1.1 Intellektuaalomandi mõiste ja liigid

Intellektuaalomand tähistab õigusi loometöö tulemustele. Kui keegi midagi loob, siis tekib tal õigus otsustada, mida teised tema loometöö tulemustega teha tohivad, ning ühtlasi õigus selle kaudu tulu teenida. Nii nagu asjaõigus annab isikule õigused teatud füüsiliste esemete, näiteks auto, maja või telefoni suhtes, annab intellektuaalomand isikule õigused oma vaimse tegevuse ehk loometöö tulemuste suhtes.

Intellektuaalomandil on kolm põhiliiki:

1. autoriõigus;
2. autoriõigusega kaasnevad õigused (ka naaberõigused);
3. tööstusomand.

Üldjuhul on iga intellektuaalomandi liigi puhul olemas õiguste omaja, näiteks autor või leiutaja, ja kaitstav objekt, näiteks teos või leiutis. Olenevalt liigist tekivad õigused kas registreeringuga (peamiselt tööstusomand) või automaatselt (autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused). Tekkivad õigused võivad varieeruda nii ulatuse, iseloomu, kehtivuse, kaitse ja piirangute poolest ning moodustavad koos õiguste omaja ja kaitstava objektiga intellektuaalomandi süsteemi (vt 1. joonis). Kuna intellektuaalomand on sisuliselt õiguste kogum, siis on ta seadusega kaitstud. Kui kellegi intellektuaalset omandit rikutakse, saab ta nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ja rikkumise kui ebaseadusliku tegevuse lõpetamist. Teatud juhtudel võidakse õigusrikkujat kriminaalkorras karistada. 

1. joonis. Intellektuaalomandi süsteemi osad

Intellektuaalomand, sealhulgas autoriõigus, on olemuselt territoriaalne ehk igas riigis on selle reguleerimiseks oma seadused. Eestis registreeritud patent on kaitstav Eestis, kuid mitte Soomes, ja vastupidi. Kuna riikidel on aga huvi, et nende kodanike looming oleks kaitstud ka väljaspool oma õigusruumi, on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Autoriõiguse valdkonnas on kõige olulisem rahvusvaheline kokkulepe Berni konventsioon, mis reguleerib sellega liitunud riikides loodud kirjandus-, kunsti ja teadusteoste vastastikust kaitset. Lisaks reguleerivad intellektuaalomandi valdkonda ka muud rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õigus. Seetõttu on Eestis kehtiv autoriõiguse seadus^[1] (AutÕS) põhimõistete ja põhimõtete poolest sarnane teiste Euroopa Liidu riikide sama valdkonna seadustega.

Nagu öeldud, eristatakse intellektuaalomandil kolme alaliiki. Alljärgnevalt on neist kõigist lühike ülevaade antud.

Autoriõigus

Autoriõigus kaitseb füüsilisest isikust (s.o inimene) looja ehk autori isiklikke ja varalisi õigusi. Autorile kuuluvad õigused oma intellektuaalse loomingu tulemuse ehk teose suhtes eeldusel, et see on originaalne, väljendatud objektiivses vormis ning loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teoseks võib olla näiteks muusikapala, film, maal ja koguni arvutiprogramm.

Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused soodustavad teoste levitamist. Selleks, et teos jõuaks avalikkuseni, läheb sageli tarvis ka teiste osaliste (loomingulist) panust või investeeringut. Nendeks võivad olla näiteks esitajad, fonogrammitootjad või televisiooni- ja raadioteenuse osutajad. Iseäranis ilmne on teiste kaasamise vajadus muusikas: mitte ükski muusikateos ei saa jõuda kuulajani ilma, et keegi seda esitaks või sellest salvestise ehk fonogrammi looks. Autoriõigusega kaasnevad õigused kaitsevad nende osaliste panust, kes pole autorid, kuid mängivad loomingulises protsessis ja selle tulemuste viimises laiema üldsuseni olulist rolli.

Tööstusomand

Kolmas intellektuaalomandi liik on tööstusomand, mille puhul omakorda eristatakse näiteks patente, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, firmanimetusi ning kohanimede päritolule viitavaid tähiseid.

Patendiseaduse^[2]  kohaselt võib patendiga kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutist, kui see on uudne, omab leiutustaset (s.t erineb olemasolevatest lahendustest ja seejuures ületab neid, on parem) ja on tööstuslikult kasutatav.

Näide 1.1.1. Eestis kehtivad patendid 
Eestis on leiutisena patenteeritud spetsiifiline viis ehitada moodulmaju. OÜ Teokarp on mõelnud välja uudse ehitusviisi, mis põhineb standardiseeritud moodulite kombineerimisel. Standardsetest, omavahel sobituvatest TEO-moodulitest on võimalik koostada mis tahes planeeringuga ja kui tahes suuri hooneid. Selline ehitusprotsess on säästlik ning tänu tehnoloogia standardiseeritusele, materjali- ja tööjõukulu väiksusele ning tootmise automatiseeritusele valmib hoone kiiremini. Hoone projekteerivad kogenud arhitektid, selleks vajalikud moodulid tehakse valmis majatehases ning need pannakse loetud päevade jooksul püsti ükskõik millist tüüpi vundamendile. 

Moodulitest valmistatud hoone TEO 1 ja selle aksonomeetria. 
Kasutatud omaniku loal ^[3]

Euroopas on Eestis kehtivad patendid registreerinud ka tehnoloogiaettevõte Cleveron, kes esitleb end innovatsiooniliidrina jae- ja logistikasektorile robootiliste pakiautomaatide ja viimase miili click-and-collect-lahenduste loomise vallas^[4]. Kuna Cleveron panustab palju aega ja raha tootearendusse, näeb nende strateegia ette, et kõik uued tooted peavad olema intellektuaalomandi õigustega kaitstud. [ibid] Tänaseks on nende intellektuaalomandi portfell kasvanud märkimisväärselt. Nende kodulehel on kirjas, et nad on esitanud üle saja taotluse enam kui kümnes sihtriigis ning kombineerinud erinevaid intellektuaalomandi õiguseid, sealhulgas autoriõigus, patendid, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid ja teenusmärgid. [ibid] 

Cleveron 402. Laiendatav robootiline pakiautomaat veebipoest ostetud kauba väljastamise automatiseerimiseks. 
Kasutatud omaniku loal.  

Kaubamärgiseaduse^[5] järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Näide 1.1.2. Eestis kaitstud kaubamärgid 

Eesti Rahvusringhäälingu kujutis ja kaubamärk. 
Allikas: Wikimedia Commons ^[6]. 

Maiustuste tootja Kalev 2022. aastal uuendatud kujutis ja kaubamärk, mille omanik on AS Orkla Eesti. 
Kasutatud omaniku loal. 

Tööstusdisainilahendus on tööstusdisaini kaitse seaduse^[7] järgi toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mis on uus, eristatav ning mille järgi on võimalik valmistada tooteid. 

Näide 1.1.3. Eestis registreeritud tööstusdisainilahendused 
Viimase aasta jooksul on Eestis registreeritud väga erilaadseid tööstusdisainilahendusi, näiteks kõrvarõngaid, valamuid, seinaplaate, ravimikarpe, mänge, kellasid, hooneid ja autosid^[8]. 

2021. aasta mais registreeriti eripärase disainilahendusega kastid. Nende puhul kehtib tööstusdisainilahenduse kaitse 2026. aasta maini. 
Autor ja omanik Kadri Põrk. Kasutatud omaniku loal^[9].

Erinevalt autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest on tööstusomand üldjuhul registreeritav ehk vastav õigus tekib leiutise, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse registrisse kandmise tulemusena.

Tööstusomandi liikidega saab põhjalikumalt tutvuda Eesti Patendiameti kodulehel https://www.epa.ee/.