5.1. Esitaja õigused
Muusika ning filmi-, teatri- ja muu lavaline kunst toetub lisaks autorite loomingule suuresti ka esitajate, sealhulgas muusikute, näitlejate, tantsijate ja loominguliste kollektiivide panusele, kes teoseid elavas esituses ette kannavad. Esitus on loominguline tegevus, mis sarnaselt autoriks olemisega on seotud esitaja isikuga, ning sellest tulenevalt on ka esitajal nii isiklikud kui ka varalised õigused.
Autoriõiguse seaduses on esitajana nimetatud näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat ning mõnd muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid. Esitajaks on ka dirigent, kes juhendab teisi teoste esitamisel.
Esitaja isiklikud õigused on:
- õigus esituse autorsusele ja esitajanimele;
- õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes, sealhulgas õigus esituse puutumatusele.
Need on sisuliselt sarnased autori isiklike õigustega, kuid loetelu on lühem. Esitajal on õigus nõuda, et teda tunnustataks esitajana ning et tema esitust ei moonutataks, näiteks võttes sellest tekstilõike, helikatkeid või pilte ja paigutades need konteksti, kus algse esituse mõte võib muutuda. Samuti ei või esitust (selle salvestust) kasutada kontekstis, millega esitaja nõus ei ole, näiteks reklaamis või kampaanias.
Näide 5.1.1. Metsatöll ja üleskutse kütuseaktsiisi vastu suunatud meeleavaldusele
2015. aasta aprillis hakkas sotsiaalmeedias ringlema videoklipp „EI aktsiisimängudele! 26.04.2015 Toompeale!“, millega kutsuti inimesi meeleavaldusele. Klipis oli kasutatud ansambli Metsatöll muusikat ning väljavõtteid nii ERR-i kui ka TV3 telesaadetest, kuid luba üheltki asjaosaliselt selleks küsitud ei olnud. Klipi tootja oli Nõmme TV ning idee pärines protestiaktsiooni korraldajatelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmetelt Silver Jõggerilt ja Sander Särelilt.
Ansambel käskis klipi maha võtta, kuna Metsatöllu toonase trummari Marko Atso sõnul ei soovinud ansambel ennast siduda ühegi poliitilise ettevõtmisega. Esitust ning antud juhul ka teost ja fonogrammi ilma loata kasutades riskitakse peale varaliste õiguste rikkumise ka esitajate ja autorite au ja väärikuse riivamisega.
Esitaja varalised õigused on peamiselt seotud esituse salvestamise õigusega ning esituse salvestise kopeerimise ja üldsusele (raadio, televisiooni või interneti vahendusel) suunamise õigusega. Üldjuhul kehtivad esitaja õigused 50 aastat alates teose esmakordsest esitamisest. Juhul, kui esitus on salvestatud ja avaldatud fonogrammil, kehtivad esitaja õigused 70 aastat alates fonogrammi avaldamisest või üldsusele suunamisest. Erinevalt teose autoritest lähevad teose esitaja varalised õigused, tööülesannete täitmise korras loodud esituste osas, tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Sarnaselt teose autoriga kaitstakse ka esitaja puhul tema seotust konkreetse esitusega (esitaja autorsust), esitajanime ning esitaja au ja väärikust tähtajatult.
Esitaja isiklikud õigused
