Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Budism

Budismi esimene teema puudutab budismi kuvandit Eesti ühiskonnas ning küsib, millisena nähakse Eestis levinud budismi ja selle praktikaid.Budismi teine teema keskendub Eesti üsna väikse budistide kogukonnas killustumisele suureks hulgaks organisatsioonideks ning uurib selle võimalikke põhjuseid ning usuliste organisatsioonide mitmekesisuse teemat.

1. Budism kui mittereligioon

  • Õpilane arutleb budismi ja selle mõtestamise üle Eesti ühiskonnas.
  • Õpilane analüüsib erinevaid arusaamu sellest, mis on religioon.

Juhtumianalüüs

  • A: Eesti budistlik kogukond koosneb enamjaolt kohalikest, kes on budistliku religiooni või filosoofia omaks võtnud ja seda eri materjalidest ise õppinud, mitte traditsiooniliselt budistlikest maadest pärit inimestest. Sellises olukorras on kerged levima igasugused heterodokssed arusaamad budistlikest õpetustest, sh käsitlused sellest, kas tegu on religiooni või filosoofiaga. Kas Eestis (või Läänes üldisemalt) on üldse võimalik n-ö autentset budismi leida ja praktiseerida või ongi tegu pigem lääneliku variandiga budistlikust filosoofiast?
    • Kelle otsustada (kui üldse kellegi) on, milline budismivorm on n-ö õige või autentne?
  • N: Suur osa Eesti inimesi on igasuguse (organiseeritud) religiooni suhtes ükskõikselt või skeptiliselt meelestatud. Budismi jaoks tehakse tihti aga erand või üritatakse seda mittereligioosse mõttesüsteemina ümber mõtestada (selliseid seisukohti on avaldanud nii lihtsalt huvilised kui ka mitu tuntud eesti budisti). Miks on Eesti kontekstis budismi filosoofiaks nimetamine atraktiivsem kui budismi religiooniks pidamine?
    • Kas budism on siis religioon või mitte?

Küsimus

Kas Eestis (või Läänes üldisemalt) on üldse võimalik n-ö autentset budismi leida ja praktiseerida või ongi tegu pigem lääneliku variandiga budistlikust filosoofiast?

Vajaminevad vahendid 

Tööleht maatriksiga (PDF) 

Meetodi kirjeldus

I Usulise traditsiooni autentsuse hindamine:

1. Alustatakse üleklassilise ajurünnakuga, mille käigus pakuvad õpilased välja võimalikult palju tunnuseid, mis nende arvates mõjutavad usutraditsiooni või -praktika autentsust.
2. Õpetaja jagab õpilastele maatriksiga töölehe.
3. Õpetaja jagab (näitab seinale, dikteerib või annab muul moel edasi) järgnevad parameetrid ning õpilased paigutavad need ja varem ajurünnaku käigus välja toodud tunnused maatriksisse vastavalt sellele, kas peavad seda traditsiooni autentsuse määramisel oluliseks või mitteoluliseks asjaoluks ning kas peavad seda otseseks või kaudseks mõjutajaks.

  • traditsiooni päritolu (kas kohapeal kujunenud või sisse toodud)
  • ajalooline järjepidevus Eestis (kas tuntud pikka või lühikest aega)
  • õpetuse üleilmse järgijaskonna suurus (kas kokku on järgijaid palju või vähe)
  • kooskäimise koht (kas koos käiakse templis, rahvamajas, joogakeskuses … )
  • praktiseeriva kogukonna päritolu (kas kogukonna moodustavad eestlased, kohalikud rahvusvähemused või uussisserändajad)
  • õpetaja isik (kas õpetaja on kohalik, budistlikult maalt pärit, teisest lääneriigist pärit, budistlikul maal õppinud vm)
  • laialdane aktsepteeritus (kas ka teised peavad siinset budismivoolu budismi autentseks vormiks?)
  • järgijate kokkupuuted budistlike kultuuridega (kas kogukonnaliikmed on käinud budistlikes maades või tunnevad budismi läbi filmide, raamatute, isiklike kontaktide vms)
  • erialateadlaste arvamus (kuidas on olukorda hinnanud usuteadlased)
  • kogukonna enesemääratlus (kas kogukond peab end ise budistideks?)
  • kontakt teiste maade budistlike kogukondadega (kas on sidemed välismaaga ja kui, siis kas lääneriikidega või Aasiaga)
  • liikmete usulised kogemused (kas liikmetel on usulisi läbielamisi, mis kinnitaks nende praktiseeritud budismi autentsust)
  • kas ollakse dalai-laamaga kohtunud (või mõne muu budistliku usujuhiga)
  • taimetoitlus (kas usugrupi/kogukonna liikmed söövad liha või keelduvad sellest põhimõtteliselt)
  • aasiapärane riietus (kas riietuse poolest ollakse sulanud Eesti ühiskonda või eristutakse igapäevaselt aasiapärase riietusega)
  • budistlike pühade tähistamine (kas kohalike pühade asemel või kõrval tähistatakse ka budistlikke tähtpäevi)
  • nelja õilsa tõe ja õilsa kaheksaosalise tee järgimine (kas kogukonnaliikmed peavad neid olulisteks õpetuslikeks alusteks)
  • Buddha õpetuse avalik kuulutamine (kas tehakse misjonitööd)
  • erinevate budismivormide tundmine (kas lisaks oma voolule tuntakse kogukonnas ka teisi budistlikke traditsioone)
  • meditatsioonipraktika (kas liikmed mediteerivad või mitte)

II Arutelu Eesti (Lääne) budismi autentsuse üle

1. Pärast parameetrite sorteerimist on õpilastel võimalus selgitada, mille alusel nad traditsiooni autentsust hindavad. Lisaks võib arutleda selle üle, kuivõrd on autentsus seotud religiooni tõsiseltvõetavuse ja atraktiivsusega.
2. Arutleda võib nii klassis ühiselt, aga ka rühmades.
3. Lõppkokkuvõtteks on õpilastel võimalus sõnastada oma arvamus Eesti (Lääne) budismi autentsuse kohta.

Üldine diskussioon

  • K: On selge, et nt varjamatult halva suhtumise korral võivad usklikud oma vaateid varjata, aga kuivõrd võiks usu (avalikku) tunnistamist ja praktiseerimist laiemalt mõjutada avalikkuse arvamus selle religiooni kohta? St kas ja kuidas võib nt positiivne avalik arvamus usklikke tegevust mõjutada?
    • Kuidas suhtutakse Eestis budistidesse (st neisse, kes end ise avalikult budistideks peavad) ja budismihuvilistesse? Milline on olukord võrreldes teiste religioonide esindajatega?
  • M: Kuidas võib uskliku iseenda ja oma usu mõtestamist mõjutada see, mida väljaspool seisjad tema religioonist arvavad?
    • Mil määral võib usklikke oma religiooni kirjeldamisel/mõtestamisel mõjutada see, mida arvavad religioonist teised järgijad, mil määral spetsialistide arvamus, mil määral avalikkuse nägemus?

2. Organisatsiooniline mitmekesisus

  • Õpilane arutleb, kuidas mõjutab religiooni järgijaid ja huvilisi usuliste organisatsioonide suur hulk.
  • Õpilane analüüsb Eesti budismikogukonna killustumise põhjuseid.

Juhtumianalüüs

  • Tunni läbimiseks vajalikud materjalid (PDF)

  • A: Mis võib olla põhjustanud Eesti üsna väikse budistide ja budismihuviliste hulga killustumise niivõrd paljudeks organisatsioonideks?
    • Kas organisatsioonide mitmekesisus näitab pigem usulise traditsiooni tugevust või nõrkust?
  • N: Eestis on levinud palju erinevaid arusaamu sellest, mis budism on (alustades sellest, kas tegu on üldse religiooni või hoopis filosoofiaga) või milline on n-ö õige budism. Eesti budistidel ei ole keskset juhtfiguuri, kes kogukonna elu ja tegemisi suunaks, mis tähendab, et järgijad kujundavad oma käsitluse budismist suuresti iseseisvalt. Millist mõju on see võinud avaldada Eesti budistide ja budismihuviliste organiseerumisele?
    • Kuidas on budistlike organisatsioonide mitmekesisus seotud (Eestis) levinud arusaamaga budismist kui inimkesksest ja indiviidi austavast religioonist?

Üldine diskussioon

  • M: Miks võib üht religiooni esindavate organisatsioonide paljusus usklikele ja huvilistele toetavalt/innustavalt/julgustavalt mõjuda, miks võib see olla segadust tekitav või oma vaadetes kahtlema panev?
  • K: Milliseid võimalusi pakub organisatsiooniline mitmekesisus endale sobilike usuliste praktikate leidmiseks, milliseid probleeme see tekitada võib?


Accept Cookies