3.2. Programmeerimise põhitõed
Nüüd oled Arduino keskkonnaga tuttav. Järgmisena õpid kuidas robotit programmeerida keeles C++. Kõigepealt tutvud kelle põhitõdedega, näiteks muutujate tüübid ja operandid. Järgnevalt õpid kasutama tingimuslauseid, tsükleid ning funktsioone.
Nendes loengutes on palju infot ning oluline pole mitte kohe kõigest aru saada ning kasutada osata vaid, et tulevaste ülesannete teaksid, kus vajaminev info on.
Esimene video räägib koodi ülesehitusest, muutujate tüüpides ning operandidest.
Teise video sisuks on tingimuslaused, tsüklid ning funktsioonid.
Lisainfot leiad aadressilt http://www.tutorialspoint.com/arduino/
Videotes käsitletud olulise info leiad ka alljärgnevatest tabelitest.
ASCII sümbolite tabel
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ASCII-Table-wide.svg
Muutujate tüübid
-
void
- Kasutatakse funktsioonide loomisel
- void loop() {}
-
bool
- Tõeväärtus (true/false)
- bool valmis = false;
-
char
- Üks ASCII sümbol
- char symbol = ‘r’;
-
short
- Täisarv vahemikus -32 768..32 767
- short number = 1456;
-
(unsigned) int
- Täisarv vahemikus (0..65 535) -32 768..32 767
- int teineNumber = -10;
-
float
- Ujukomaarv vahemikus -3.4·1038..3.4·1038
- float pi = 3.14;
-
double
- Ujukomaarv vahemikus -3.4·1038..3.4·1038
- double negPi = -3.14;
Operandid
A = 10 ja B = 20
|
Operandi nimi |
Operand |
Kirjeldus |
Näide |
|
Omistamine |
= |
Annab võrdusmärgist vasakul olevale muutujale sama väärtuse, mis on võrdusmärgist paremal |
A = B → A = 20, B = 20 |
|
Liitmine |
+ |
Liidab kaks muutujat |
A+B → 30 |
|
Lahutamine |
– |
Lahutab teise muutuja esimesest |
A-B → -10 |
|
Korrutamine |
* |
Korrutab muutujate väärtused |
A*B → 200 |
|
Jagamine |
/ |
Jagab muutujad |
B/A → 2 |
|
Jäägiga jagamine |
% |
Jäägiga jagamine, tulemuseks on jääk |
B%A → 0 |
|
Võrdne |
== |
Kui väärtused on võrdsed, siis tagastab true |
A == B → false |
|
Ei ole võrdne |
!= |
Kui väärtused ei ole võrdsed, siis tagastab true |
A != B → true |
|
Väiksem kui |
< |
Kui esimene väärtus on väiksem kui teine, siis tagastab true |
A < B → true |
|
Rohkem kui |
> |
Kui esimene väärtus on suurem kui teine, siis tagastab true |
A > B → false |
|
Väiksem või võrdne kui |
<= |
Kui esimene väärtus on väiksem või võrdne kui teine, siis tagastab true |
A <= B → true |
|
Suurem või võrdne kui |
>= |
Kui esimene väärtus on suurem või võrdne kui teine, siis tagastab true |
A >= B → false |
|
Ja |
&& |
Kui vasak ja parem pool on true, siis tagastab true |
(A == 10) && (B == 20) → true |
|
Või |
|| |
Kui vasak või parem pool on true, siis tagastab true |
(A == 10) || (B == 10) → true |
|
Ei |
! |
Kui muutuja on false tagastab true ning vastupidi |
!(A == 10) → false |
|
Suurenda |
++ |
Suurendab täisarv muutujat ühe võrra |
A++ → A=11 |
|
Vähenda |
— |
Vähendab täisarv muutujat ühe värra |
A– → A=9 |
|
Liit-liitmine |
+= |
Vasaku muutuja väärtuseks saab mõlema muutuja summa |
A += B → A=30, B=20 |
|
Liit-lahutamine |
-= |
Vasaku muutuja väärtuseks saab parem muutuja lahutatud vasakust |
A -= B → A=-10, B=20 |
|
Liit-korrutamine |
*= |
Vasaku muutuja väärtuseks mõlema muutuja korrutis |
A *= B → A=200, B=20 |
|
Liit-jagamine |
/= |
Vasaku muutuja väärtuseks saab vasak muutuja jagatud paremaga |
B /= A → A=10, B=2 |
|
Liit-jääk |
%= |
Vasaku muutuja väärtuseks saab jäägiga jagamise tulemus parema ja vasaku vahel |
B %= A → A=10, B=0 |