Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Nelipühilus

Nelipühilaste glossolaalia-teema kajastab ühest küljest midagi, mis on silmatorkavalt omane just nelipühi kogudustele, ent samas püstitab ka küsimusi usulise kogemuse ning -väljenduse temaatika kohta. Kõrvaline pole seejuures aga ka teemat läbiv käsitlus jumalateenistuste ja muude usuliste kogunemiste olustikust ning seal valitsevatest ootustest ja hoiakutest. Viipekeelsete koguduste kaudu on võimalik avada erivajadusega inimesi puudutavaid küsimusi ning usukogukondade rolli erivajaduste toetamisel.

1. Keeltes rääkimine

  • Õpilane iseloomustab karismaatilisi usupraktikaid ning toob näiteid nende avaldumise kohta.
  • Õpilane analüüsib keeltes rääkimise rolli nelipühi kiriku identiteedis.

Juhtumianalüüs

  • Kokkuvõte keeltes rääkimisest (PDF)
  • Kirjakoht keeltes rääkimise kohta (PDF)

Videod keeltes rääkimisest:

  • A: Kas keeltes rääkimist võiks näha pigem usu väljenduse või usu eeldusena, st kas keeltes rääkimine järgneb tugevale usule või pigem eelneb sellele ja mõjub usku tugevdavalt?
  • K: Kuidas kogetakse nelipühi kogudustes keeltes rääkimise anni saamist?

    • Küsimus

    Kuidas kogetakse nelipühi kogudustes keeltes rääkimise anni saamist?

    Vajaminevad vahendid

    Meetod

    Märksõnade analüüs

    Meetodi kirjeldus:

    Õpilastele jagatakse tööleht, mis on jaotatud kolmeks osaks. Esimest videot vaadates kirjutavad õpilased esimesse lahtrisse märksõnad selle kohta, kuidas keeltes rääkimisega tegelejad ise seda nähtust mõtestavad. Teist videot vaadates kirjutavad õpilased teise lahtrisse märksõnad selle kohta, milline mulje võib mitteusklikule glossolaaliast jääda. Kolmandat videot vaadates kirjutavad õpilased kolmandasse lahtrisse märksõnad, mis neile endale nähtu kohta pähe on tulnud. Seejärel jagatakse õpilased 3-4-liikmelistesse rühmadesse. Õpilased arutavad rühmas üles kirjutatud märksõnade üle ning panevad olulisemad mõtted töölehele kirja. Seejärel otsustavad nad ühiselt, mis tundub keeltes rääkimise teema kontekstis kõige olulisem ja miks. Pärast tutvustatakse oma valikut ka teistele ning selgitatakse ka, kuidas säärase järelduseni jõuti.

    Üldine diskussioon

    • N: Mitte ükski suurem kristlik konfessioon ei eita ega pea kõrvaliseks Apostlite tegude raamatus kirjeldatud nelipüha sündmust ning sellega kaasnenud keeltes rääkimist. Mis põhjustel on karismaatilised usupraktikad n-ö vanades konfessioonides (nt katoliiklus, õigeusk, luterlus) muutunud paljudes kogudustes pigem kõrvaliseks, samas kui uuemates on need tihti väga olulisel kohal?
    • K: Igas vähegi suuremas koguduses on liikmeid, kes eelistavad kas vaoshoitumat või väljendusrikkamat jumalateenistust. Miks võivad erinevad vaimulaadid ja ülistusstiilid koguduse liikmete vahel erimeelsusi tekitada?

    2. Viipekeelsed kogudused

    • Õpilane analüüsib erivajadustega arvestamist ja selle vajalikkust kristluses.
    • Õpilane võrdleb kurtide osaluskogemust tavakoguduses ja viipekeelses koguduses

    Juhtumianalüüs

    • A: Miks peaksid kurdid eraldi viipekeelses koguduses olema, millised argumendid toetavad seda, et kurtidel peaks võimaldama aktiivsemat osalemist n-ö tavakoguduses?
    • M: Nelipühiluses on väga oluline glossolaalia ehk keeltes rääkimine. Kuna paljud kurdid ei kõnele, siis kuidas võiksid nelipühilastest kurdid seda mõtestada?

    Üldine diskussioon

    • K: Kuigi kõik erivajadusega inimesed ei näe oma erivajadust kuidagi traagilisena ega soovi sellest vabaneda, on paljudel siiski oma erivajadusega keeruline leppida, seda eriti juhul kui see on tekkinud elu jooksul. Isiklik ebaõnn tekitab paljudes negatiivsed usulisi tundeid (miks halvad asjad juhtuvad?). Kuidas ühildada sellisel juhul usklikkust ja erivajadust?
    • N: Milliseid arvamusi, hoiakuid, arusaamu ja stereotüüpe võib kohata, kui juttu tuleb erivajadusega inimestest ja religioonist?

    Accept Cookies