Muu

Muu kategooria alt leiab väiksemad, kuid siiski Eestis olulised usundid, mis on mõne konkreetse sündmuse või eripäraga ka laiematele rahvahulkadele silma jäänud.

Esimese teemana on vaatluse all Eesti satanistide korduvad katsed registreerida end usuorganisatsioonina ning seeläbi küsitakse ka ühiskonna ning riigistruktuuri usulise tolerantsuse järele. Teise teemana analüüsitakse Jehoova tunnistajate vastusseisu vereülekannetele ning arutletakse õiguse üle keelduda meditsiinilistest protseduuridest religioossetel põhjustel. Kolmas teema käsitleb Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (mormoonide) aktiivset misjonitööd ning sellega seonduvaid olulisemaid küsimusi Eestis. Neljas teema lahkab pühendunud krišnaiitide eluviisi ning selle potentsiaalseid vastuolusid muu ühiskonnaga.

---

1. Satanistid: Musta Veenuse Ordu registreerimine

• Õpilane arutleb ühiskondlikult vastuolulisele usugrupile ametliku staatuse andmisega seotud problemaatika üle.
• Õpilane analüüsib, kas Musta Veenuse Ordu registreerimata jätmine on olnud põhjendatud.

Juhtumianalüüs

• A: Eesti satanistid on üritanud end usuorganisatsioonina korduvalt registreerida. 2001. aastal tunnistas tollane EELK Tallinna praost Gustav Piir, et EELK üritab Musta Veenuse Ordu registreerimist takistada, sest see on kristluse vastane. Satanistide endi sõnul üritas Musta Veenuse Ordu registreerimist takistada ka EELK kirikuvalitsuse liige ja justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama. Samas aitas satanistidel oma põhikirja korrastada tollane siseministeeriumi usuasjade juhataja, katoliiklane Ilmo Au põhjendusega, et parem on, kui usuorganisatsioonid on põrandaaluste asemel nähtavad. Kumb seisukoht on veenvam?
  • Musta Veenuse Ordu on põhimõtteliselt kristluse vastu. Kas selle teadmise valguses on põhjendatud EELK liikmete ponnistused Musta Veenuse Ordu registreerimist takistada?
• N: Kas ja kuivõrd peegeldavad Musta Veenuse Ordu registreerimise katsed Eesti ühiskonna tolerantsust erinevate religioonide suhtes?

Üldine diskussioon

• M: Kas ja mis tingimustel on põhjendatud organisatsiooni registreerimata jätmine maailmavaatelistel või kultuurilistel põhjustel, isegi kui see täidaks vajalikke juriidilisi nõudeid?
  • Kellel on õigus registreerimisest keelduda? Kas konkreetsel ametnikul (nt südametunnistuse järgimise tõttu), ametiasutusel, riigil (kultuurilistel põhjustel) … ?
• K: Milliste väljakutsetega peavad suhtluses riigiga kokku puutuma väikesed või mingil põhjusel selgelt eristuvad usugrupid?

---

2. Jehoova tunnistajad: vereülekanded

• Õpilane analüüsib Jehoova tunnistajate vereülekandest loobumise põhjuseid ja usuvabaduse piire.

Juhtumianalüüs

• M: Jehoova tunnistajate õpetuslik seisukoht on, et vereülekannet ei tohi mitte mingil tingimusel teha. Vereülekande nõustumisel arvatakse inimene kogudusest välja. 1997. aastal keeldusid vastsündinu vanemad vereülekandest, mistõttu laps ka suri. 2015. aastal oli sama otsusega silmitsi teinegi Jehoova tunnistaja, kuid tema lasi oma lapsele vereülekande teha ning eelistas pigem Jehoova tunnistajate seast lahkuda. Mille poolest erines nende kahe vaade (oma) usule ning selle rollile elus?
• N: Jehoova tunnistajad on meedias tihti hukka mõistetud ja nii mõneski küsimuses konfliktis valdava ühiskondliku arvamusega (vereülekanne, pühade mittetähistamine, riigi sümbolite austamisest keeldumine, valimistel mitte osalemine, sõjaväeteenistusest keeldumine jne). Mil viisil kujundab avalikkuse hukkamõist seda, kuidas Jehoova tunnistajad ise oma usku ja kogukonda mõtestavad?

Üldine diskussioon

• A: Kuidas mõjutab vanemate kuulumine rangesse usukogukonda lapse individuaalset usuvabadust ja võimet arendada kriitilist mõtlemist?
  • Kas saame sellisel juhul üldse lapse usuvabadusest rääkida?
• K: Millistel tingimustel kui üldse on kellelgi õigus oma usulistele veendumustele viidates teha otsuseid, mis toovad kellelegi teisele kaasa muidu välditava kahju?

---

3. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik: misjon

• Õpilane käsitleb Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete misjonitööd Eestis.
• Õpilane analüüsib misjonitöö tähtsust nii misjonäri kui misjoneeritavate jaoks.

Juhtumianalüüs

• K: Kumba mõjutab misjonitöö usulises plaanis rohkem, kas võõrasse kultuuri vähetuntud usku levitama tulevat mormooni misjonäri või tema õpetusest huvitatud usklikukandidaati?
• M: Mormooni misjonärid on reeglina üsna noored ning noorte inimeste maailmavaade ei ole sageli veel päriselt paika loksunud. Mil viisil võib misjonitöö muuta noore uskliku maailmavaadet ning viisi, kuidas ta oma usku mõtestab?

Üldine diskussioon

• N: Misjonitöö eeldus on, et inimene peab oma usulisi veendumusi õigeks ning tahab neid seetõttu ka teistele levitada. Milline on vastutuse roll misjonis? Kuidas teha misjonitööd teiste usuvabadust ja kultuurikonteksti austades?
• A: Misjonitöö eesmärk on oma usku mitteuskujatele kuulutada. Millega peaksid misjonärid arvestama, kui nad sisenevad teise kultuuriruumi? Kuidas tagada, et misjonärid austaksid teiste kultuuriruumide usulist autonoomiat, traditsioone ja väärtusi?
  • Misjonitöö kõnetab tihti raskustes ning seega ka haavatavaid inimgruppe. Millega tuleb sellistel juhtudel eriti arvestada ning millised on misjonitöö eetilised kaalutlused?

---

4. Krišnaiidid: eristuv eluviis

• Õpilane arutleb selgelt eripärase eluviisiga usugrupi ja ühiskonna suhete üle.
• Õpilane analüüsib krišnaiitide elu ja olu Eesti ühiskonnas.

Juhtumianalüüs

• K: Krišnaiitide eluviisi reguleerivad muuhulgas neli põhimõtet, mille kohaselt tuleb vältida liha, kala ja muna söömist, uimastavaid aineid (sh nt kohvi), hasartmänge ning abieluväliseid seksuaalsuhteid. Milline võiks olla pühendunud krišnaiidi igapäevaelu kogemus Eesti ühiskonnas, kus nimetatutest hoidumine tähendab üpris teistsugust eluviisi kui suurel osal rahvast?
  • Arvestades, et ei söögi- või joogiharjumused, hasartmängud ega suguelu ei kuulu harilikult inimese avalike ja kõigile nähtavate omaduste hulka, siis kas on üldse põhjust arvata, et krišnaiidid sel tasandil muu ühiskonnaga mingisugusesse vastuollu võivad sattuda?
• N: Milline on krišnaiitide kuvand Eesti ühiskonnas, st mida neist üldse teatakse ja mida neile iseloomulikuks peetakse?
  • Kuivõrd see kuvand tõele vastab?

Üldine diskussioon

• M: Kuidas võiksid vähemususundi järgijad oma usulisi veendumusi ja elukombeid ühiskonna omadega lepitada, kui nende vahel mingi vastuolu peaks tekkima, ning milliseid usulisi dilemmasid võib see uskliku jaoks tekitada?
  • On see üldse võimalik või vajalik?
• A: Erinevate välismaiste usuliste liikumiste jõudmine Eestisse on globaliseeruvas maailmas olnud vältimatu. Mil määral peaks Eesti ühiskond nendega kaasnevaid harjumuspäratuid eluvalikuid (olgu siis toidureeglid või laulev tänavamisjon) arvestama, mil määral eeldama aga konformeerumist? Miks?

---