Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

Katoliiklus

Katoliikluse puhul sai esimeseks teemaks valitud Eduard Profittlichi pühakuks kuulutamise protsess, mille kohta käivad aruteluteemad kätkevad endas küsimust usuliste tõekspidamiste kaitsmisest ning sellest, mida on inimesed valmis usu nimel tegema, aga ka usuliste eeskujude küsimust. Teise teemana kerkis esile arvamuste paljusus suures usuorganisatsioonis, mille sees esineb hulk eri arvamusi, mistõttu on ka analüüsiteema valitud nõnda, et võimaldab lisaks Eesti katoliiklaste hoiakutele käsitleda ka kiriku õpetuse ja südametunnistuse vahekorra temaatikat.

1. Eduard Profittlich

  • Õpilane analüüsib õndsaks ja pühakuks kuulutamise protsesse ning kujundab isikliku arvamuse Eduard Profittlichi juhtumist.
  • Õpilane hindab, milline on pühakute roll ja mõju nii kirikus kui sellest väljaspool.

Juhtumianalüüs

  • A: Peapiiskop Eduard Profittlich alahindas tugevalt Nõukogude julgeolekuasutuste huvi tema enda ja oma koguduseliikmete vastu. Sellega seadis ta ohtu ka koguduseliikmed, kelle andmetega kartoteegi konfiskeeris NKVD Proffitlichi vahistamisel tema ametikorterist. Andmete julgeoleku kätte langemise tagajärjed ei ole teada. Kuivõrd peaks seda tema pühakuks kuulutamise otsuse tegemisel kaaluma?
  • K: Peapiiskop Eduard Profittlich otsustas loobuda võimalusest Saksamaale naasta, sest pidas Jumala tahtmiseks Eestisse jäämist ning nentis, et on vajadusel valmis oma usu nimel ka surema. Milliseid usulisi kogemusi on vaja, et olla oma usus nii kindel, et riskida ränkade repressioonide või isegi surmaga?
    • Milliseid mitteusulisi tõekspidamisi on inimesed valmis sama hinnaga kaitsma?

Üldine diskussioon

  • N: Ühiskonnas on alati hulk inimesi, kes oma tegevusega on pälvinud mingit sorti tähelepanu ning mõjutavad oma eeskujuga laiemaid rahvahulki ning ühiskondlikke protsesse, nt poliitikud, ühiskonnategelased, loomeinimesed, suunamudijad jne. Kas selle nurga alt võiks vaadata ka pühakuid? Mille poolest pühakud eelmainututele sarnanevad, mille poolest erinevad?
    • Mille poolest võiksid kristlased pühakuid kui ühiskonda mõjutanud inimesi mitte-usklikest erinevalt tajuda?
  • M: Mis mõjub usukannatajate lugudes mitte-usklikele usust eemale tõukavana ning millised aspektid võiksid usu vastu huvi tekitada?

2. Õpetus ja erimeelsused katoliku kirikus

  • Õpilane võrdleb katoliikluse avaldumisvorme Eestis ning hindab, kuidas need katoliikluse üleüldisele kuvandile mõjuvad.
  • Õpilane arutleb konfessioonisiseste lahkhelide ning väärtuskonfliktide üle.

Juhtumianalüüs

  • A: Vooglaid ja Järvi ning nende Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, keda esitletakse sageli konservatiivsete traditsionalistidena, on valdavas osas teemades kiriku õpetustega siiski ühel nõul ega kaldu põhiküsimustes sellest kõrvale. Milliseid erimeelsusi üksikküsimustes saab üldse pidada piisavaks, et rääkida mingisugusest märkimisväärsest vastuolust ühe koolkonna esindajate ja kiriku peavoolu vahel?
  • N: Ka ühe konfessiooni sees leidub väga vastandlikke seisukohti ja õpetuslikke erimeelsusi. Milliste ja kelle sõnavõttude puhul saame rääkida, et sõnavõtt mõjutab Eesti inimeste üldist arusaama katoliiklusest ja kristlusest, milliste ja kelle sõnavõttude puhul võime öelda, et see mõjutab autori enda imidžit?
    • Millistel tingimustel mõjutab sõnavõtt nii autori kui kiriku kuvandit?

Küsimus

Ka ühe konfessiooni sees leidub väga vastandlikke seisukohti ja õpetuslikke erimeelsusi. Milliste ja kelle sõnavõttude puhul saame rääkida, et sõnavõtt mõjutab Eesti inimeste üldist arusaama katoliiklusest ja kristlusest, milliste ja kelle sõnavõttude puhul võime öelda, et see mõjutab autori enda imidžit?

  • Millistel tingimustel mõjutab sõnavõtt nii autori kui kiriku kuvandit?

Meetod

Skaalad

Vajaminevad vahendid

Meetodi kirjeldus:

Õpetaja jagab õpilastele skaalade töölehe. Seejärel loeb õpetaja tsitaadid ükshaaval ette ning õpilased paigutavad etteloetud väited teljele vastavalt sellele, kas nende arvates mõjutab tsitaat rohkem katoliku kiriku ja kristluse imidžit või väite autori oma. Pärast seda kui kõik tsitaadid on telgedele paigutatud, moodustavad õpilased 2-3 liikmelised rühmad, kus nad oma vastuseid arutada saavad. Seejärel koostatakse ühiselt Venni diagramm, kus õpilased hindavad kokkuvõtlikult, kas tsitaadid mõjutavad pigem katoliku kiriku ja kristluse imidžit või tsitaatide autorite imidžit, leides ka ühisosa.
Alternatiivselt saab seda harjutust teha n-ö jooneharjutusena, kus klassi üks ots tähistab sama telje üht ning teine teist äärt ning õpilased seisavad oma arvamuse kohaselt ritta. Enne järgmise tsitaadi juurde liikumist on õpilastel võimalust oma positsiooni põgusalt selgitada.

Üldine diskussioon

  • M: Katoliku kirikus on õpetuslikud seisukohad välja kujunenud väga pika aja jooksul ning nende kujundamisel on määrav sõna Vatikanil ja paavstil. Kas sellest, et organisatsiooni juhtkonnal (mis on eeldatavasti oma ametis pädev) on õpetuslikes küsimustes ülim sõnaõigus, piisab, et pidada juhtkonda küllalt autoriteetseks, et keskselt sõnastatud õpetusi järgida?
    • Kelle seisukohti peaks usklik tõsiselt võtma, kui usuorganisatsioonil keskne õpetusamet puudub?
  • K: Kui suurel määral või mis küsimustes võivad uskliku arusaamad ning kiriku ametlikud seisukohad üksteisest sedavõrd lahku minna, et usklik võiks kaaluda kogudusest lahkumist?

Accept Cookies