Viere, viere pääväkene, ehk rahvapärimused ja jätkusuutlik areng

Koostaja Terje Puistaja

Eesmärgid:

Anda (lühi)ülevaade rahvapärimustes kajastuvatest loodusteemalistest kommetest, rituaalidest, lugudest ja lauludest, juhtides nende kaudu tähelepanu inimese ja looduse omavahelistele seostele, mõjutustele, koostoimimise tagajärgedele.

Õpiväljundid:

Kursuse läbinud

• on teadlikud erinevate lähenemisviiside võimalikkusest keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku temaatika õpetamisel;
• oskavad lõimida läbitut erinevatesse ainevaldkondadesse;
• mõistavad jätkusuutliku arengu olulisust;
• oskavad pöörata tähelepanu enda perepärimusele ja selles kajastuvatele traditsioonidele ja lugudele.

Sisu lühikirjeldus

Pärimuse, looduse ja inimese suhted rahvajuttude, regilaulude, rituaalide, maagia ja perepärimuse kaudu. Rakendusvõimalused.

Säästva arengu kontseptsiooni lõimimine õppekavasse

1. Lühitutvustus säästva keskkonnahariduse ja rahvapärimuste omavahelisest seostest.

2. Sissejuhatus pärimuslikku maailmakäsitlusse.

3. Loodusäästlike vahendite märkamine ja kasutamine praktilises õppes (nt rahvamängude ja laulude läbiviimisel).

4. Lokaalse ja globaalse tasandi märkamine eneserefleksiooni kaudu.

Õppematerjalid

Eesti rahvalaule viisidega II, 1960. Koost. Tampere, H. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. lk 21–26, lk 197–107.

Eisen, M. J. 1931. Jõuluõled. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat nr 6, lk 67–80.

Eisen, M. J. 1926. Eesti vana usk. Eesti mütoloogia IV. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.

Hiiemäe, M. 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn: Kirjastus Varrak.

Hiiemäe, M. 2006. Urbepäev. Lihavõttepühad. – Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. Tartu. lk 214–248.

Hiiemäe, M. 1998. Rahvakalendri tähtpäevi. Tallinn: Koolibri.

Hiiemäe, M. 1997. Metshaldjad ja muud üleloomulikud olendid metsas. – Mets ja kultuur. Tartu.

Hiiemäe, M. 1994, 1995. Eesti rahvakalender VI. Tallinn: Eesti Raamat.

Hiiemäe, M. 1991. Eesti rahvakalender V. Tallinn: Eesti Raamat.

Hiiemäe, M. Eestlaste suhtumisest elusloodusesse rahvauskumustes. Käsikiri.

Hiiemäe, M. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis. Mäetagused 3/1997

Hiiemäe, M. 1985. Linnud ilmaennetes. Eesti Loodus, 12, lk 792–797.

Hiiemäe, M. 1983. Vares vaagub vihma. Eesti Loodus, 5, lk 313–314.

Hiiemäe, M. 1982. Ei tohi peale hingata. Uskumusi linnupesadest. Eesti Loodus, 6, lk 390–395.

Jaago, T. Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane? Sinise ja punase võimalikust tähendusest regilaulus.

Järv, R. & Särg, T. (toim) 2005. Usundilised muistendid ja memoraadid. Regivärsist netinaljadeni. Tekstiantoloogia. Koost. Paul Hagu jt. Tallinn: Koolibri.

Kalamees, A. 1973. Eesti rahvamänge. Tallinn: Eesti Raamat.

Loorits, O. Endis-Eesti elu-olu, II. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/41.html

Lätt, S. 1970. Eesti rahvakalender I. Tallinn: Eesti Raamat.

Mikita, V. 2013. Lingvistiline mets. Grenader Kirjastus

Mäger, M. 1967. Eesti linnunimetused. Tallinn.

Mäger, M. 1969. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn.

Oinas, F. J. 1984. Linnupete. Vargamäe tõde ja õigus. Esseid. Truth and Justice of Vargamäe and other Essays. (res. Cheating by the Bird, lk 257), Välis-Eesti & EMP, lk 149–161.

Rüütel, I. 1980. Eesti uuemad laulumängud I. Tallinn: Eesti Raamat.

Tedre, Ü. 1969. Eesti rahvalaulud, Antoloogia I köide; 2 vihik. Tallinn

Interneti andmebaasid

ERlA

http://www.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html

Hiiemäe, Mall. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis. Mäetagused 3/1997

http://www.folklore.ee/tagused/nr1/linnud.htm

Hiiemäe, Mall. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis /2.

http://www.folklore.ee/tagused/nr2/pdf/linnud2.pdf

LISA 1

Õppepäeva/kursust seob ühtse liinina Kihnu regilaul päeva veeremisest:

Viere, viere pääväkene

Kihnu (1937)

 

Viere, viere pääväkene,

viere nüid luuja vettä müedä,

lasõ kasõ latva kaudu!

Ei olõ aega pääväl vierdä:

pääv sueb sulastõ päidä,

kammib karjalastõ päida,

arib päidä armõtumil,

laamib neiu lakkasida.

Suga kukkus käest meresse,

arja külmä allikassõ,

laamilauda laenõtõssõ,

kammi suurõ kaldaeese.

 

 

Päe läks Pietri palvõ`elle:

“Pieter, sa püha mehe poega,

Andrus, sa amõtmehe poega,

mine tuõ mu suga merestä,

arja külmä allikasta,

laamilauda laenõtõsta,

kammi suurõ kalda`estä!”

Pieter ei võtnud palvõ`eidä,

Andrus äidä sõnumida.

Päe läks ise illukesi,

müedä tiedä tillukene,

müedä vettä väikene,

müedä kallast kaonikene,

müedä muad madalukene.

Tõi oma sua merestä,

arja külmä allikasta,

laamilauda la