Mittereligioossed maailmavaated

Mittereligioossuse esimese teema raames käsitletakse president Kersti Kaljulaidi otsust loobuda tänujumalateenistusest, mis tõstatas ühiskonnas laiemalt küsimuse riigi, selle juhtide ja religiooni suhetest. Mittereligioossuse teine teema puudutab meedias levinud naeruvääristavat ning stereotüpiseerivat suhtumist usklikesse, laiemalt aga ühiskondliku narratiivi seoses eri religiooni ning usklikkusega.

---

1. Kersti Kaljulaid ja jumalateenistused

• Õpilane analüüsib riigi ja religioossete tavade suhet.
• Õpilane arutleb inimese isiklike veendumuste ja ametist või seisusest tulenevate ootuste üle.

Juhtumianalüüs

• N: Eestlaste seas on levinud arusaam, et kristlus on midagi võõrapärast ja vägivaldselt pealesurutut. Kuidas, kui üldse, mõjutas president Kersti Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda laiemat käsitlust kristluse ja eestluse suhtest?
• K: President Kersti Kaljulaid oli taasiseseisvunud Eesti presidentidest esimene, kes loobus ametisse vannutamise päeva jumalateenistustest. Kuidas võis mõjuda president Kersti Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda usklikele, millisena mitteusklikele?
  • Miks on peapiiskopi ootus, et sekulaarse riigi president osaleks traditsioonilisel tänujumalateenistusel õigustatud? Miks mitte?

Üldine diskussioon

• M: President on ühest küljest rahva esindaja, teisalt aga indiviid. Mis toetab arusaama, et esindusisik peaks lähtuma eelmise presidentide sisseseatud traditsioonist, mis arusaama, et lähtuda võiks usuvabadusest?
• A: Teatud riigiametitesse tööle asumisel võtab kodanik teadlikult kohustusi, millega ta sisuliselt ei pruugi nõustuda (nt politseinik peab kandma vormi ja kontrollima ka nende seaduste täitmist, mida ta ise põhjendatuks ei pea; diplomaat peab esindama riigi seisukohta isegi kui ta sellega tingimata ei nõustu) või loobub teadlikult õigustest, mis teistel kodanikel on (nt riigiametnikel puudub streigiõigus, tegevkaitseväelane ei või kuuluda erakonda). Kas sama tüüpi kohustusena võiks käsitleda ka presidendile (või mõnele teisele kõrgele riigitegelasele) kujunenud ootusi järgida mõnd seaduses fikseerimata traditsiooni?

---

2. Usklike naeruvääristamine meedias

• Õpilane mõtestab Eesti ühiskonnas levivaid eelarvamusi ning analüüsib nende mõju usugrupile.

Juhtumianalüüs

• N: Arusaam kristluse toomisest tule ja mõõgaga on Eesti ühiskonnas laialt levinud, kuid ei esinda tegelikult ajaloolist tõde. Usulised stereotüübid kujundavad ka avalikku arvamust ja vastupidi. Kas eksiarusaamad, milletaolisi “Esse” saates või Jumala kolumnis levitatakse, püsivad elujõulisena ühiskondliku eelhäälestuse tõttu või on ühiskondlikud hoiakud tekkinud stereotüüpide levitamise tõttu?
  • Millisena võivad usklikud sellist kristlusevaenulikku ühiskondlikku narratiivi tajuda?
• M: Mis eesmärgil võisid saatetegijad, kes konstruktiivse dialoogi pidamise asemel tegelesid aktiivselt kiriku ning usklike ründamisega, kutsuda ühe enim vaadatud telekanali saatesse luteri kiriku peapiiskopi?
  • Mida ütleb see saate tegijate maailmavaate ning laiema avaliku arvamuse kohta?

Üldine diskussioon

• A: Mis iseloomustab mõistlikku religioonikriitikat ning kus jookseb piir selle ja naeruvääristamise vahel?
• K: Millist käitumist võib usklikus inimeses tekitada see, kui ta peab taluma oma usuliste vaadete avalikku naeruvääristamist? Millised on võimalikud tagajärjed, kui usklikke kujutatakse meedias eelarvamuste kaudu ning neid pilades?

---