Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Adventism

Adventistide tervisliku eluviisi teema puudutab inimese füüsilise mina ja sellega seonduvate väljakutsete mõtestamist ning seda, kuidas usk mõjutab inimese argiseid toiminguid nagu näiteks toitumine, harjumused ja suhted teistega. Erakooli juhtumi põhjal on loogiline teha juttu usulisest haridusest ning maailmavaatelistest koolidest laiemalt. Lisaks sellele saab seda laiendades aga arutleda maailmavaadete üle ning analüüsida seda, kuidas maailmavaade mõjutab inimese eluvalikuid.

1. Tervislik eluviis

  • Õpilane võrdleb adventistide tervisesoovitusi üldkehtivatega.
  • Õpilane analüüsib usu rolli adventistide tervisekäitumises.

Juhtumianalüüs

Lisaks:

  • Adventistid “Roaldi nädalas” (Ajatemplid: 14:38-19:11, 26:12-28:35)
  • Terve Elu Keskus
    Terve Elu Keskuse asutaja on asutaja on Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit. Koduleht annab ülevaate ja näiteid adventistide tervisekäsitlusest. Leheküljel on kättesaadavad ka näiteks koolituste töövihikud, mis käsitlevad tervise teemasid lähtuvalt adventistide loomislookäsitlusest.
  • A: Mille poolest (kui üldse) erinevad adventistide tervisesoovitused üldlevinutest?
    • Kuidas võiks adventistide tervisekäsitlus mõjutada nende suhtumist teiste religioonide esindajatesse?
  • M: Kuidas peegeldab adventistide tervisekäsitlus nende maailmavaadet ja uskumusi ning mil määral klapib nende käsitlus üldiste ettekujutustega usklike inimeste arusaamadest?
    • Kuidas võiksid adventistid terviseprobleeme mõtestada?

    • Üldine diskussioon

    • K: Kuidas võiks usk mõjutada seda, kuidas inimene mõistab ja mõtestab oma tervislikku seisundit (sh ette tulevaid tervisehädasid) ning kuidas ta selle tulemusel käituda võiks?
      • Mis võiks olla usuliselt põhjendatud tervisesoovituste positiivsed, mis negatiivsed küljed?
      • Mil määral ja mil viisil võiks usk motiveerida inimest oma tervise eest hoolitsema?
    • N: Tervisliku eluviisiga silma torkavate adventistide tervisekäsitlus toetub väga suures osas moodsale meditsiinile ning teaduslikule teadmisele inimkehast ja selle toimimisest. Seejuures ei usu aga paljud adventistid nt evolutsiooni. Kuidas mõista seda, kui usklikud rakendavad moodsa teaduse saavutusi valikuliselt ning mis võiks neid ajendada nõnda käituma?
      • Mil viisil võiks valikuline teadusliku teadmise rakendamine mõjutada uskliku suhtumist nt tervisealasesse haridusse?

    2. Kristlik erakool

    • Õpilane arutleb kristlike erakoolide rolli ja kuvandi üle Eesti ühiskonnas.
    • Õpilane analüüsib maailmavaate kohta ja tähtsust hariduselus.

    Juhtumianalüüs

  • K: Eestis tegutseb mitmeid kristlikke koole ning osal koolidest on selge konfessionaalne identiteet (näiteks Tartu Luterlik Peetri Kool või Tartu Katoliku Hariduskeskus). Seejuures ei ole ebatavaline, et koolis õpib teisest konfessioonist või isegi mittekristlikust perest pärit õpilane. Mis võib motiveerida lapsevanemaid oma lapsi kristlikku erakooli panema, kui nad ise samasse konfessiooni ei kuulu?
    • Kuidas võiks kristlikus koolis käimine mittekristlase nägemust kristlusest ja usust laiemalt mõjutada?
  • A: Haapsalu adventistide organiseeritud kooli asusid õppima neli ametlikult koduõppel olevat õpilast. Kuidas võiks suhtuda laste maailmavaatelistel põhjustel koduõppele jätmisse? Mis võivad olla selle ohud, mis eelised?
    • Mida võiks selle põhjal öelda vanemate suhtumise kohta tavakooli, mida maailmavaate kohta?
    • Milline võiks uskliku jaoks olla kristliku kooli roll lapse usulises kasvatuses?

    • Küsimus

    Haapsalu adventistide organiseeritud kooli asusid õppima neli ametlikult koduõppel olevat õpilast. Kuidas võiks suhtuda laste maailmavaatelistel põhjustel koduõppele jätmisse? Mis võivad olla selle ohud, mis eelised?

    Meetod

    Kullidebatt

    Vajaminevad vahendid

    Paber ja kirjutusvahendid märkmete jaoks

    Ettevalmistus ülesandeks:

    Õpilased loevad läbi koduõppe korralduse Eestis (PDF) ning artikli “Adventistid asutasid kirik-erakooli”.

    Meetodi kirjeldus:

    Õpetaja jagab õpilased 3-5-liikmelistesse rühmadesse — maailmavaatelistel põhjustel koduõppele jätmise pooldajad ning vastased. Õpilased arutavad rühmades 10 minuti jooksul oma rühma argumente ning panevad need kirja. Juhul kui rühmi on rohkem kui kaks, loosib õpetaja pärast arutelu väitlusesse astuvad rühmad ning ülejäänud rühmad moodustavad žürii. Valitakse debatti alustav rühm. Igal rühmaliikmel on aega oma argumente kuni 1 minut esitada, minuti möödumisel nimetab rühmaliige oma rühmast järgmise kõneleja, kes tema rühma argumentide esitamist jätkab. Nõnda jätkatakse kuni kõik rühmaliikmed on sõna saanud. Rühmaliikmed võivad kõnelejale märku anda, et soovivad olla järgmised. Pärast ühe rühma ettekannet teeb samal viisil oma ettekande vastaspoole rühm. Seejärel saavad žüriiliikmed argumente kommenteerida ning valida, millise poole argumendid veenvamad olid, samuti nad võivad žüriiliikmed tuua välja oma argumente, mida kumbki pool ei nimetanud. Lõpetuseks saab kogu klassiga teema üle arutleda ning õpilased saavad väljendada ka isiklikke seisukohti. 

    Üldine diskussioon

    • N: Millistena nähakse ühiskonnas tavakoole, millistena erakoole ning millistena kristlikke koole? Mida peetakse neile koolitüüpidele omaseks, millised (eksi)arvamused on levinud?
    • M: Milliseid maailmavaatelisi väljakutseid võib kristlikus erakoolis õppimine pakkuda …
      … kristlasele?
      … mittekristlasele?
      … kooli konfessiooni esindajale?
      … mõne teise konfessiooni esindajale?
      • Milliste väidetega võiks maailmavaateliste koolide olemasolu õigustada, millistega neile vastu vaielda?
      • Kas kool peaks üldse tegelema usulise kasvatusega?

    Accept Cookies