Kokkuvõte

• Intellektuaalomand tähistab õigusi loometöö tulemustele.
• Intellektuaalomandi puhul eristatakse kolme liiki: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand (näiteks patendid, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused). 
• Autorite õigusi ja intellektuaalomandit laiemalt on tarvis kaitsta, sest võimalus oma loominguga tulu teenida innustab rohkem looma ja leiutama ning oma intellektuaalse tegevuse tulemusi ka ülejäänud ühiskonnaga jagama, kartmata loomevargust. Sedasi panustatakse omakorda uutesse teadmistesse ja kunstisaavutustesse, elavdatakse kultuuri- ja hariduselu ning edendatakse ühiskonna arengut. Ühtlasi nähakse autori loomingus tema isiksuse väljendust ning seetõttu soovitakse kaitsta loometöö tulemusi võrdselt autori enda au ja väärikusega.
• Tänapäevase autoriõiguse kujunemises mängisid olulist rolli renessansiajastul 14.‒15. sajandil toimunud oluline maailmavaateline nihe, kui hakati väärtustama loometöö autori individuaalset annet, ning trükikunsti leiutamine ja selle kiire levik Euroopas. 
• Maailmas on kaks olulist autoriõiguse doktriini: Mandri-Euroopas, sealhulgas Eestis kehtiv autorikeskne autoriõigus (droit d’auteur) ning ingliskeelses maailmas kehtiv teose- ja koopiakeskne autoriõigus (copyright).