Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Islam

Islami esimene teema on halal-toidu pakkumise (või mittepakkumisega) seonduv problemaatika ning laiemalt religioossed toiduerisused koolikeskkonnas. Islami teise teemana on vaatluse alla võetud salat, ehk palvekohustus, selle täitmisega seostuvad probleemid Eesti ühiskonnas, mittemoslemite reaktsioonid sellele ning usuliste vajaduste täitmine sekulaarsus ühiskonnas.

1. Halal-toit koolides

  • Õpilane analüüsib religioossete toidutabude ja -reeglite järgimist sekulaarses ühiskonnas.

Juhtumianalüüs

  • K: Kuidas võiks islamiusulisele õpilasele mõjuda olukord, kus kool keeldub halal-toitu serveerimast, kuid pakub seejuures mõnda teise kultuuri- või väärtusruumi sobivat toitu?
  • A: Millistel tingimustel (kui üldse) on koolil õigus halal-toidu pakkumisest keelduda, kui kool muude toiduerisustega (nt allergiad, talumatused jm) arvestab?

Küsimus

Millistel tingimustel (kui üldse) on koolil õigus halal-toidu pakkumisest keelduda, kui kool muude toiduerisustega (nt allergiad, talumatused jm) arvestab?

Meetod

Argumentide hindamine

Vajaminevad vahendid

Pole, soovi korral võib argumendid välja printida

Meetodi kirjeldus

  1. Õpetaja teeb õpilastele teatavaks halal-toidu pakkumise poolt- ja vastuargumendid (vt allpool). Need võib välja printida, projitseerida seinale, kirjutada tahvlile, dikteerida ja lasta õpilastel üles kirjutada või mistahes muul viisil esitada.
  2. Õpilased tutvuvad argumentidega (üksi, paaris või rühmas) ning otsustavad, millised neist on nende jaoks kõige veenvamad poolt- ja kõige veenvamad vastuargumendid.
  3. Õpilased jagavad oma mõtteid teistega ning selgitavad, miks peavad veenvateks just neid argumente.
  4. Ühise arutelu käigus võib välja selgitada konsensusliku seisukoha (kas üldse peaks halal toitu pakkuma ning kui jah, siis mis tingimustel), aga seda ei pruugi tekkida.

Pooltargumendid

Halal-toitu peaks koolis pakkuma, sest …

1. … see toetab üldise mõistmise ja sallivuse levikut, kuna teistel õpilastel tekib võimalus tutvuda islamiusuliste kultuuri olulise osaga.

2. … see kaasab islamiusulisi õpilasi paremini koolikogukonda, arvestades nende toiduvajadustega nagu teiste eridieedil õpilaste omadegagi.

3. … see aitab kaasa islamiusuliste paremale integreerumisele meie ühiskonda, näidates, et nende vajadustega arvestatakse ja neid käsitletakse juba maast madalast võrdsete kogukonnaliikmetena.

4. … see on tervislik ja kvaliteetne, kuna nõuab nii koostisosade valimisel kui toidu valmistamisel oluliselt rohkem tähelepanu ja hoolt.

5. … on õiglane seda teha, kui juba teiste toiduerisustega (allergiad, talumatused, taimetoitlus jms) arvestatakse.

Vastuargumendid:

Halal-toitu ei peaks koolis pakkuma, sest …

1. … see on meie ühiskonnas kultuuriliselt võõras ning võib teistes õpilastes ja lapsevanemates trotsi tekitada.

2. … selle valmistamine on keeruline ning nõuab toitlustajalt köögitööliste eraldi välja õpetamist ning on lisaks ka kulukam kui tavatoit.

3. … tõenäoliselt oleks väga vähe õpilasi, kelle jaoks on tegemist vajaliku või eelistatud toiduvalikuga.

4. … see soosib islamiusuliste eraldumist, kuna võimaldab neil valida teistest erineva toidu ning jääda seega kõrvale ühisest einestamiskogemusest.

5. … sellisel juhul peaks kool olema valmis pakkuma eritoitu mistahes usu- või kultuurigrupile, mille tagajärjel võib erimenüüde hulk kasvada üle igasuguse mõistliku piiri.

Üldine diskussioon

  • M: Kuidas võiks usklik toimida, kui tema toitumisreeglitele (nt halal või koššer) vastav toit pole kättesaadav? Millal ja mis tingimustel võiks toidureegleid sel juhul rikkuda või peaks pigem söömisest loobuma? Mis tingimustel tuleks oma vajadustega arvestamist nõuda?
  • N: Islamit nähakse meie kultuuriruumi mittekuuluva või võõrana, samas kristliku taustaga pühasid ja tähtpäevi aktsepteeritakse ning nende tavadega arvestatakse ka n-ö sekulaarses ruumis (nt pakutakse koolis jõulude puhul verivorsti või seapraadi). Miks peetakse sellist lähenemist normaalseks, aga islami tavadega arvestamist mitte?

2. Palvetamine

  • Õpilane arutleb ühiskonnas uudsete või harjumatute usuliste tavade kuvandi ja nendega seostuvate probleemide üle.
  • Õpilane analüüsib palve tähtsust islamis.

Juhtumianalüüs

  • K: Kuidas mõjutab viis korda päevas palvetamine islamiusuliste sulandumist Eesti ühiskonda? Milliste väljakutsetega peavad islamiusulised Eesti ühiskonnas rinda pistma (sotsiaalsed, praktilised, usulised)?
    • Kui islamiusulise palvekohustuse täitmist segavad muud kohustused (nt töö, kool, kogukondlikud üritused jms), siis millest peaks islamiusuline lähtuma?
    • Tööpostil pauside tegemisse suhtutakse väga erinevalt olenevalt pausi põhjusest. Nõnda nt peetakse suitsupause üsnagi iseenesestmõistetavateks, nt palvepausi suhtutakse aga juba skeptilisemalt. Miks on see nii?
    • Kes peaks vastutama selle eest, et islamiusuline saaks oma palvekohustusi täita (kas tööandja, ühiskond, kool, inimene ise või keegi teine). Mil määral on see kollektiivne vastutus, mil määral individuaalne?
  • N: Millise sõnumi saadab tänaval palvetava islamiusulise filmimine ja selle uudisena serveerimine Eesti ühiskonnale, millise Eesti islamikogukonnale?

Üldine diskussioon

  • A: Miks peaks sekulaarses ühiskonnas üldse erinevate inimeste usuliste vajadustega arvestama?
    • Mida peaksid riik ja selle juhid tegema, et erinevate usuliste vajadustega inimesed saaksid rahulikult koos eksisteerida?
  • M: Paljudes usuvooludes on silmatorkavaid kombeid, mis ei lähe tingimata kokku üldiste ühiskondlike hoiakutega. Kuidas saaks usklik oma kombestikku ühiskonna suhtumisega lepitada?

Accept Cookies