Liigu edasi põhisisu juurde

Usundiõpetus

III kooliaste või gümnaasium “Üks maailm, erinevad usundid”

III kooliastme kursus “Üks maailm, erinevad usundid”

III kooliastmel õpivad õpilased lähemalt tundma vähemalt viit usundit, nende seas tutvutakse eesti rahvausundi ja kristlusega kui Eesti kultuurilugu enim mõjutanud usunditega. Erinevate usunditega tutvutakse õppesisus kirjeldatud aspektide kaudu, keskendudes vastava usundi jaoks olulisematele tahkudele. III kooliastmel lisanduvad varem kirjeldatud õppetegevustele, mida eakohastatult sobib kasutada ka vanemate õpilastega, mitmed uued võimalused, nagu valikuline tutvumine religioossete alustekstidega ja religioosse teksti analüüs, mis aitab taibata religioosse keele eripära ning arendada metafoorse keele mõistmist. Erinevate usundite ja maailmavaadetega tutvumise kaudu õpitakse neid võrdlema ning nägema religiooni ja kultuuri seoseid. Tähtis on kujundada avatud ja lugupidav hoiak erinevatesse kultuuridesse. Projektõppe võimalused, lühireferaatide koostamine, teabe hankimine teatmeteostest ja internetist ning leitud materjalide kriitiline hindamine arendavad iseseisva õppimise oskust. III kooliastmes arendavad õpilased oma arutlusoskusi ning õpivad oma seisukohti faktidele ja loogilistele arutluskäikudele toetudes põhjendama. Usundite puhul õpitakse tundma ka nende sisemist mitmekesisust  tavade, kommete ja religiooni väljendumisel inimeste igapäevaelus, samuti leidma lihtsamaid seoseid religioonide väljendusvormide ja nende õpetuste vahel.

Kolmanda kooliastme temaatiline kese on maailmareligioonid – nende õpetused, praktikad ja sisemine mitmekesisus. Senistest üksikutest kildudest komponeeritakse tervikarusaamad, mis aitavad usulisel maastikul navigeerida, mõista iga religiooni ainulaadsust, teha religioonide vahel võrdlusi ning mõista selliste võrdluste piiratud ulatust. Olulist rõhku pööratakse religiooni ja kultuuri vastastikustele mõjutustele. Õpilased saavad praktiliste ülesannete kaudu arendada allikakriitilisust ning arendada religiooni uurimiseks vajalikke oskusi, püstitades küsimusi ning kogudes nende küsimuste vastamiseks vajalikku infot. Õpiülesanded suunavad uurima ja analüüsima  allikmaterjale, ärgitavad debateerima aktuaalsetel teemadel, innustavad looma ning allikakriitiliselt lisainfot otsima. Seda tehes otsitakse püstitatud küsimusele vastust mitmest erinevast perspektiivist ning võrreldakse erineva metoodikaga saadud tulemusi. Õpiprotsessis on lahutamatult omavahel põimunud kolm olulist küsimuste ringi:
1. Religiooni ainealased teadmised ja kontseptsioonid – representatsiooniküsimused:
•    Kuidas erinevad kultuurid ja usulised traditsioonid mõistavad ja vahendavad arusaama jumalikust või pühast?
•    Milline roll on religioonil ühiskonnas ja kuidas see kujundab inimeste maailmavaadet?
•    Kuidas erinevad usulised vaated võivad mõjutada üksikisikute otsuseid ja käitumist?
•    Kuidas on võimalik erinevate religioonide esindajatel leida ühiseid punkte või mõista erinevusi?
2. Õpiprotsessid ja uurimismeetodid:
•    Miks on oluline mõista, kuidas omandatakse teadmisi religiooni valdkonnas?
•    Kuidas erinevad õpistiilid ja -meetodid mõjutavad arusaamist religioonist?
•    Millised uurimismeetodid on kõige tõhusamad religiooni eri aspektide uurimisel, võttes arvesse selle komplekssust ja subjektiivsust?
•    Kuidas tagada objektiivsus religiooni uurimisel?
3. Isiklikud hoiakud ja eneserefleksioon:
•    Kuidas isiklikud veendumused ja väärtused mõjutavad õpiprotsessi?
•    Miks on oluline olla teadlik oma eelarvamustest ja kuidas need võivad mõjutada meie arusaamu?
•    Kuidas arendada avatud mõtlemist ja austust erinevate uskumuste suhtes?
•    Kuidas eneserefleksioon võimaldab paremini mõista religiooni mitmekesisust?
Need kolm küsimuste ringi on omavahel seotud ja nende sünergia aitab luua tervikliku arusaama religioonidest ning toetab avatud ja kaasavat lähenemist selle keerulise teema uurimisel.

III kooliastme lõpuks õpilane:
  • oskab usundeid klassifitseerida ja nimetada maailma erinevates osades enam levinud usundeid; teab Eestis levinud suuremaid usundeid, eristab suuremaid konfessioone ja usulisi rühmitusi;
  • kirjeldab olulisemaid eesti rahvausundi põhijooni ning toob näiteid selle avaldumisest tänapäeval;  selgitab käsitletud usundite õpetuse ja eetika põhiseisukohti ning tunneb nende usundite teket, tähtsamaid suurkujusid, usulisi rituaale ja nende väljendumist kultuuris; leiab seoseid usu väljendumisvormide ja vastava usundi põhiideede vahel; kirjeldab olulisemaid kristlikke pühi ning toob näiteid kristluse tähendusest Eesti kultuurile ja ühiskonnale nii ajaloos kui ka kaasajal;
  • võrdleb erinevaid religioone, analüüsib näiteid tuues erinevate maailmavaadete mõju inimese ning ühiskonna elus nii positiivsete kui ka probleemsete ilmingutena;
  • analüüsib religioossete konfliktide põhjusi; tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava suhtumise; pakub võimalusi erinevate religioossete vaadetega inimeste dialoogiks ning koostööks;
  • sõnastab oma maailmavaate mõningaid jooni; analüüsib enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud usundite ja maailmavaadete valguses;
  • otsib teavet usundite kohta ja hindab allikate sobivust.

Õppematerjalid

Jürgenstein, Lind, Schihalejev. Kohtumised. Üks maailm. Erinevad religioonid Maurus, 2024

Halme, Parviola, Sjöblom, Vaaramo. Usundid. Müüdid. Jumalad. Tavad. Sümbolid.   Koolibri, 2010

Mängud 3. kooliastmes ja gümnaasiumis

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

  • David Self. Suurusundid. Koolibri, 1998
  • Schulz-Reiss. Mida maailm usub? : viis suurt religiooni. Koolibri, 2008
  • Elizabeth Breuilly, Joanne O’Brien, Martin Palmer. Maailma usundid : ülevaade uskumustest, traditsioonidest ja pühadest. Avita, 1999
  • John Bowker. Maailma usundid. Varrak, 2004
  • Miranda Bruce-Mitford. Varrak. Kogu maailma sümbolid. Tallinn, 1997
  • Collin Wilson. Pühapaikade atlas. Ersen, 2000

Kui kursus on gümnaasiumis, siis ka:

  • Christopher Partridge. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
  • Markus Hattstein. Maailmareligioonid. Tallinn: Koolibri, 2007.

Accept Cookies