5.2. Fonogrammitootja õigused
Fonogrammitootja on isik, kes loob teose esitusest esimese õiguspärase helisalvestise, kandes seejuures salvestamise eest organisatsioonilist ja varalist vastutust. Õiguspärane on salvestis siis, kui esituse salvestamiseks on fonogrammitootjal olemas kõikide asjaomaste autorite ja esitajate load. Fonogrammitootja võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik, väga sageli on fonogrammitootjaks plaadifirma.
Näide 5.2.1. Kes toodab ja annab välja kõige populaarsemat muusikat Eestis?
Iga albumi või singli, mida on võimalik näiteks Spotifys või YouTube’is kuulata, on keegi tootnud ja välja andnud. Sellist isikut nimetatakse fonogrammitootjaks. Digiplatvormide-eelsel ajastul oli muusika salvestamine, välja andmine ja levitamine keeruline ja kallis ning sellega tegelesid plaadifirmad (ingl record labels), kellele kuulusid muu hulgas fonogrammitootja õigused. Tänapäeval võivad muusikat salvestada ja välja anda ka artistid ise, jättes kõik õigused endale.
Eestis toimetavad aina aktiivsemalt kolm maailma suurimat salvestatud muusika ettevõtet ehk major’it: Universal Music Group, Warner Music Group ja Sony Music Entertainment. Ehkki kõigil kolmel on Eestis kohalik meeskond, tegutsetakse juriidiliselt Soome esinduste kaudu. Peale nende on Eesti turul ka mitmeid kohalikke muusikaettevõtteid, kelle tegevus hõlmab muu hulgas salvestatud muusika tootmise ja turustamise. Kohalikest võib esile tuua näiteks Made In Baltics Entertainmenti, kes alates 2018 on teinud tihedat koostööd Sony Music Entertainmentiga ning töötab selliste artistidega nagu Ewert and The Two Dragons, Lenna, Tanel Padar ja Eleryn Tiit; Moonwalki, kelle edukaimateks artistideks on Stefan ja Getter Jaani; ning FAAR Musicu, mis oma põhitegevuse ehk muusikakirjastamise kõrval toodab ja annab välja Karl-Erik Taukari ja Trafficu albumeid. Eesti räppmuusika ilmselt suurim ja pikaajalisim väljaandja on Legendaarne Records, mida veavad Genka ja Paul Oja. Väiksemad, erinevatele niššidele suunatud on näiteks Õunaviks ja Seksound. Eesti rahvalikumat tantsumuusikat ja mitmesuguseid kogumikke on üle 20 aasta välja andnud Hitivabrik. 
Teiste seas on Eesti aktiivseimad muusikatootjad Made in Baltics, Moonwalk, FAAR Music ja Õunaviks. Logod kasutatud omanike loal.
Paljud Eesti artistid, kelle muusika jõuab edetabelitesse, toodavad ja annavad oma loomingut välja ise. Näiteks 20. juuli 2022 seisuga oli Spotifys Eesti enim kuulatud lugude seas nublu „V6sa“ ning Púr Múddi ja Grete Paia „Ainult unustamiseks“ – mõlemad lood on artistide endi toodetud.
Kodumaisele muusikale pühendatud veebileht MuusikaPlaneet on teinud statistikat, millised Eesti lood on jõudnud MyHitsi iganädalasse edetabelisse 2022. aastal (16. juuli seisuga). Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis, loo taha on märgitud loo väljaandja (info tugineb Spotifyle).
Fonogrammitootja õiguste aluseks ja põhjenduseks on eelkõige tema soov kaitsta oma investeeringut. Fonogrammitootja võtab salvestisi tootes ja turustades ärilise riski ning seega on mõistlik anda talle teatud varalised õigused, mis aitaksid tagada, et tehtud investeeringud on võimalik tagasi teenida. See motiveerib tootjat üldse helisalvestisi looma ja neid turustama.
Fonogrammitootjal on ainult varalised õigused, millest kõige olulisemad on järgmised.
- Fonogrammi mis tahes viisil kopeerimine (reprodutseerimine). Kõik koopiad, mis on tehtud ilma fonogrammitootja loata, on piraatkoopiad ja need on õigus konfiskeerida. Tasub meeles pidada, et ka veebist faili allalaadimine on sellest koopia tegemine, kuna sisuliselt kopeeritakse fail oma seadme kõvakettale.
- Fonogrammi levitamine. Selle all mõeldakse näiteks salvestiste müüki ja rentimist.
- Fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine veebiplatvormil. Sellisel juhul on fonogramme võimalik kasutada individuaalselt valitud ajal ja kohas. Salvestise üleslaadimine näiteks YouTube’i või Soundcloudi on lubatud ainult neile, kellele kuuluvad salvestise fonogrammitootja õigused või kes on saanud selliste õiguste omajalt üleslaadimiseks loa ehk litsentsi.
- Fonogrammi või selle reproduktsiooni üldsusele suunamine. Fonogrammi üldsusele suunamine tähendab selle avalikku esitamist, näiteks restoranis, baaris, kaupluses või muus avalikus kohas, raadios või televisioonis edastamist (ehk üldsusele edastamist) või taasedastamist näiteks kaabel-tv vahendusel.
Eestis kehtivad fonogrammitootja õigused üldjuhul 70 aastat alates fonogrammi esmasest väljaandmisest.
Näide 5.2.2. Kuidas jõuab tasu digiplatvormilt fonogrammitootjani?
Digiplatvorme on mitmesuguseid (vt peatükki 9.1). Mõnele platvormile saab igaüks ise oma salvestise üles laadida, sellised on näiteks YouTube ja Soundcloud. Seejuures on oluline meeles pidada, et salvestise tohib üles laadida üksnes see, kellel on vastava salvestise suhtes fonogrammitootja õigused. Selleks, et saada oma muusika aga Spotifysse, Deezerisse, Apple Musicusse ja teistele voogedastusplatvormidele, tuleb esitajal kasutada vahendajate ehk digilevitajate teenust. Neist suurimad on näiteks The Orchard ja Believe, kes teevad koostööd enamasti suuremate muusikaettevõtetega. Oma muusikat ise välja andvatele artistidele ja väiksematele plaadifirmadele on sobivamad näiteks Tunecore, Distrokid ja CD Baby. 2021. aastal asutati Eestis voogedastusettevõte Fairmus, mis võimaldab esitajal oma muusikat otse platvormile levitada.
Kuidas jõuab tasu Spotifyst fonogrammitootjani?
Spotify arvestab igas kuus kokku, kui palju raha on talle sel kuul reklaamiostjatelt ja kuutasu maksvatelt kasutajatelt laekunud. Seejärel selgitab ta välja, kui mitu korda on sel kuul kõiki lugusid kuulatud ja mis on ühe kuulamiskorra hind. Need arvutused tehakse iga turu kohta eraldi, kuna eri riikides on kuutasu erinev. Kuna iga kuu laekub Spotifyle erinev summa ja ka kuulamiskordade arv on kuude lõikes erinev, siis varieerub ka tasu, mida Spotify loo õiguste omajale ühe kuulamiskorra eest konkreetsel kuul maksab. Keskeltläbi on ühe kuulamiskorra eest kõigi muusikapalaga seotud õiguste omajatele kokku makstav tasu vahemikus 0,003–0,005 eurot. Sellest on maha arvestatud umbes 30% tulust, mille Spotify jätab endale.
Ehkki Spotify tulujaotus on märksa keerulisem ning detailid pole täpselt teada, jaotub tulu üldjoontes järgmiselt:
Seega saab fonogrammitootja Spotifyst iga kuu tulu vastavalt järgmisele lihtsustatud mudelile: kõikide konkreetse tootja lugude kuulamiskordade koguarv sel kuul × Spotify selle kuu kogutulu põhjal välja arvutatud ühe kuulamiskorra hind × 0,55.
Kui ühel tootjal on Spotifys kümme lugu, millest ühte kuulati eelmisel kuul 110 000 korda ja teisi 10 000 korda, ning kui Spotify maksab ühe kuulamiskorra eest 0,003 eurot, teenis tootja esimese loo pealt 330 eurot ning iga järgmise loo pealt 30 eurot. Seega kümne loo eest kokku teenis tootja eelmisel kuul 600 eurot. Kui selline kuulamiste hulk püsib, teenib ta aastas 7200 eurot. Sellest tulust peab tootja maksma vastavalt kokkuleppele ka esitajale. Suuremal ja pikemat aega tegutsenud plaadifirmal võib kataloogis olla kümneid või sadu, rahvusvahelistel muusikaettevõtetel lausa sadu tuhandeid fonogramme. Kuna voogedastusplatvormidel kuulatakse ka varasemate aastate ja aastakümnete repertuaari, võib plaadifirma kataloog olla päris suur ja teenitav kogutulu märkimisväärne.
Rahvusvahelise salvestatud muusika tootjate ühenduse IFPI hinnangul oli 2021. aasta salvestatud muusika turu kogumaht ligi 26 miljardit USA dollarit, millest puhtalt voogedastusteenuste pealt laekunud tulu moodustas 65%.
