Tunne oma kodulinna

Võru lasteaed Okasroosike

Koostajad: Pille Kongo, Kairi Kärmas ja Kaidi Maask

Projekti selgitus: projekt on suunatud lasteaia liitrühma lastele vanuses 2,5–7 eluaastat.

Projekti korraldamisse kaasati muuseumi töötajad, rühmade õpetajad ning liitrühmade lapsed (83 last).

Projekti eesmärgid:

  1. laps tutvub oma kodulinnaga ja selle ajalooga;
  2. laps oskab märgata loodust kodulinnas;
  3. õpetajate silmaring avardub ja teadmiste pagas täieneb;
  4. laps saab aru, et erinevas keskkonnas käitutakse erineval viisil.

TEGEVUS 1 – projekti eeltutvustus ja ajurünnak koos õpetajatega.

Eesmärk: õpetajate ühise meeskonnatöö tulemusena leppida kokku olulised kohad Võru linnas, mida peame vajalikuks lastele tutvustada.

Arutelule kulus 1 tund.
Ühise arutelu tulemusena otsustati kasutada alljärgnevaid kohti:

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Tamula järve promenaad

kultuurimaja Kannel ja Kandle aed

Võru linna asutaja Katariina II kuju

Võru Katariina kirik

TEGEVUS 2 – LEIVAPÄEV KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUMIS

Tegevuse eesmärgid:

  • laps uurib erinevaid viljateri;
  • laps loendab erinevaid teravilju, võrdleb neid omavahel;
  • laps vaatleb leivavilja töötlemisega seotud vana aja tööriistu;
  • laps tutvub vana aja sõidukitega;
  • laps vaatleb vanaaegseid lauanõusid ja söögiriistu;
  • laps kirjeldab vana aja linnaköögis olevaid esemeid ja nende otstarvet.

Tegevusele kulus 1 tund.
Lõiming – loodus, keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond.
Õppevahendid – erinevad teraviljad ja viljaterad, Fr. R. Kreutzwaldi raamat „Vaeslapse käsikivi“, raamat „Minu Eestimaa raamat“, muuseumi eksponaadid.

Tegevuse kirjeldus enne muuseumikülastust:

Õpetaja: jutustas lasteaias enne muuseumisse minekut muinasjutu „Vaeslapse käsikivi“.

Lapsed: koos lastega uuriti „Minu Eestimaa raamatust“, kuidas leib vanasti lauale sai ning missuguseid tööriistu selle juures kasutati.

Tegevus muuseumis toimus gruppides.

Aidas vaatlesid lapsed erinevaid teravilju, võrdlesid omavahel erinevaid viljateri, maitsesid neid. Giid tutvustas lastele vilja töötlemisel kasutatud tööriistu. Lapsed said proovida käsikiviga jahvatamist.

Kuuris näitas giid lastele vana aja sõidukeid: vanker, kaarik, saan. Lapsed said sõidukeid lähemalt uurida ning giid selgitas neile nende sõidukite otstarvet, tuues paralleele tänapäevaste sõidukitega.

Kreutzwaldi majas uudistasid lapsed kõigepealt endisaegset linnakööki. Neile tutvustati köögis kasutusel olnud kastruleid ja panne. Lapsed võrdlesid vasest anumaid tänapäevaste roostevabast materjalist nõudega. Leivaastja ja suur leivalabidas üllatasid lapsi nii oma suuruse kui ka materjali poolest. Põnevust pakkus suur leivaahi. Muuseumi perenaine näitas lastele nisu- ja rukkijahu. Perenaine selgitas, kuidas vanasti leiba küpsetati. Lapsed võrdlesid nisu- ja rukkijahu omavahel ning said soovi korral ka maitsta.

Järgmisena mindi uudistama Kreutzwaldi söögituba. Lapsed said teada, et vanal ajal söödi hoopis söögitoas, köögis valmistati toitu. Lastel oli huvitav uudistada vanaaegset mööblit: toole, suurt lauda ja puhvetkappi, kus hoiti nõusid ja söögiriistu. Keset lauda seisis supitirin, mis oli laste jaoks huvitav ese.

      

TEGEVUS 3 – LEIVATEGU VÕRU VANIMAS LASTEAIAS

Tegevuse eesmärgid:

  • laps loeb (olenevalt vanusest) piltide või sõnadega üles tähendatud leivaküpsetamise juhist;
  • laps mõõdab puisteaineid ja vedelikke;
  • laps saab teada, kuidas töötada ohutult ja hügieeniliselt;
  • laps jälgib leivataigna kerkimist;
  • laps saab hakkama tööülesannete jagamisega;
  • laps saab praktilise kogemuse, kuidas leiba käsitsi valmistatakse.

Tegevusele kulus aega 3,5 tundi.

Lõiming: matemaatika, keel ja kõne, teadus, mina ja keskkond.

Õppevahendid: segamiskauss, suur lusikas, teelusikas, köögikaal, leivataigna valmistamiseks vajalikud ained, küpsetusvormid, küpsetusahi.

Tegevuse kirjeldus:

lapsed tegutsesid kahes grupis. Ülesanded jaotati vastavalt laste oskustele. Ühte gruppi juhendas õpetaja ja teist õpetaja abi.

Enne tööle asumist puhastati lauad, pesti hoolikalt käed ja seoti ette põlled.

Leivataignasse koostisosi mõõtes ja kaaludes said lapsed koostises olevaid aineid vaadelda, nuusutada, maitsta. Kõigepealt kaaluti puisteained, siis mõõdeti vedelik. Seejärel jälgiti aeglaselt segades ainete omavahelist segunemist. Tainas jäeti tunniks ajaks sooja kohta seisma. Lastel oli huvitav avastada, et tainast oli seismisega „juurde“ tulnud. Vormidesse jagatud leivatainas pidi veel 1 tunni kerkima, enne kui selle ahju sai panna. Lapsed said teada, et kuuma ahju juures tuleb kasutada pajakindaid, et käsi ära ei kõrvetaks. Leib pidi 1 tunni ahjus olema. Sellel ajal viibisid „pagarid“ õues. Õuest tulle oli paras aeg leivad ahjust välja võtta ja puhta rätiku alla jahtuma panna. Pärast puhketundi kirjeldasid lapsed õhturingis leiva valmistamise protsessi ja koos õpetajaga arutleti, miks on vajalik toitu ise valmistada. Jahtunud leiba maitsti ise ja pakuti ka õhtul ka emadele-isadele.

TEGEVUS 4 – KODULINNA KOHAD KOOS ERINEVATE TEGEVUSTEGA

ÜLDEESMÄRGID:

  • laps tunneb huvi oma kodulinna vastu;
  • laps teab oluliste ehitiste ja objektide asukohta kodulinnas;
  • laps oskab märgata ja kirjeldada looduses toimuvaid muutusi;
  • laps oskab käituda avalikus ruumis;
  • laps järgib loodussõbraliku käitumise põhimõtteid.

SIHTPUNKT 1 – Tamula järve promenaad

Tegevusele kuluv aeg: 40 minutit.

Lõiming: matemaatika, kunst, mina ja keskkond, keel ja kõne.

Õppevahendid: binokkel, tööleht (lisa 3), pliiatsid, looduslik materjal (puuoksad, kõrkjad), Võru linna kaart (lisa 4), juhend üllatuse leidmiseks (lisa 1).

Eesmärgid:

  • laps teab mõiste promenaad tähendust;
  • laps teab promenaadi asukohta ja selle olulisust oma kodulinnas;
  • laps oskab kasutada binoklit;
  • laps oskab loendada järvel olevaid erinevaid linde;
  • laps teab ohutusreegleid veekogu ääres viibimisel;
  • laps oskab käituda loodussõbralikult ja keskkonnasäästlikult;
  • laps suudab tegutseda paarides.

Tegevuse kirjeldus enne promenaadi külastust – õpetaja tutvustas rühmas Tamula järvel pesitsevaid veelinde.

Tegevus promenaadil. Õpetaja tutvustas sihtpunkti – promenaadi ehitamist alustati 2009. aasta juunis (5 aastat tagasi). Nüüdsel ajal on rannas erinevad kivi- ja laudkattega teed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, riietuskabiinid, tribüünid, haljastus, päevitustoolid, paadisillad, bangalo. Suvel toimuvad rannas erinevad üritused, saab mängida jalgpalli ja võrkpalli. Tamula järvel on Eesti pikim rippsild, mille kaudu saab roosisaarele.

ÜLESANDED

Õpetaja jaotab lapsed paaridesse ja jagab binoklid, pliiatsid ja töölehed.

a)      Uuri järvepinda ja vaata, mitut erinevat lindu sa näed. Märgi töölehele, mitut lindu märkasid.

Lapsed: vaatlevad binoklitega järve, püüdes märgata ja loendada töölehel näidatud linde. Loendatud lindude arvu märgib laps töölehele.

Tegevusele kulunud aeg: 25 minutit.

b)      Joonista liivale sulle kõige enam meeldinud lind.

Lapsed leiavad loodusliku joonistusvahendi ja joonistavad sellega liivale enim meeldinud linnu.

Tegevuseks kulunud aeg: 15 minutit.

  1. Palun tee oma tegevusest 2–3 vahvat fotot.
  2. Leia üles üllatus! Juhend näidisena lisas 1.

Lõpp-punkt on lasteaed. Koos mängime ühe vahva mängu (Lisa 2).

    

SIHTPUNKT 2 – Võru Katariina kirik

Tegevuse eesmärk:

  • laps oskab kirjeldada ehitise välimust;
  • laps loendab ehitise aknaid ja võrdleb akende suurust ja kuju;
  • laps mõõdab kirikutorni kõrgust, kasutades „karjapoisi“ tehnikat;
  • laps püüab lugeda juhendit, kuidas leida üllatus;
  • laps oskab liigelda tänaval, ületada valgusfooriga ristmikku.

Tegevusele kuluv aeg: 25 minutit.

Lõiming: matemaatika, keel ja kõne, mina ja keskkond.

Õppevahendid: Võru linna kaart (lisa 4), juhend üllatuse leidmiseks (lisa 1), fotoaparaat.

Tegevuse kirjeldus:

õpetaja tutvustas mänguliselt sihtpunkti – kirikuhoone on ehitatud maakividest 1,1 meetri paksuste seintega. Seinte sisse on jäetud kõrged, ülalt kaarjad aknaavad. Algselt on kirikutorn olnud ajutine ja praegusest madalam. Uus torn ehitati 1839. aastal (135 aastat tagasi). Samal aastal paigaldati torni hinnaline 4 numbrilauaga kell, mis on tänaseni kasutuses. Kiriku tornis on kaks suurt kella, mis inimestega aeg-ajalt räägivad. Suurem kell on läbimõõduga 1,2 meetrit ja kaalub 850 kilogrammi, väiksem kell on läbimõõduga 1 meeter ja kaalub 460 kilogrammi.

Mäng käis nii – lapsed kuulavad õpetaja väidet ja reageerivad siis kokku lepitud liigutusega. Kui arvad, et õige vastus – kükita; kui arvad, et vale vastus – hüppa 1 kord õhku.

Tegevusele kulunud aeg: umbes 7 minutit.

ÜLESANDED

a)      Loenda kokku, mitu akent on kirikul, võrdle akende kuju ja suurust.

Lapsed kõnnivad koos õpetajaga ümber kiriku ja loendavad aknaid, uurivad akende suurust ja kuju. Tegevuseks kulunud aeg: 10 minutit.

b)      Mõõda, kui kõrge on kirikutorn – kasuta selleks „karjapoisi“ tehnikat.

Mõõda, kui kõrge on kirikutorn – kasuta selleks „karjapoisi“ tehnikat: seisa seljaga vastu kirikuseina ja astu 20 pikka sammu. Vaata kahe jala vahelt, ette kummardudes, kas sa näed kiriku torni tippu. Kui ei näe, astu veel mitu pikka sammu. Kui nüüd näed juba üle kiriku torni, siis astu tagasi ja vaata uuesti. Õiges kohas oled siis, kui näed jalgade vahelt vaadates kirikutorni tippu. Meenuta, mitu sammu sa astusid, nii pikk ongi kirikutorn.

Õpetaja selgitab lastele, kuidas karjapoisi tehnikas mõõta saab. Kasutades saadud selgitust, püüavad lapsed mõõta kirikutorni kõrgust.

Tegevuseks kulunud aeg: 5 minutit.

Palun tee oma tegevusest 2–3 vahvat fotot.
Leia üles üllatus! Juhend näidisena lisa 1.

Lõpp-punkt on lasteaed. Koos mängime ühe vahva mängu (Lisa 2).

     

SIHTPUNKT 3 – Katariina II kuju

Eesmärgid:

  • laps teab, miks see kuju on Võru linna püstitatud;
  • laps mõistab, et kunstiväärtusi on vaja kaitsta;
  • laps järjestab pikkuse järgi;
  • laps oskab võrrelda enda pikkust kaaslastega ja suudab leida oma koha rivis;
  • laps oskab teha kaaslasega koostööd;
  • laps püüab lugeda juhendit, et leida üllatus.

Tegevusele kuluv aeg: 25 minutit.

Lõiming: matemaatika, keel ja kõne, mina ja keskkond.

Õppevahendid: pusle Katariina II kujust, Võru linna kaart (lisa 4), juhend üllatuse leidmiseks (lisa 1).

Tegevuse kirjeldus:

õpetaja tutvustas sihtpunkti – Katariina II nimetatakse ka Katariina Suureks. 230 aastat tagasi andis Vene tsaarinna Katariina II korralduse rajada Tamula järve kaldale uus linn – Võru. Tema auks on valmistatud elusuuruses kuju. See kuju on valmistatud pronksist ja selle autor on skulptor Jaak Soans.

Tegevusele kulunud aeg: 5 minutit.

ÜLESANDED

a)      Palun pane kokku pusle. Kes või mis on pildil?

Tegevused: õpetaja jagab lastele puslepildi Katariina II kujust, vajadusel abistab lapsi pusle kokkupanemisel. Lapsed panevad pusle kokku ja püüavad ära arvata, keda või mida on pildil kujutatud.

Tegevusele kulunud aeg: 7 minutit.

b)      Palun võtke pikkuse järjekorras rivvi, alustage Katariina II kujust.

Tegevused: õpetaja juhendab lapsi pikkuse järgi rivistumisel. Oma kaaslasi vaadeldes ja end kaaslastega mõõtes rivistuvad lapsed pikkuse järjekorras.

Tegevusele kulunud aeg: 5 minutit.

  1. Palun tee oma tegevusest 2–3 vahvat fotot.
  2. Leia üles üllatus! Juhend näidisena lisa 1.

Lõpp-punkt on lasteaed. Koos mängime ühe vahva mängu (Lisa 2).

 

SIHTPUNKT 4 – KULTUURIMAJA KANNEL JA KANDLE AED

Eesmärgid:

  • laps teab kultuurimaja Kandle ja Kandle aia saamislugu ja olulisust linna rahvale;
  • laps osaleb lavastusmängus;
  • laps suudab oodata oma kõnekorda ja oskab kaaslasi kuulata;
  • laps oskab leida Kandle aiast nimetatud puude lehed;
  • laps suudab kuulata looduse hääli ja püüab neid kirjeldada;
  • laps oskab märgata muutusi looduses ja neid kirjeldada.

Tegevusele kuluv aeg: 25 minutit.

Lõiming: matemaatika, keel ja kõne, mina ja keskkond.

Õppevahendid – Võru linna kaart (lisa 4), raamat „Helde puuraidur“, looduslik materjal (puulehed, oksad), juhend üllatuse leidmiseks (lisa 1).

Tegevuse kirjeldus:

1. õpetaja tutvustas sihtpunkti – 1881. aastal asutati Võru laulu- ja mänguselts Kannel. Kannel on esimene Eesti suurem selts, kes oma krundile ehitas originaalse ehitusstiiliga seltsimaja. Aastatel 1962–1963 ajalooline maja lammutati. 1964. aastal ehitati see maja, mis praegu kannab nime kultuurimaja Kannel. Majas tegutsevad laulukoorid, tantsuringid, näiteringid, orkestrid, kapellid, külla tulevad erinevad teatrid, orkestrid. Tegutseb ka kino. Kultuurimaja juurde kuulub ka Kandle aed, kus suvel etendatakse suvelavastusi, toimuvad kontserdid ja festivalid.

Tegevusele kulunud aeg: 5 minutit.

ÜLESANDED

a)      Õpetaja jutustab loo „Helde puuraidur“. Ülesanne on lavastusmängu kasutades esitada kuuldud lugu.

Tegevused: õpetaja jagas lastele osad ja suunas „näitlejad“ Kandle aiast leidma vajalikke rekvisiite. Lapsed otsisid oma rolli jaoks sobilikud oksad või puulehed. Õpetaja oli jutustaja rollis ning aitas lastel õigel hetkel öelda oma teksti.

Tegevusele kulunud aeg: 10 minutit

b)      Vaatlus kuulmistaju abil: heida kuivadele lehtedele selili, sulge silmad ja kuula looduse kontserti. Kirjelda, mida sa kuuled.

Tegevused: õpetaja selgitas lastele, mida nad tegema peavad ja millele on vaja tähelepanu pöörata. Lapsed lamasid selili kuivadel lehtedel, silmad kinni, ja kuulasid looduhelisid. Mõne minuti möödudes kirjeldasid lapsed kogetut.

Tegevusele kulunud aeg: 5 minutit.

c)      Vaatlus haistmistaju abil: nuusuta mahalangenud lehti, tuult, käbisid, tammetõrusid jne, kirjelda, mis lõhna sa tunned.

Tegevusele kulunud aeg: 5 minutit

  1. Palun tee oma tegevusest 2–3 vahvat fotot.
  2. Leia üllatus! Juhend näidisena lisa 1.

Lõpp-punkt on lasteaed. Koos mängime ühe vahva mängu. (Lisa 2)

    

                                       

LISA 1

JUHEND ÜLLATUSE LEIDMISEKS NÄIDIS

Eri sihtpunktides oli juhendi tekst erinev. Kasutati matemaatilisi mõisteid

 

LISA 2

Mängud, mida kasutati tegevuspunktidest tagasi tulles lasteaia hoovis.

MÄNG: MIS MUUTUS?

EESMÄRGID:

  • laps oskab loendada kokkulepitud arvuni;
  • laps orienteerub värvide järgi;
  • laps oskab võrrelda mälu järgi eelnevat ja antud hetkesituatsiooni;
  • lapsed teevad omavahel koostööd.

VANUS: 5–7 aastat.

LÕIMIMINE: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika.

VAHENDID: värvilised nöörid, käepärane looduslik materjal.

TEGEVUS: lapsed jaotatakse võrdsetesse rühmadesse.

Iga rühm seisab oma värvi ringi juurde. Lastele antakse ülesanne otsida ümbrusest kuni 5 asja/eset ja panna need oma ringi sisse. Lapsed peavad meelde jätma, mis asjad need on ja kus paiknevad.

Märguande peale liiguvad rühmad edasi järgmise ringi juurde. Nüüd võib selles ringis muuta asjade asukohta, arvu (võtta vähemaks, panna juurde (mitte üle ühe asja), muuta nende asukohta). Märguande peale liiguvad lapsed tagasi oma ringi juurde ja vaatavad, mis on muutunud.

Järgnevatel kordadel võib anda lisaülesande liikuda edasi näiteks kolmandasse ringi ja sealt tagasi oma ringi juurde (arvude loendamine edasi-tagasi) või leppida kokku asjade üldnimetuse suhtes – näiteks käbid, oksad, taimede lehed jne.

MÄNGULE KULUNUD AEG: 15 minutit.

MÄNG: SÜGISVÄRVID

EESMÄRGID:

  • laps märkab värve looduses;
  • laps oskab nimetada värvusi;
  • laps oskab kaaslast kuulata;
  • laps suudab oodata oma kõnekorda.

VANUS: 3–5 aastat.

LÕIMIMINE: mina ja keskkond, keel ja kõne.

TEGEVUS: lapsed kükitavad ringis. Õpetaja nimetab esimese mängija, kes tõuseb püsti ja ütleb värvi, mida võib näha sügisel looduses. Kõik mängijad, kelle riietel on nimetatud värvi, tõusevad püsti ja hüppavad. Seejärel kõik mängijad kükitavad. Püsti tõuseb järgmine laps ja nimetab järgmise sügisvärvi. Värvid võivad ka korduda. Mäng on läbi, kui kõik mängijad on saanud värvi öelda.

MÄNGULE KULUNUD AEG: 15 minutit.

LISA 3

LISA 4

KAART

 

TUNNE OMA KODULINNA

ALGUS VÕRU LASTEAIAST OKASROOSIKE

TEIE SIHTPUNKT ON VÕRU KATARIINA KIRIK.

INFO – KIRIKUHOONE ON EHITATUD MAAKIVIDEST 1,1 MEETRI PAKSUSTE SEINTEGA. SEINTE SISSE ON JÄETUD KÕRGED, ÜLALT KAARJAD AKNAAVAD. ALGSELT ON KIRIKUTORN OLNUD AJUTINE JA PRAEGUSEST MADALAM. UUS TORN EHITATI 1839. AASTAL. PRAEGUSE KUJU SAI TORN 1879. AASTAL (135 AASTAT TAGASI). SAMAL AASTAL PAIGALDATI TORNI HINNALINE 4 NUMBRILAUAGA KELL, MIS ON TÄNASENI KASUTUSES. KIRIKU TORNIS ON KAKS SUURT KELLA, MIS INIMESTEGA AEG-AJALT RÄÄGIVAD. SUUREM KELL ON LÄBIMÕÕDUGA 1,2 MEETRIT JA KAALUB 850 KILOGRAMMI, VÄIKSEM KELL ON LÄBIMÕÕDUGA 1 MEETER JA KAALUB 460 KILOGRAMMI.

ÜLESANDED

A)    LOENDA KOKKU, MITU AKENT ON KIRIKUL.

B)    MÕÕDA, KUI KÕRGE ON KIRIKUTORN – KASUTA SELLEKS KARJAPOISI MÕÕTMISTEHNIKAT (mis ei ole küll väga täpne, aga siiski): SEISA SELJAGA VASTU KIRIKUMÜÜRI JA ASTU 20 PIKKA SAMMU. VAATA KAHE JALA VAHELT, ETTE KUMMARDADES, KAS SA NÄED KIRIKU TORNI TIPPU. KUI EI NÄE, ASTU VEEL MITU PIKKA SAMMU. KUI NÜÜD NÄED JUBA LIIGA PALJU, SIIS ASTU TAGASI JA VAATA JÄLLE UUESTI. KUI OLED ÕIGES KOHAS, SIIS MÕTLE HOOLIKALT, MITU SAMMU SA ASTUSID – NII PIKK ONGI KIRIKU TORN.

  1. PALUN TEE OMA TEGEVUSEST 2–3 VAHVAT FOTOT.
  2. LEIA ÜLES ÜLLATUS!

LÕPP-PUNKT ON VÕRU LASTEAED OKASROOSIKE. KOOS MÄNGIME ÜHE VAHVA MÄNGU.

TUNNE OMA KODULINNA

ALGUS VÕRU LASTEAIAST OKASROOSIKE

TEIE SIHTPUNKT ON KATARIINA II KUJU.

INFO – KATARIINA II NIMETATAKSE KA KATARIINA SUUREKS. 230 AASTAT TAGASI ANDIS VENE TSAARINNA KATARIINA II KORRALDUSE RAJADA TAMULA JÄRVE KALDALE UUS LINN – VÕRU. TEMA AUKS ON VALMISTATUD ELUSUURUSES KUJU. SEE KUJU ON VALMISTATUD PRONKSIST JA SELLE AUTOR ON SKULPTOR JAAK SOANS.

ÜLESANDED:

A)    PALUN PANE KOKKU PUSLE. KES VÕI MIS ON PILDIL?

B)    PALUN VÕTKE PIKKUSE JÄRJEKORRAS RIVVI, ALUSTAGE KATARIINA II KUJUST.

  1. PALUN TEE OMA TEGEVUSEST 2–3 VAHVAT FOTOT.
  2. LEIA ÜLES ÜLLATUS!

LÕPP-PUNKT ON VÕRU LASTEAED OKASROOSIKE. KOOS MÄNGIME ÜHE VAHVA MÄNGU.

TUNNE OMA KODULINNA

ALGUS VÕRU LASTEAIAST OKASROOSIKE

TEIE SIHTPUNKT ON RANNAPROMENAAD.

  1. INFO – PROMENAADI EHITAMIST ALUSTATI 2009. AASTA JUUNIS (5 AASTAT TAGASI). PRAEGU ON RANNAS ERINEVAD KIVI- JA LAUDKATTEGA TEED, VALGUSTUS, PURSKKAEV, LASTE MÄNGUVAHENDID, RIIETUSKABIINID, TRIBÜÜNID, HALJASTUS, PÄEVITUSTOOLID, PAADISILLAD JA BANGALO. SUVEL TOIMUVAD RANNAS ERINEVAD ÜRITUSED, SAAB MÄNGIDA JALGPALLI JA VÕRKPALLI. TAMULA JÄRVEL ON EESTI PIKIM RIPPSILD, MILLE KAUDU SAAB ROOSISAARELE.
  2. ÜLESANDED:

A)    UURI JÄRVEPINDA JA VAATA, MITUT ERINEVAT LINDU SA NÄED. MÄRGI TÖÖLEHELE, MITUT LINDU MÄRKASID.

B)    JOONISTA LIIVALE SULLE KÕIGE ENAM MEELDINUD LIND.

  1. PALUN TEE OMA TEGEVUSEST 2–3 VAHVAT FOTOT.
  2. LEIA ÜLES ÜLLATUS!

LÕPP-PUNKT ON VÕRU LASTEAED OKASROOSIKE. KOOS MÄNGIME ÜHE VAHVA MÄNGU.

TUNNE OMA KODULINNA

ALGUS VÕRU LASTEAIAST OKASROOSIKE

TEIE SIHTPUNKT ON KULTUURIMAJA KANNEL JA KANDLE AED.

  1. INFO – 1881. AASTAL ASUTATI VÕRU LAULU- JA MÄNGSELTS KANNEL. KANNEL ON ESIMENE EESTI SUUREM SELTS, KES OMA KRUNDILE EHITAS ORIGINAALSE EHITUSSTIILIGA SELTSIMAJA. AASTATEL 1962 – 1963 AJALOOLINE MAJA LAMMUTATI. 1964. AASTAL EHITATI SEE MAJA, MIS PRAEGU KANNAB NIME KULTUURIMAJA KANNEL. MAJAS TEGUTSEVAD ERINEVAD LAULUKOORID, TANTSURINGID, NÄITERINGID, ORKESTRID, KAPELLID. KÜLLA TULEVAD ERINEVAD TEATRID, ORKESTRID, TEGUTSEB KA KINO. KULTUURIMAJA JUURDE KUULUB KA KANDLE AED, KUS SUVEL ETENDATAKSE SUVELAVASTUSI, TOIMUVAD KONTSERDID JA FESTIVALID.

ÜLESANDED: TEGEVUS TOIMUB KANDLE AIAS

A)    ÕPETAJA JUTUSTAB LOO „HELDE PUURAIDUR“. MÄNGIGE LAVASTUSMÄNG JUTUSTUSE PÕHJAL.

B)    VAATLUS KUULMISTAJU ABIL: HEIDA KUIVADELE LEHTEDELE SELILI, SULGE SILMAD JA KUULA LOODUSE KONTSERTI. KIRJELDA, MIDA SA KUULED.

C)    HAISTMISTAJU ABIL: NUUSUTA MAHALANGENUD LEHTI, TUULT, KÄBISID, TAMMETÕRUSID JNE. KIRJELDA, MIS LÕHNA SA TUNNED.

  1. PALUN TEE OMA TEGEVUSEST 2–3 VAHVAT FOTOT.
  2. LEIA ÜLES ÜLLATUS!

LÕPP-PUNKT ON VÕRU LASTEAED OKASROOSIKE. KOOS MÄNGIME ÜHE VAHVA MÄNGU.