Maausulised

Maausulistest rääkiv esimene teema lahkab looduslike pühapaikade säilitamisega seotud problemaatikat ning olukord, kus usugrupi ja laiema ühiskonna huvid võivad olla omavahel vastuolus. Maausuliste teine teema puudutab ususümboleid, mis on mitmetähenduslikud ning omandanud ühiskonnas negatiivse konnotatsiooni, kuid on mõne usugrupi jaoks siiski olulised.

---

1. Looduslike pühapaikade kaitse

• Õpilane analüüsib looduslike pühapaikade tähtsust.
• Õpilane võrdleb eri ühiskonnagruppide huve seoses looduskeskkonnaga ning arutleb nende tasakaalu üle.

Juhtumianalüüs

• N: Millisena kujutavad maausulised riigi ja ettevõtete tegevust looduslikes pühapaikades? Millisena näevad teised maausuliste tegevust nende pühapaikade kaitsel?
  • Eesti rahvuslikus narratiivis on lähedased suhted loodusega väga olulisel kohal. Kuivõrd saab väita, et maausuliste suhtumine looduslikesse pühapaikadesse on erinev ülejäänud ühiskonna suhtumisest?
• K: Maausuliste usulised praktikad on sageli seotud just looduslike pühapaikadega. Hiite kahjustamine ning teistele pühadele objektidele ligipääsu piiramine võib nii mõnegi jaoks segada oma usu väljendamist ning selle jaoks vajalikke toiminguid. Mida saaks teha maausuline, kes on sattunud olukorda, kus talle oluline pühapaik on saanud kannatada või suisa hävitatud, et oma usupraktikatega jätkata?
  • Kuidas võiks pühapaiga kahjustumine või hävimine muuta maausu järgijate tundeid seoses selle pühapaigaga?
  • Kas inimtegevuse tagajärjel kahjustatud või muutunud pühapaik on kuidagi vähem püha ega võimaldama enam varasemaid usupraktikaid järgida?

Üldine diskussioon

• A: See, mis on püha ühe religiooni või maailmavaate järgijaile, ei pruugi seda olla teistele. Mõnikord on usugruppide soovitud piirangud elukeskkonnale vastuolus laiema ühiskonna soovidega sama keskkonda teistel eesmärkidel kasutada. Kuidas tasakaalustada sellises olukorras usugruppide huve ühiskondlike- ja ärihuvidega?
• M: Kuidas võib uskliku suhtumist riiki ja ühiskonda mõjutada see, kui ta tunneb, et nende tegevus riivab tema usulisi tundeid, st mil määral peaks usklik arvestama enamuse suhtumisega ja isikliku riive lihtsalt n-ö ära kannatama?

---

2. Vastuoluliste ususümbolite kasutamine

• Õpilane arutleb vastuoluliste ususümbolite kasutamise üle ning analüüsib usuvabaduse piire.

Juhtumianalüüs

• K: Juhtumiaegse kaitseministri Jürgen Ligi sõnul on haakrist üheselt kuritegeliku ideoloogiaga seonduv. Maavalla Koja sõnul on tegu aga iidse päikesesümboliga, mis ei saa alluda päevapoliitilistele eelistustele. Kuidas peaksid käituma maausulised, kelle jaoks on svastika siiralt ususümbol?
  • Haakrist võib olla nii usu- kui ka natsismi sümbol ning seejuures võib kandja mõlemaid vaateid omaks pidada. Kas Eesti tänases kultuuriruumis saab haakristi kasutamist ainult usuliste vaadete väljendamisena käsitleda?
  • Mis põhjusel võiksid inimesed haakristi kui ususümbolit kanda, teades, et sellel on Eestis ja lääneriikides tugevalt negatiivne konnotatsioon?
• N: Kaitseväelane esindab vormi kandes kogu Kaitseväge. Kumb kahjustab Eesti riigi ja Kaitseväe mainet rohkem, kas ususümboli keelustamine või totalitaarset režiimi esindava sümboli kandmise lubamine?
  • Kas svastika kandmine põlise ususümbolina on Eesti uuemat ajalugu arvesse võttes kohane?

Üldine diskussioon

• A: Kuidas kaitsta usuvabadust ning sealhulgas ka mitmetähenduslikke ususümboleid teiste usu- ja rahvusgruppide tundeid ja õigusi riivamata?
  • Kas haakristi kasutmine ususümbolina peaks olema keelatud, sest Lääne kultuuriruumis on see vaenuõhutav? Kust jookseb piir?
• M: Kuidas toimida olukorras, kus inimese enda jaoks süütu ususümbol tähistab teiste jaoks midagi halba või kuritegelikku?

---