3.2. Teose näited
Autoriõiguse seadus sisaldab kaitstavate teoste näitlikku loetelu, kuid lõpuks oleneb see, milliseid teoseid kaitstakse, ikkagi seaduses sätestatud teose tunnustest (vt eestpoolt). Allpool on valdkondade kaupa näidete varal vaadeldud, milliseid teoseid autoriõigus kaitseb.
Kirjandusteosed
Suur osa kirjandusteoseid on ilukirjanduslikud ja hõlmavad mitmeid žanre, näiteks romaanid, novellid, jutustused ja luule. Kirjandusteostena kaitstakse ka mitteilukirjanduslikke üllitisi, näiteks publitsistika-, poliitika- ja haridusalaseid kirjalikke käsitlusi. Kaitstud tekst ei pruugi olla välja antud raamatuna, kaitstud on ka artiklid, retsensioonid, eksperthinnangud ja muud kirjutised, mis on originaalsed ning väljendavad autori vabu loomingulisi valikuid. Samuti pole oluline, kus tekstid ilmuvad, kas ajalehes, veebilehel, ajaveebis või mujal. Ka Twitteri platvormil avaldatud säuts võib piisava originaalsuse korral olla kaitstud.
Suulised teosed
Sõnakunst ei pruugi tingimata saada oma objektiivset vormi kirjaliku teksti kujul. Eestis kaitseb autoriõigus ka suuliselt väljendatud teoseid, näiteks kõnesid, loenguid, ettekandeid ja jutlusi.
Kujutava kunsti teosed
Kujutava kunsti koondnimetuse alla liigitatakse väga eriilmelises füüsilises vormis väljendatud kunstiteosed, näiteks maalikunsti-, graafika- ja trükikunstiteosed, joonistused ja skulptuurid.
Näide 3.2.1. Flo Kasearu „Disorder Patrol“ – performatiivne linnainterventsioon
Flo Kasearu 2021. aasta performance-kunsti teos „Disorder Patrol“ käsitleb mänguliselt ja poeetiliselt linnaruumis korra kehtestamise ja turvalisuse tagamise teemat. Paljudes linnades oli juba enne COVID-19 pandeemia puhkemist jagatud avalik ruum eri rangusega turvatsoonideks. Näiteks Austrias Grazis olid lisaks tänavatele ka avalikud pargid kuulutatud korrapidamiseks eritsoonideks. Korrapidajate ülesandeid täitsid peale politsei ka eraturvafirmad ning munitsipaalne naabrivalveüksus Ordnungswache (sks ’korravalvurid’), mille liikmed kannavad eripärast mundrit. Viiruse levikuga seoses avalikus ruumis kehtestatud liikumispiirangud tõstsid avalikus ruumis korra ja turvalisuse tagamise küsimused veelgi teravamalt esile. Flo teose raames liiguvad 12 näitlejat läbi linna, vahel ka ratsa, kandes mundrilaadseid rõivaid ja peakatteid. Nad kasutavad turvalinte iluvõimlemislintidena ning külvavad linnas ringi patrullides loovat kaost, sulandades absurdi reaalsusega ja kõverpeegeldades korravalvurite kuvandit.
Flo Kasearu performatiivne linnainterventsioon „Disorder Patrol“.
Allikas: Flo Kasearu koduleht. 1. ja 2. foto autor: Ursula Mann; 3. ja 4. foto autor: Mathias Voelzke. Kasutatud kunstniku loal.
Kujutava kunstina käsitletakse ka raamatute kujundust ja illustratsioone, seega on koomiks kaitstav nii teksti kui ka joonistuste poolest.
Näide 3.2.2. Koomiks kui kirjandus- ja kunstiteos
Eestis on viimasel ajal ilmunud väga mitmekülgseid graafilisi jutustusi, mis on valminud teksti ja graafika autorite ühise tööna.
Pilteepos „Kalevipoeg“
Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ kirjutas Friedrich Reinhold Kreutzwald 19. sajandil eesti rahvaluule ainetel. Teos ilmus esimest korda trükis aastatel 1857–1861 ning nüüdseks on seda eesti keeles välja antud üheksateist trükki, viimane aastal 2009. Peale selle on „Kalevipojast“ tehtud mitmeid proosavormis ümberjutustusi ning selle ainetel loodud kunsti- ja muusikateoseid. 2014. aastal ilmus üks osa teosest esimest korda pilteeposena. Selle projekti eestvedajateks ja autoriteks on harrastusajaloolased Raoul Annion ja Marek Laimets. Kokku on pilteepos kavandatud ilmuma seitsmeosalisena ning igal osal on erinev kunstnik. Esimese osa illustreeris Toom Tragel, teise Jevgenia Dudin ja kolmanda Ats Nukki. Hetkel on koostamisel neljas osa, mille kunstnik on Urmas Viik. Pilteepose väljaandja on MrBee OÜ, kellele kuuluvad ka teosega seotud varalised õigused.
Räpipundi 5MIINUST koomiks
2021. aastal ilmusid räppansamblilt 5MIINUST koomiks ja album „Suur süü veeretamine kriitilisel ajal“. Teksti autoriteks on ansambli liikmed ise. Kunstnikud: Ats Nukki, Katarina Skott, Sander Tulk, Kärt Koosapoeg ja Veiko Tammjärv. Väljaande õigused kuuluvad Universal Music OY-le ja ettevõttele, mis esindab ansamblit. Kirjastus Heliosel on litsentsi alusel ainuõigus koomiksit turustada.
Koomiksi kaanepilt. Kasutatud omaniku loal.
Fragment koomiksist. Kasutatud omaniku loal.
Fragment koomiksist.
Foto: Markus Mikk. Kasutatud omaniku loal.
Fragment koomiksist.
Foto: Markus Mikk. Kasutatud omaniku loal.
Kuna kujutav kunst hõlmab igasugust visuaalset kujundust, on autoriõigusega kaitstud ka kartograafiateosed ehk topograafilised, geograafilised, geoloogilised ja muud kaardid, atlased ja maketid.
Muusikateosed
Muusikateoseid on samuti äärmiselt erinevaid, need varieeruvad nii stiili ja žanri kui ka selle poolest, millises vormis need luuakse. Muusikateos võib sündida ja olla autoriõigusega kaitstud ka lihtsalt esituse käigus, kuna Eesti autoriõiguse seadus kaitseb ka suulisi teoseid, mida pole kirja pandud ega muul viisil talletatud. Enne salvestustehnoloogia kasutuselevõttu noteerisid paljud heliloojad oma loomingut partituuride või saatega meloodianoodina. Ehkki muusikat noteeritakse tänapäevalgi sageli, saab nüüd muusikateos esmavormi pigem salvestisena või luuakse see otse kontserdilaval, iseäranis tõuseb see esile improviseeritud muusika puhul.
Näide 3.2.3. Muusikateose salvestamise viisid
Enne salvestustehnoloogia kasutuselevõttu tuli muusika kirja panna. Selleks on eri aegadel kasutatud erisuguseid noteerimisviise. Tänapäeval luuakse suur osa muusikat heli salvestamise teel. See tähendab, et paljud muusikateosed saavad oma esmavormi fonogrammina ega ole enam tingimata jäädvustatud noodikirjas. Alljärgnevalt on esitatud valik näiteid muusikateose jäädvustamisest eri aegadel.
Fragment 12.–13. sajandi missaraamatust, milles on meloodia jäädvustamiseks kasutatud noodijoonteta (adiastemaatilist) gooti neumakirja. Fragment on pärit arvatavasti Haapsalust.
Allikas: Rootsi Riigiarhiiv.
Narva kantori Michael Hahni tabulatuurikirjas kantaat „O welch eine Tiefe“ (Narva, umbes 1670).
Allikas: Uppsala Ülikooli raamatukogu.
Lehekülg Tõnu Kõrvitsa käsikirjalisest partituurist, teose „Tiibade hääl“ 3. osa (2022). Teksti autor Doris Kareva.
Allikas: Tõnu Kõrvitsa erakogu. Kasutatud autori loal.
Lehekülg Kuldar Singi teosest „Kompositsioonid kahele klaverile“ (1964).
Allikas: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Kasutatud pärijate loal.
Jazz-muusikas tüüpiliselt kasutatav teemanoot (ingl lead sheet). Valter Ojakääru teos „Enne tarvitamist loksutada“.
Allikas: kogumik „Eesti jazz noodis“. Kasutatud väljaandja loal.
NOËP-i teose „No Man Is An Island“ (2021) avatud stuudioprojekt.
Foto: erakogu. Kasutatud autori loal.
Etenduskunsti teosed
Etenduskunsti teosed ehk teatri- ja tantsulavastused sisaldavad mitme autori panust. Peale lavastaja või koreograafi on kaasatud ka helilooja ning lava-, valgus- ja kostüümikunstniku töö. Mõistagi panustavad esitajad – näitlejad ja tantsijad, muusikateatri puhul ka muusikud. Teatrilavastuse aluseks on tavaliselt näidend, mis võib olla ilmunud iseseisva kirjandusteosena või mille puhul on tegemist dramatiseeringuga ehk kirjandusteose ümberseadmisega näidendi vormi. Alustekst võib olla ka tõlgitud. Sellest tulenevalt tekivad lisaks näidendi autorile teosega seotud õigused ka dramatiseerijale ning tõlkijale, juhul kui alusteksti autor on oma teose kasutamiseks loa andnud.
Näide 3.2.4. Teatrilavastus
2021. aasta septembris tõi VAT Teater lavale teose „Oidipus. Antigone“, mis on loodud Sophoklese näidendi ainetel. Teatri kodulehelt leiab kõigi lavastusse panustanud autorite nimed.
Lavastaja: Tanel Saar
Kunstnik: Pille Kose
Dramaturg: Mihkel Seeder
Helilooja: Madis Muul
Valguskunstnik: Rommi Ruttas
Lavastuse „Oidipus. Antigone“ plakat. Kujundus: Pille Kose, Tanel Saar, Mare Kõrtsini, Siim Vahur.
Kasutatud VAT Teatri loal.
Pilt etendusest. Fotograaf: Siim Vahur.
Kasutatud VAT Teatri loal.
Audiovisuaalsed teosed
Audiovisuaalste teoste all ei peeta silmas mitte üksnes filme ja teleseriaale, vaid mis tahes audio-videoteoseid, sealhulgas muusikavideoid, telesaateid ja kõikvõimalikke videoklippe. Ka TikToki jaoks tehtud videoklipp on autoriõiguse seaduse mõttes audiovisuaalne teos. Ühe filmi, teleseriaali või saate tegemisel mängib rolli mitme autori loominguline panus. Režissöör, stsenaariumi ja dialoogi autorid, kunstnikud, operaatorid ning heliloojad – kõik nad on ühe audiovisuaalse teose ühised autorid, ent kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, lähevad kõigi nende autorite varalised õigused üle produtsendile. Autoriõiguse seaduse järgi on audiovisuaalse teose produtsent füüsiline või juriidiline isik, kelle rahastamisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on selles audiovisuaalses teoses fikseeritud. Erandina käsitletakse heliloojat, kelle loodud muusikateose varalised õigused ei lähe automaatselt (filmi)produtsendile üle, hoolimata sellest, kas muusika loodi spetsiaalselt filmile või mitte.
Näide 3.2.5. Film „Tõde ja õigus“
Eesti seni vaadatuima mängufilmi loomisse ja tootmisse panustas hulk tegijaid.
Produtsent: Ivo Felt
Kaasprodutsent: Armin Karu, Madis Tüür
Režissöör: Tanel Toom
Stsenarist: Tanel Toom
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik: Jaagup Roomet
Kostüümikunstnik: Kristiina Ago
Helilooja: Mihkel Zilmer
Helirežissöör: Matis Rei
Monteerija: Tambet Tasuja
Kirjandusliku alusteose autor: A. H. Tammsaare
Filmi tootis Allfilm, kellele kuuluvad kõik filmiga seotud varalised õigused. Lisaks autoritele ja tootjale osalesid filmi tegemisel mõistagi näitlejad, nemad on autoriõiguse mõttes esitajad.
Filmi „Tõde ja õigus“ plakat.
Pildiviide: Allfilm. Wikimedia Commons
Arhitektuuriteosed
Näide 3.2.6. MUBA hoone
2022. aasta sügisel alustab uues hoones tööd Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA). Hoonet kui arhitektuuriteost hakati projekteerima 2018. aastal ning selle lõid Atelier Thomas Pucher ja 3+1 arhitektid. Täpsemalt on arhitektide ehk autoritena panustanud Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma, Thomas Pucher ja Marvi Basha.
Üldjuhul on teekond eskiiside loomisest hoone valmimiseni pikk ning sellesse panustajaid palju. Terviklahenduse autorite hulka kuuluvad peale hoone projekti autorite ka maastiku- ja sisearhitektid. Autorite isiklike ja varaliste õiguste jaotumine on bürooti erinev: mõnikord on kõik õigused bürool, mõnikord on autoriteks füüsilised isikud ja büroole jäävad ainult varalised õigused.
MUBA hoone eskiis (pildid 1, 3 ja 5) ja selle põhjal valminud hoone (pildid 2, 4 ja 6). Hoone autorid: Atelier Thomas Pucher ja 3+1 arhitektid. Sisearhitektuur: T43 Sisearhitektid. Maastikuarhitektuur: TajuRuum. Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium.
Allikas: 3+1 arhitektid (eskiisid), Meeli Küttim (valminud hoone fotod). Kasutatud autorite ja teiste õiguste omajate loal.
Fotograafiateosed
Autoriõiguse seisukohast pole oluline, kas tegemist on kunstfotoga, milleks fotograaf on pikalt valmistunud ja mille tegemiseks on kaasatud terve hulk inimesi, või käigupealt nutitelefoni abil klõpsitud pildiga hommikukohvist – igale algupärasele fotole (mis pole koopia) tekib autoriõiguse kaitse. Mis tahes foto tegemisel teeb autor mitmesuguseid valikuid, nii teadlikke kui ka mõneti juhuslikke.
Fotol võib olla kujutatud ka teisi teoseid, mida omakorda kaitseb autoriõigus, näiteks maalid, skulptuurid või hooned kui arhitektuuriteosed. Sellisel juhul peab foto avaldaja saama avaldamiseks loa ka pildil kujutatud teose autorilt. Erandina pole luba vaja hankida siis, kui fotot kasutatakse ajakirjanduses päevasündmuste kajastamiseks – sellisel juhul on tegemist vaba kasutamise erandiga ja luba pole vaja. Samuti võib luba küsimata pildistada ning mitteärilistel eesmärkidel kasutada fotosid nendest teostest, mis asuvad avalikes kohtades, näiteks tänavakunst, pargis asuvad skulptuurid või linnaruumis olevad hooned (vt ka peatükki 6.2 „Teose vaba kasutamine“).
Näide 3.2.7. Fotograafiateosed
Foto on autoriõigusega kaitstud hoolimata sellest, kas selle on teinud professionaalne fotograaf või eraisik ning milliseks otstarbeks see on tehtud. Fotoga seotud varaliste õiguste kuuluvus sõltub aga näiteks sellest, millistes oludes või kelle tellimusel on foto tehtud.
Marge Monko. „Tableaux III“ seeriast „Uurimusi kodanlusest“ (2004–2006). Värvifoto, 98 × 73 cm.
Avaldatud kunstniku loal.
Virge Viertek. Portreefoto erakliendist (2016).
Avaldatud fotograafi ja portreteeritava loal.
Kaupo Kikkase ansambliportree jazz-triost Peedu Kass Momentum (2016). Fotot kasutati ansambli 2016. aastal ilmunud albumi kujunduses.
Kasutatud autori ja portreteeritavate loal.
Argo Ingveri pressifoto „Ei ole halba suusailma“ (2021).
Foto: Ekspress Meedia / Argo Ingver.
Nutitelefoniga tehtud pilt selle e-kursuse ühe kaasautori Virgo Sillamaa perekonna lemmikloomast, Eesti hagijast Pontust.
Allikas: erakogu. Foto: Mingo Rajandi, 2022.
Disain
Näide 3.2.8. Hellsjells Designsi teosed
Illustraator, disainer ja tüpograaf Kärt Koosapoeg loob mitmesuguses vormis disainiteoseid nii tellimustööna kui ka eneseväljenduseks, avaldades need Hellsjells Designsi nime all. Autori varaliste õiguste jaotus oleneb olukorrast, näiteks kui on tegemist tellimustööga, lähevad varalised õigused üldjuhul üle tellijale, kuid konkreetsed tingimused tuleb alati täpselt kokku leppida.
Kärt Koosapoeg / Hellsjells Designsi „Float“ (2020). Tüpograafia.
Allikas: Hellsjells koduleht . Avaldatud autori loal.
Kärt Koosapoeg / Hellsjells Designsi loodud kujundus platvormile Complok. Varalised õigused kuuluvad Complokile.
Allikas: Hellsjells koduleht . Avaldatud autori ja kliendi loal.
Comploki lühivideo, milles on kasutatud sedasama kujundust:
Teadusteosed
Näide 3.2.9. Teadusajakirjad
Teadusartikleid avaldatakse teadusajakirjades, millest paljud on eelretsenseeritud ehk artiklid on saanud enne ilmumist erialateadlastelt hinnangu. Teadusajakirja iseloomustavad muu hulgas järgmised tunnused:
• ajakirja sihtgrupp on teadlased, uurimistööga tegelejad, erialaspetsialistid;
• artiklite autorid on erialaspetsialistid;
• ajakirja väljaandja on teadusasutus, erialaorganisatsioon või teaduskirjastus;
• ajakiri sisaldab teemat sügavuti uurivaid artikleid, millele on lisatud sisukokkuvõte ja viidatud allikate loetelu (bibliograafia);
• kujundus on tagasihoidlik, ei sisalda kommertsreklaami. [ibid]
Eestis ilmuvate teadusajakirjade täpse hulga kohta puuduvad ühesed andmed, liiatigi sõltub see teadusajakirja definitsioonist. Vikipeedia andmetel ilmub Eestis üle 50 teadusajakirja, kuid loetelus on ka neid, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud. Intellektuaalomandi valdkonda teemasid käsitleb enim õigusajakiri Juridica, mis avaldab nii eelretsenseeritud kui ka eelretsenseerimata artikleid, ülevaateid ja kohtupraktika analüüse.
Arvutiprogrammid
Arvutiprogramme kaitstakse samamoodi nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile.
Tuletatud teos
Kui mõnda olemasolevat teost kasutatakse uue teose loomisel olulisel määral, mitte üksnes inspiratsiooni saamiseks, on tegemist tuletatud teosega. Autoriõiguse seaduse tähenduses käsitletakse tuletatud teosena teose tõlget, algse teose kohandust (adaptsioon), töötlust (arranžeering) ja teose muud töötlust. Tuletatud teose puhul on olemas algteos, näiteks raamatuna avaldatud romaan, mille põhjal luuakse tuletatud teos, näiteks romaani tõlge või sellel põhinev film. Tuletatud teose autoril tekib tuletatud teose loomisel selle suhtes autoriõigus, kuid teose loomiseks vajab ta algteose autori nõusolekut. Seega, kui keegi tahab teost tõlkida, peab tal selleks olema algteose autori nõusolek. Nõusolekut ei ole vaja, kui autoriõiguse kaitse tähtaeg on möödunud või teos tõlgitakse isiklikul otstarbel kasutamiseks.
Näide 3.2.10. Film kui tuletatud teos
Tüüpiline näide tuletatud teosest on olemasoleva kirjandusteose põhjal tehtud film, näiteks Indrek Hargla populaarse romaanisarja esimese raamatu „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ ainetel tehtud mängufilm „Apteeker Melchior“. Algteose on filmistsenaariumiks ümber seadnud romaani autor Indrek Hargla ise koos filmi režissööri Elmo Nüganeni ja Olle Mirmega.
Filmi „Apteeker Melchior“ plakat.
Allikas: Wikimedia Commons.
