jooksul või piiramatult). Oluline on esile tuua sündmuse eesmärk (annetuste kogumine loomade varjupaikadele), kuna siis teavad kõik asjaosalised, millise sündmuse reklaamiks nende loomingut kasutatakse.
Kuna kõnealusel juhul on enamik loo autoreid seotud FAAR Musicuga, on tõenäoline, et luba saadakse korraga neilt kõigilt, nii autoritelt, esitajatelt kui ka fonogrammitootjalt. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Hoolimata sellest, kas loa saamiseks sõlmitakse leping või mitte (näiteks siis, kui teose kasutamise eest ei maksta tasu), peaks kokkulepe olema fikseeritud kirjalikult, kas või e-kirjana.
Luuletuse tsiteerimine
Juhan Viiding suri 1995. aastal, kuid tema looming on endiselt autorikaitse all. See tähendab, et luuletuse kasutamiseks tuleb luba küsida tema pärijatelt, kelleks on tõenäoliselt autori perekond: lesk, lapsed või teised lähisugulased. Kontaktide leidmiseks võib abi ja nõu küsida vastava ala loomeliidult, kõnealusel juhul näiteks Eesti Kirjanike Liidult.
Fotode kasutamine
Soovides kasutada fotosid, mille olete leidnud kellegi kodulehelt, tuleb kirjutada sellel kodulehel esitatud kontaktaadressil. Arvestades, et Kristiina Tammik on professionaalne fotograaf, tuleb tal sellistele päringutele vastata ilmselt üsna tihti.
Kui load on saadud, tuleb kõikidele kasutatud materjalidele viidata ka reklaamklipi infotekstis, märkides ära autorid ja teised õiguste omajad.
Reket ja Maarja Nuut remiksidest
