Tervislik salat Naksitrallide taimekastidest

Voka lasteaed Naksitrallid

Koostajad: Katrin Niine, Helle Mänd, Julie Laur, Külli Mänd

Aeg: aprillist septembrini

Selgitus: tegevused toimuvad erinevates vanuserühmades nii rühmatoas, remonditöölise ruumis, terrassil kui ka õuealal

Kaasatud: lapsevanemad – seemnete toomine; Iisaku loodusmaja – programm „Saladused mullas„; ehitusfirma Sinear OÜ – euroalused

Eesmärk: laps saab teadmisi jätkusuutlikkusest (taime kasvatamine seemnest toiduks), taastootmisest (taimekastid ja muld) ja looduse seaduspärasustest ning oskusi ise tegutsedes ja katsetades.

Tegevus 1

Taimekastideks materjali kogumine ja kastide valmistamine (6–7a)

a) Tegevuse eesmärgid:

  • laps mõistab ehitusmaterjali pakendi (euroaluse) taaskasutusvõimalust;
  • laps saab teadmisi matemaatilistest oskustest ja mõistetest: võrdlemine, mõõtmine, mõõtkava (sentimeeter, meeter);
  • laps õpib koostööoskuseid ja tahab teha head.

b) Tegevusele kuluv aeg: kokku 2–4 tegevustundi aprillis

c) Põiming: matemaatika; keel ja kõne; liikumine; kunst; mina ja keskkond

d) Õppevahendid:

  • naelad, haamer, saag
  • pliiats, mõõdulint, -pulk
  • pintsel, värv

e) Tegevuse kirjeldus:

  • lapsed aitavad koguda ehitustöödest ülejäänud kõlblikke euroaluseid;
  • koostöös remonditöölisega lapsed mõõdavad, saevad, panevad kokku ja värvivad kaste;
  • ühisel taimekastide avamisel (aprilli lõpus) märgistas iga rühm oma kasti rühma embleemiga.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: kastide valmistamine on pigem individuaalne töö, mille käigus tuli silmas pidada ohutusnõudeid ja ei tohtinud kiirustada.

Tegevus 2

Kastide ettevalmistamine külviks (näidiskava 4–7a)

a) Tegevuse eesmärgid:

  • laps tunnetab enda olulisust ja tähtsust seemne külvamiseks ning taime istutamiseks vajaliku keskkonna loomisel;
  • laps tunnetab mullasortide erinevusi ja oskab neid nimetada;
  • laps tutvub taimekasti erinevate kihtidega ja oskab neid loendada.

b) Tegevusele kuluv aeg: 1 päev mais

c) Põiming: liikumine; matemaatika; keel ja kõne; mina ja keskkond

d) Õppevahendid:

  • erinevad mullad (mutimuld, turbamuld, kompostimuld)
  • tööriistad: kühvlid, labidas, käru, ämbrid, rehad
  • ajalehed/ajakirjad
  • saepuru, puulehed, kulu
  • klaaspurk
  • kiletatud pildikaardid putukatest ja juurviljadest

http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/iisaku/elu/sipelgate-poolt-puretud-iisaku-vaatetorni-paaseb-taas-augusti-keskpaigast.d?id=64734670

http://www.mesilill.eu/

http://pilt.delfi.ee/picture/4110983/

e) Tegevuse kirjeldus:

  • lapsed (4–7a) on eelnevalt osalenud Iisaku loodumaja „Saladused mullas“ programmis ja saanud algsed teadmised mulla koostisest, tekkest ja tähtsusest;
  • rühmatoas arutatakse koos lastega, mida on taimedele vaja, et nad saaksid kasvada ja kuidas tekib muld?
  • terrassil õppemäng „Mulla erinevad kihid“ – erinevates anumates on taimekasti täitmiseks mõeldud koostisosad: saepuru, mutimuld, turbamuld, kompostmuld, ajalehed/ajakirjad, puulehed, kulu. Lapsed loendavad ja nimetavad eri koostisosi ning paigutavad neid järjekorda. Kihid laotakse suuremasse purki;
  • õues jagatakse rühm pildikaartide abil pooleks. Putukapildi saanud laps läheb koos õpetajaga istutuskasti ajalehti laduma ja saepuru tõstma; juurvilja saanud laps võtab ämbri ja kühvli ning läheb abitöölist kaasates mutimullahunnikutest mulda koguma. Eelnevalt istutuskastide juurde toodud kottidest puistatakse vahele saepuru ja turbamulda, lisatakse „Teeme ära!“ raames kokkuriisutud puulehti ja kulu. Kogu rühmaga tuuakse suure käruga peale kompostimulda. Lõpetuseks riisutakse mullapind ühtlaselt siledaks.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: väga oluline on, et laps saaks sellise ülesande, mida talle meeldib teha ja millest jõud üle käib.

 

Taimekastide ettevalmistus

       

Taimekastid täideti kiht-kihilt                                           Taimekastide täitmine mullaga

Tegevus 3

Taimekastidesse külvamine ja istutamine (näidistegevuskava 3–4aastastele)

a) Tegevuse eesmärgid:

  • laps saab teada, et seemned külvatakse vakku, sibul pannakse mulda, laps oskab külvata ja istutada;
  • laps eristab sõnades P-, R-, S- häälikuid;
  • laps võrdleb seemneid.

b) Tegevusele kuluv aeg: 1,5 tundi mais

c) Põiming: mina ja keskkond; keel ja kõne; matemaatika; liikumine

d) Õppevahendid:

  • kiletatud pildikaardid putukatest ja juurviljadest

 

  • kiletatud õppemäng (5 pilti) „Seemnest viljani“

  • tööriistad: rehad, kastekann, ämber
  • 3 jäätisepulka
  • luubid
  • porgandi ja redise seemned ja tippsibulad

e) Tegevuse kirjeldus:

  • Toas – lapsed istuvad koos õpetaja ja õpetaja abiga põrandal patjadel. Õpetaja selgitab käsitletavat teemat. Õpetaja näitab juba eelnevalt lastele loetud ning tuttavat raamatut „Hiirepoiss Krips ja rotipoiss Kraps“. Suunavaid küsimusi esitades meenutatakse raamatu sisu, õpetaja toetab last kirjanduspala lõikude ettelugemisega ning piltide näitamisega.

Suunavad küsimused, sulgudes on märgitud vastused:

1) Kes olid selle raamatu tegelased? (hiirepoiss Krips ja rotipoiss Kraps)

2) Kuhu hiirepoiss Krips hommikul läks? (jalutama)

3) Mille hiirepoiss Krips oma jalutuskäigul leidis? (seemne)

4) Kas ta teadis, mida seemnega teha tuleb? (ei teadnud)

5) Kes andis hiirepoiss Kripsile nõu? (siil) Mida ta ütles? (see on kõrvitsaseeme ning see pannakse mulda)

6) Kas hiirepoiss tegi seda? (jah) Mida hiirepoiss mitu päeva hiljem avastas? (rohelise taime)

7) Kuidas hiirepoiss taime eest hoolitses? Mida ta tegi? (kastis hoolega)

8) Mis sellest seemnest kasvas? (pirakas kõrvits)

  • Pärast raamatut vaadatakse arvutist koos videot porgandi külvamisest ja sibula  mahapanekust (kestab 2,54 min).
  • Õues – iga laps valib ühe vahendi, kas ämbri või reha jne, ning seejärel minnakse taimekasti juurde. Muld kastetakse ning riisutakse. Kui taimekast on külvamiseks ette valmistatud, jagatakse lapsed pildikaartide abil kahte rühma. Lapsed, kes saavad pildi putukast, lähevad koos õpetaja abiga, kellel on kaasas luubid, õuealal olevat männikualust uurima. Teised lapsed jäävad õpetajaga. Koos õpetajaga tehakse vagu ja iga laps saab külvata nii redist, porgandit kui ka panna sibula mulda. Seemnete erinevust kogevad lapsed katsumise ja nuusutamise kaudu. Pärast tegevuse sooritamist tehakse rühmade vahetus. Külvamisel ja tippsibula mahapanekul märgistatakse külvivaod ja -read piltidega (tühjad seemnepakid), et teada, mis seal kasvab.

Enne rühma minekut kogunetakse ja arutletakse, mis on taimedele kasvamiseks olulised ilmastikunähtused (päike, vihm, soojus). Et vihma jätkuks ja taimed juua saaksid, loetakse ringis ning liigutusi tehes „Vihmaloitsu“.

„VIHMALOITS“ (K. Niine)

VIHMAKENE SAJA, SAJA, (sõrmedega sillerdamine ülevalt alla)

SIND ON TAIMEDELE VAJA; (sõrmedega sillerdamine ülevalt alla)

ET NAD SIRGUKS, SUUREKS KASVAKS, (sirutus kõrgele, tõus päkkadele)

JA SIIS MEILE SAAKI ANNAKS! (suur kätering õhus)

 

Toas – lapsed istuvad toolidel ja õpetaja loeb luuletust porgandist:

„PORGAND“ (V. Sõelsepp)

KUULE, SINA SIRGE PORGAND:

KES SU NINA MULDA TORGAND?

SEEMNE MULDA PISTIS PILLE,

PÄRASTPOOLE KASTIS KALLE,

AGA PEENART ROHIS MALLE.

NÜÜD ME KASVAME SIIN REAS,

ROHELISED TUTID PEAS.

  • Pärast luuletust tuletatakse tahvlile pandud õppemängu „Seemnest viljani“ abil meelde, mida on seemne külvamiseks vaja, kuidas seda tehakse, kuidas seemnest kasvab vili. Seejärel mängitakse mängu, kus lapsed peavad silmad sulgema, õpetaja vahetab tahvlil olevate piltide järjestuse ning küsib suunavaid küsimusi: mis muutus? Mis on teisiti? Miks see ei ole võimalik?
  • Peale õppemängu toimub häälimine. Häälimisel kasutatakse neid sõnu, mida külvati ja maha pandi: REDIS, PORGAND, SIBUL. Laps reageerib sõnas teatud hääliku kuulmisele õpetaja antud ülesandega: kui kuuled R-häälikut, pane sõrm nina peale; kui kuuled S-häälikut, pane käsi pea peale; kui kuuled P-häälikut, pane käed põlvedele.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: külvamisel tuli tähelepanu juhtida sellele, et seemneid ei satuks palju ühte kohta. Loitsimine lastele meeldis ja loitsu võib üheskoos välja mõelda.

Tegevus 4

Taimede eest hoolitsemine

a) Tegevuse eesmärgid:

  • laps teab, et vihm, päike ja soojus on taimede kasvamiseks väga vajalikud;
  • laps teab, mida inimene saab taimede kasvamise heaks teha (kasta, rohida);
  • laps vaatleb, uurib, võrdleb, katsub;
  • laps mõistab, et vesi on elu püsimiseks maal väga oluline;
  • laps oskab teha tähelepanekuid ilmastikuolude kohta ja luua seoseid taime kasvamiseks vajalike tingimustega;
  • lapse sõnavara areneb.

b) Tegevusele kuluv aeg: juunist augustini vähemalt korra nädalas u 15–20 min

c) Lõiming: mina ja keskkond; keel ja kõne; muusika; matemaatika

d) Õppevahendid: mõõdupulk, kastekann

e) Tegevuse kirjeldus:

  • lapsed käivad taimi kastmas ja rohimas;
  • uuritakse, kas vilju on külge tulnud;
  • võrreldakse taimi – pikkust, kuju, jämedust; lehte – kuju, laiust, pikkust; vilju – kuju, värvi, suurust;
  • taimede ja viljade maitsmine;
  • loetakse/lauldakse vihmaloitsu.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: lastele meeldib taimede kasvu jälgida, kuigi kõik ei saa aru, miks see nii kaua aega võtab. Teadmine, et laps ise saab taimele kastmisega head teha, innustas lapsi väga. Siinkohal tuli meelde tuletada, et taimi ei tohi ka „ära uputada“.

Tegevus 5

Saagi koristamine ja salati valmistamine

a) Tegevuse eesmärgid:

  • laps saab teada taime kasvamise etappidest seemnest saagini ja ta oskab neid kirjeldada;
  • laps tunneb taimekastis kasvatatud taimi ja teab nende otstarvet;
  • laps saab erinevaid maitseelamusi;
  • laps osaleb salati valmistamisel ja hindamisel.

b) Tegevusele kuluv aeg: 1 päev septembris

c) Lõiming: matemaatika; keel ja kõne; mina ja keskkond

d) Õppevahendid:

  • seemnepakid
  • korvid, ämbrid
  • lõikelauad, kausid, noad, sool, suhkur, sidrun

e) Tegevuse kirjeldus:

  • rühmaga üheskoos koristatakse saak ämbritesse ja korvidesse;
  • terrassil võrreldakse seemneid viljadega ja sarnaseid vilju: pikkust, paksust, suurust, värvi, kaalu;
  • salatinädalal valmistatakse saadud saagist vanuserühmades salatit, maitstakse ja hinnatakse tulemust.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: lapsele on väga oluline, et tema arvamust küsitakse ja sellega arvestatakse. Kogemus näitab, et salatit, mille tegemisel laps osaleb, sööb ta parema meelega.

       

Kurgi lõikamine salatiks                                                Salati maitsmine

Tegevus 6

Rühma oma „Köögiviljaraamatu“ valmistamine

a)Tegevuse eesmärgid:

  • laps oskab maalida erinevaid juur- ja puuvilju;
  • laps oskab ära tunda köögivilju nii joonis- kui ka trükipildilt ja neid nimetada.

b)Tegevusele kuluv aeg: 1–2 päeva septembris

c) Lõiming: kunst; keel ja kõne; matemaatika

d) Õppevahendid:

  • paber, värviline paber, ajakirjad
  • prinditud fotod, pildid puu- ja juurviljadest
  • guašid, pintslid, käärid
  • värvipliiatsid, liim
  • augurauad
  • lamineerimiskiled ja -aparaat
  • paelajupp

e) Tegevuse kirjeldus:

  • valmistatakse „Puu- ja juurviljaraamat“ (4–5a): laps joonistas, värvis, lõikas välja ja kleepis erinevaid puu- ja juurvilju. Saadud lehed lamineeriti ja köideti õpetajaga koostöös raamatuks.

    

 

  • „Meie aed“ (4a): laps kleepis ajakirjast välja lõigatud pilte, tulemus köideti õpetaja juhendamisel raamatuks.

   

Sisukord:

Trallide taimekast kevadel ja sügisel (pildid sellest, mida külvati).

Trallide plaanid (pildid sellest, mida võiks tulevikus külvata, maha panna).

Trallide salat (pildid sellest, millest salat valmistati).

Salativalmistamine ja maitsmine (fotod tegevustest).

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta: oma tööga valminud raamatut hindab laps kõrgelt, tutvustab julgelt teistele ja hoiab paremini