1.1. Sissejuhatus robootikasse
Tõenäoliselt oskab igaüks meist ette kujutada mõnda robotit, aga miks? Kas on põhjus selles, et me kõik oleme loomult praktilised robotiehitajad või hoopis elava kujutlusvõimega unistajad? Äkki mõlemat? Üks on selge: et robotitest üldse rääkida saaks, peame kokku leppima terminoloogias.
Oma rännakut robootika terminoloogia sõnastamisel alustame inimeste fantaasiates. Järgnevas videoloengus vaatleme, kuidas on roboteid kirjeldanud kirjanikud ja filmiloojad ehk inimesed, kes söendavad oma fantaasiad kõigile nähtavaks muuta.
Saime teada, et robotid on oma nime saanud ilukirjandusest ning et filmikunst võimaldab meie silme ette manada rohkelt eri välimusega roboteid. Eks tõsi ta on, et just raamatutest loetu ja filmilinalt nähtu on alati mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi robotiehitajaid.
Järgmiseks võtamegi ette robootika kasutusvaldkonnad päriselus, et hinnata, mil määral on suudetud inimeste unistusi robotitest ka realiseerida.
Nagu näha, siis unistavad insenerid sama suurelt kui kirjanikud. Tänu töökatele ja leidlikele robotiehitajatele kohtame eri roboteid paljudes eluvaldkondades. Võimalik, et juba õige pea saame mõne tüütu majapidamistöö delegeerida hoopis isiklikule robotabilisele.
Nüüd on aga aeg muutuda veel konkreetsemaks ja proovida sõnastada see, mis teeb ühest robotist roboti.
Meil kõigil on ju mingi arusaamine sellest, mis on robot. Andes aga roboti osadele kindlad nimed, nagu andurid ja täiturid, saame omavahel suhelda selliselt, et ka teised robotiehitajad meid mõistavad.
Järgnevalt aga proovi kätt kiire enesetestiga, et näha, kui palju eelnevast kolmest videost ka meelde jäi. Head pealehakkamist ja edu!
