Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Judaism

Judaismi esimene teema käsitleb pearabi verbaalset ründamist ning analüüsib religioosselt või etniliselt motiveeritud vihakõne esinemist ühiskonnas. Judaismi teine teema puudutab ühest küljest judaismile iseloomulikku, ent samas Eestis ka muidu järjest aktuaalsemat teemat, milleks on poisslaste ümberlõikamine.

1. Pearabi solvamine

  • Õpilane arutleb, mis on (religioosselt motiveeritud) vaenukõne ning kuidas sellele ühiskonnas reageeritakse.
  • Õpilane analüüsib kõrge vaimuliku ründamisega seotud problemaatikat.

Juhtumianalüüs

  • A: Kas ja kuidas mõjutab avalikkuse ja politsei reaktsiooni see, et solvati pearabi ehk kõrge profiiliga vaimulikku?
    • Kas reaktsioon oleks teistsugune olnud, kui tegu oleks tavalise juudi, kristlase või islamiusulisega?
  • N: Kuigi pearabi ei pidanud juhtumit ise kuigi märkimisväärseks, oli laiem vastukaja üsna intensiivne. Miks olid avalikkuse ja pearabi arusaamad sündmuse tähtsusest sedavõrd erinevad?

Üldine diskussioon

  • M: Millised on sõnavabaduse piirid mõnd inimgruppi vaenavate seisukohtade väljendamisel?
    • Too näiteid n-ö nähtamatust vaenust, mida ühiskonnas vaikimisi sallitakse. Võrdle näiteks juhtumiga, kus peapiiskop Viilma osales pandipakendi reklaamis ning solvas seeläbi potentsiaalselt nii maa- ja taarausuliste kui ka kristlaste usulisi tundeid, ent laiemalt nähti seda solvatute suutmatusena huumoriga toime tulla.
    • Mille poolest erineb kellegi kritiseerimine nende vaenamisest?
  • K: Milline on sellistes olukordades kõrvalseisjate roll?
    • Reeglina eeldatakse kõrvalseisjatelt vaenulikku olukorda sekkumist. Mis tingimustel on sekkumata jätmine mõistetav?

2. Poisslaste ümberlõikamine

  • Õpilane analüüsib traditsiooni ja teadusliku teadmise suhet.
  • Õpilane arutleb ümberlõikamise tähtsuse ja tähenduse üle religioonis ning ühiskonnas.


Juhtumianalüüs

  • A: Eestis ei lõigata poisslapsi ümber ilma meditsiinilise näidustuseta. Samas on selge, et järjest enam on nõudlust ümberlõikamise järgi usulistel põhjustel. Seadus seda teemat üheselt ei reguleeri. Võttes arvesse, et ümberlõikamisel ei ole tõsiseid negatiivseid meditsiinilisi tagajärgi, siis kas selle reguleerimine on üldse vajalik või võiks selle jätta n-ö kogukonna siseasjaks?
  • K: Milliste probleemidega (stigmatiseerimine, mõistmatus, raskused tervishoiuvaldkonnas, lähisuhetes) võib ümberlõigatud mees Eestis kokku puutuda?

Küsimus

Eestis ei lõigata poisslapsi ümber ilma meditsiinilise näidustuseta. Samas on selge, et järjest enam on nõudlust ümberlõikamise järgi usulistel põhjustel. Seadus seda teemat üheselt ei reguleeri. Võttes arvesse, et ümberlõikamisel ei ole tõsiseid negatiivseid meditsiinilisi tagajärgi, siis kas selle reguleerimine on üldse vajalik või võiks selle jätta n-ö kogukonna siseasjaks?

Meetod

Maailmakohvik

Vajaminevad vahendid 

Suur paber, kirjutusvahendid

Meetodi kirjeldus:

  1. Õpetaja jagab õpilased nelja rühma.
  2. Õpetaja jagab igale rühmale stsenaariumi.
  3. Rühmas lepitakse kokku, kes liikmetest jääb stsenaariumi juurde paigale, et seda teistele rühmadele tutvustada ja vajadusel kommenteerida. Kui rühm on väga suur, võib paigale jääda ka mitu liiget.
  4. Rühm arutleb oma stsenaariumi üle ja paneb kirja oma esialgse seisukoha. (u 7 minutit)
  5. Iga rühm liigub järgemööda järgmise stsenaariumi juurde, arutleb selle üle ning paneb kirja oma seisukoha. (3 x 5 minutit)
  6. Olles oma stsenaariumi juurde tagasi jõudnud, teeb rühm kokkuvõtte nii sellest, mida teised on nende stsenaariumi kohta arvanud, kui ka sellest, mis järeldusele (reguleerida või mitte) nad kõik lugusid analüüsides jõudnud on ning miks just nii. (u 7 minutit)
  7. Rühmad esitlevad lahendusi ning seisukohti.

Stsenaariumid:

Juhtum 1:
Vanemad soovivad usulistel põhjustel last ümber lõigata lasta, kuid arstid keelduvad protseduurist, nähes seda ebavajaliku ja potentsiaalselt riskantsena. Vanemad lasevad siiski protseduuri küsitava pädevusega ümberlõikajal läbi viia.

Juhtum 2:
Ümberlõikamine on ühiskonnas varem ebatavaline olnud ning seda pole seadusega reguleeritud, ent seoses suurenenud sisserändega on protseduuri järele nõudlus tekkinud. Seadusandjad soovivad usukogukondi kaasamata keelustada meditsiinilise põhjuseta ümberlõikamise. Usklikud tunnevad, et neid diskrimineeritakse.

Juhtum 3:
Ümberlõikamine on riigis põhimõtteliselt lubatud, ent seda võivad teha ainult arstid raviasutustes. Usugrupp nõuab, et nad võiksid ümberlõikamisi läbi viia oma tingimustel, oma traditsiooni järgi ja oma valitud kohas.

Juhtum 4:
Kogukond survestab liiget traditsiooni järgima ja laskma end ümber lõigata. Survestatu ei tunne, et see oleks tema usu jaoks vajalik või soovitav. Seadused ümberlõikamist ei reguleeri.

Üldine diskussioon

  • N: Poisslaste ümberlõikamine on mitmes kultuuris üldiselt aktsepteeritud, nagu ka nt imikueas tütarlaste kõrvade augustamine. On selge, et imikud ei saa ise nendes küsimustes arvamust avaldada. Kuidas põhjendatakse inimese kehalise autonoomia rikkumist?
  • M: Vanemad soovivad üldiselt teha seda, mis on nende lastele parim. Samas on selge, et kultuurilised arusaamad laste kasvatamisest ning sellest, mis on hea või halb, on aja jooksul muutunud. Millistel juhtudel lähtutakse sagedamini traditsioonist kui moodsatest arusaamadest?
    • Kas traditsioon ja uuem teadmine välistavad üksteist?

Accept Cookies