Keskkond ja säästev areng

Terekäsi taimeriigile

Alasniidu Lasteaed

Koostajad: Urve Kukk, Anne Auväärt, Kaia Beres, Kristel Einaste-Lukk

Õueseikluse idee seisneb selles, et terve kuu toimub õppimine ja õpetamine lasteaia õues ja lähiümbruses. Õueseiklus põhineb aktiivõppe mängulisel meetodil: vaatlusel, vestlusel, uurimisel, katsetamisel, nii individuaalselt kui ka rühmatööna ülesannete lahendamisel, rollimängudel, keskkonna-, seiklus-, liikumis- ja otsimismängudel.

Kaasatud on kogukond: MTÜ Alasniidu selts ja lapsevanemad, kes ehitasid eeltööna õuealale lille-, ja taimekastid.

Õueseikluskuu võib tinglikult jagada kolmeks:

Õueseikluse avaüritus kõikide projektis osalevate rühmade/lasteaedadega.
Õueseikluskuul toimuv õppetegevus.
Lõpuüritus „Õueseiklus peredega“ (oma lasteaiapere keskel).

Projekti eesmärk:

Õpetada märkama lasteaia lähiümbruse looduskeskkonda, pakkudes avastusrõõmu, looduselamusi ja seiklusi.
Anda teadmisi selle kohta, kuidas inimene mõjutab loodust.
Pakkuda võimalusi materjale taaskasutada.
Teha koostööd ja vahetada kogemusi projektist osavõtvate lasteaiatöötajate vahel, et toetada õpetaja professionaalset arengut.
Väärtustada oma kodukoha looduskeskkonda, tuues esile looduses liikumise võimalused.

Projekti kestus: 1 kuu

ÕUESEIKLUSKUU TEGEVUSED

I Õueseikluse avaüritus „Keskkonnamängude hommik“

Eesmärk: 1. Ühine keskkonnamängude üritus on suunatud lastele ja õpetajatele, et kohtuda ja luua sõprussidemeid Harku valla 5–7a lastega,

2. tutvustada õueseikluse eesmärki ja kuulutada õueseiklus avatuks.

Aeg: 2,5 tundi

Lõimub valdkondadega: mina ja keskkond, liikumine, muusika

Kõik avaüritusele tulnud lasteaiarühmad registreerivad end kohtunike laua juures. Sealt saab iga rühm Seikluskaardi, kus on peal tegevuspaikade asukohad koos numbritega. Iga rühma alguskoha number on ringiga märgitud. Teisel pool paberit on pilt (meil oli kärbseseen valgete täppidega), millele märgitakse iga läbitud mänguväljaku tegevuskoha ehk „pesa“ juures tempel (nt valge täpi sisse).

Ürituse avamine ja soojendusvõimlemine/ühistantsud koos maskottide Lilli ja Lupuga. Lapsi lõbustavad ka Pilvik Pille, Lepatriinu Lea, Sipelgas Siiri ja Liblikas Liinu. Hiljem on tegelased igas pesas juhendajaks.

Pesades on korraga kaks rühma. Paari võtavad n-ö korraldaja lasteaia rühm ja sama vanusegrupi lasteaiarühm sõpruslasteaiast, kes läbivad ühiselt kõik kuus pesa.

Iga rühm saab Seikluskaardi, kus on peal kõigi kuue pesa asukohad. Märguande peale liigutakse oma alguskoha pesa juurde. Ühes tegevuspaigas ollakse 15 min. Märguande peale liigutakse „ussina“ päripäeva lähimasse pessa. (Lõbus muusika annab märku edasi liikuda, muusikaga tegeleb eraldi inimene, kes kella vaatab.) Iga tegevuspaiga läbimise järel saab rühm oma Seikluskaardile templi. Templid on aluseks auhindade jagamisel.

Õueseikluses kaotajaid ei ole, oluline on osalemis- ja koostegemisrõõm!

ÕPETLIKUD JA LÕBUSAD KESKKONNAMÄNGUD 6 ERINEVAS PESAS.

PESA 1. „Jäätmete sorteerimise mäng“

Eesmärk: laps teab, miks on vaja jäätmeid sorteerida (korduvkasutamine, tarbetu raiskamine, ressurss)

Kestus: 15 min

Vahendid:

kaks suurt „langevarju“ (kangasiiludest kokku õmmeldud lina, mille keskel on 15 cm auk), kuhu mahub ümber 20 last, (kummalegi rühmale üks)
3–4 erinevat liiki jäätmeid (nt ajaleht, patarei, joogipurk jne)
3–4 suurt rõngast, kus on peal jäätme kogumiskastide nimed koos mõne näidisega (pilt, lastele, kes ei oska lugeda)
kaks väikest pallimere palli

Tegevuse käik: ühe rühma lapsed kogunevad ühe langevarju ümber. Langevarju peal on erinevat liiki jäätmeid. Mängujuht (niiduhaldjas Lilli) räägib lastele, et soovib nendega langevarjuga mängida, aga tema langevarju peale on nii palju jäätmeid tekkinud. Koos vaadatakse jäätmed üle ja arutatakse, millisesse jäätmekogumiskasti (rõnga sisse) jäätmed peaks panema. Pärast arutelu viivad lapsed jäätmed vastava rõnga sisse.

Kui langevari on jäätmetest puhas, mängib mängujuht lastega langevarjumänge (1. Proovi langevarju liigutada nii, et pall läheks auku. Langevarju keskel on auk. 2. Liiguta langevarju nii, et pall ei lähe auku. 3. Mängujuhi käskluse peale vahetavad mängijad kohti. Kohti võivad vahetada tüdrukud, poisid; langevarju äärest kinnihoidvate lastega võib mängida kohavahetusmängu ka värvi järgi.)

Lõppsõna: küsimus lastele: miks on vaja jäätmeid sorteerida? (saab uuesti kasutada, ei kahjusta loodust jne)

PESA 2. „Linnud ja röövikud“

Eesmärk: laps avastab, et looduses on loomariigis (ja ka taimeriigis) peite- ja kaitsevärvusel oma ülesanne

Kestus: 15 min

Vahendid:

5 erinevat värvi lippu (punane, oranž, roheline, pruun, kollane)
5 erinevat värvi „linnupesa“ ( punane, oranž, roheline, pruun, kollane)
50 karvasest traadist lõigatud punast, oranži, rohelist, pruuni ja kollast värvi „liblika röövikut“
25 kollase-mustatriibulist „liblika röövikut“
pikk köis
vile
liivakell (3 min)

Tegevuse käik:

Lapsed („linnud“) rivistuvad köie taha. Muruplats on märgistatud erinevat värvi lippudega ja iga lipu kõrval asetseb lipuga sama värvi „linnupesa“. Murule on segamini paisatud erinevat värvi „röövikud“. Mängujuht hoiatab, et kollase-mustatriibulised röövikud on mürgised ja neid ei tohi linnud üles korjata ega pessa viia. Mängujuhi vile peale lendavad linnud muruplatsile ja hakkavad röövikuid otsima. Röövikud viiakse ükshaaval röövikuga sama värvi pessa. 3 min möödudes katkestab mängujuhi vile mängu, lapsed kogunevad uuesti köie taha ja koos mängujuhiga uuritakse ja loendatakse pesades olevaid röövikuid. Lapsed avastavad, et rohtu ja loodust meenutavaid rohelist ja pruuni värvi röövikuid on linnud vähem märganud ja üles korjanud.

PESA 3. „Konnakulleste päästmine“

Eesmärk: 1. Laps tutvub juttselg-kärnkonna ehk kõrega.

2. Laps saab teada, miks mõned loomad on looduskaitse all.

Kestus: 15 min

Vahendid:

Juttselg-kärnkonna pilt ja pildil konna arenemise ring
10 suuremat ringi/täppi/ketast
Algusjoon/nöör
5 ämbrit
Suur nõu pallimere pallidega

Tegevuse käik: mängujuht ütleb, et täna saavad lapsed osaleda väga tähtsal konnade kaitsmise üritusel, näitab lastele kõre pilti ja seletab lühidalt konna arengu etappe. Mängujuht selgitab, et looduskaitse all olevatele loomadele tuleb taastada ja luua paremad elupaigad, et nende arvukus suureneks. Täna on meie ülesanne tuua konnakullesed (pallid) sobivamasse elupaika.

Joone taga on viis kolonni. Iga kolonni ees kõrval on suur ämber. Kolonni esimene saab kaks ketast. Astudes ainult kettalt kettale tuleb ületada soo. Lapsel tuleb võtta üks pall (konnakulles) ja tuua see joostes kolonni ees olevasse ämbrisse. Milline kolonn sai kõige rohkem palle ämbrisse toodud, see suutis kõige rohkem kõre-konnasid päästa.

PESA 4. „Vihmauss Villu konstrueerimine“

Eesmärk: laps teab, et vihmaussi liikumine segab ja kobestab mulda, mis aitab tõsta mulla viljakust.

Kestus: 15 min

Vahendid:

Pilt vihmaussist
2 konstruktorit Ussikesed (lõbus arendav mänguasi, komplektis on 28 nelja värvi omavahel ühendatavat detaili, NUPUTAJA OÜ)
4 rõngast
8 pöördetähist

Tegevuse käik: lapsed joonduvad kahte kolonni, iga kolonni kõrval on rõngas, kuhu ussike kokku konstrueeritakse. Mängujuht näitab lastele vihmussi pilti ja küsib, miks on vihmauss kasulik. Täna on meie ülesanne kokku panna lõbus värviline vihmauss Villu. Mängujuht näitab põgusalt, kuidas vihmaussi kokku saab.

Kolonni esimene laps jookseb pöördetähiste vahel slaalomina kauguses oleva rõnga juurde, võtab vihmaussi pea, jookseb slaalomina tagasi ja paneb pea rõnga sisse. Järgmine laps toob ühe kehaosa ja paneb rõnga sisse. Kui eesolija laps on vihmaussi osa toonud, võib juba järgmine uut osa tooma minna. Teised panevad samal ajal vihmaussi kokku. See meeskond, kes sai esimesena vihmaussi kokku, on eriti tubli!

PESA 5. „Mustikate ja murakate korjamine“

Eesmärk: laps teab, et tundmatuid marju ei tohi suhu pista

Kestus: 15 min

Vahendid:

4 ämbrit
24 pöördetähist, mille keskel on auk (sinna peale läheb pall)
8 koonust

Tegevuse käik: eelnevalt on väljakule igale meeskonnale stardikohaks maha pandud koonus, koonusest edasi pikemate vahedega kuus auguga pöördetähist, kuhu sisse pannakse pall, kõige lõppu on asetatud koonus lõpumärgiks.

Moodustatakse neli meeskonda. Iga meeskond seisab ühe koonuse kõrvale. Mängujuht küsib: mis marju sa tead? milliseid marju oled metsas korjamas käinud? millised marjad kasvavad soos? kas neid marju, mida sa ei tunne, võib korjata? miks?. Siis näitab mängujuht lastele kollast palli ja küsib: mis mari see võiks olla? (murakas); näitab sinist palli ja küsib: mis metsamari see võiks olla? (mustikas, sinikas). Täna me lähemegi mängult metsa ja sohu murakaid ja mustikaid korjama.

Esimene laps saab tühja ämbri, jookseb esimese pallini, korjab selle ämbrisse, jookseb järgmise juurde, paneb ämbrisse, kuni kõik pallid on kokku korjatud. Laps jookseb ämbriga ümber koonuse, hakkab palle ükshaaval tagasi panema ja annab ämbri seejärel järgmisele lapsele.

Kiiremini läbinud meeskond on kiirem marjakorjaja!

PESA 6 „Puud ja viljad“

Eesmärk: laps tunneb kompides ära vilja ja teab, millise puu vili see on.

Kestus: 15 min

Vahendid:

Viis erinevat riidest kotikest (nt punane, roheline, sinine, täpiline, triibuline), mida saab nööriga kinni tõmmata ja kuhugi riputada
Iga koti sisse pannakse ühe puu vili: nt tammetõru, hobukastan, kuusekäbi, õun, männikäbi

Tegevuse käik: kotikesed tõmmatakse kinni nii, et vili välja ei kukuks ja lapsed kotti lahti ei saaks. Kotikesed riputatakse ronilasse (mänguväljakule) erinevatesse kohtadesse, et lapsed saaks ronida ja kotikesi otsida.

Mängujuht küsib lastelt: mis on kuusepuu vili? jne. Täna on siia mänguväljakule peidetud viis kotikest, kuhu on sisse pandud viie puu viljad. Meil on peidetud punane, roheline, sinine, täpiline ja triibuline kotike. Teie ülesanne on katsudes ära arvata, mis puu vili millises kotis on. Olete valmis? Minge, ostige ja katsuge, millises kotis on hobukastani vili. Tule sosista õpetajale kõrva, millises kotis oli hobukastani vili.

II. Õueseikluskuul toimuv õppetegevus

Korraldamise õpetus:

Iga rühm kujundab oma rühma õueseikluse tegevuste plaani, mis on üles pandud lastevanematele ja lastele nähtavasse kohta. Plaani tegemisel järgitakse korraldustiimi antud soovituslikke nädala teemasid. Mis taimi rühm õpetab, otsustab rühm ise. Paika on pandud algus- ja lõpuürituse kuupäev ning matkapäevade kuupäevad.
Iga rühm peab „Ilmavaatluse kalendrit“, kuhu märgitakse selle päeva ilmavaatluse tulemused (pilved, päike, tuule suund, sademed, temperatuur).
Liikumisõpetaja õpetab lastele keskkonnamänge, korraldab matkasid ja seiklusmänge (fotojaht, loodusaarete jaht, matkamäng „Eksinud maadeavastajad“)
Muusikaõpetaja võtab repertuaari laule ja muusikapalasid taimede kohta, korraldab sügispeol looduspillide orkestri esinemise.
Projekti lõppedes uurib õpetaja lastelt, mis oli nende arvates kõige toredam tegevus/liikumine. Arutatakse, mida põnevat võiks rühm ette võtta pärast õueseikluse lõppu.

Õueseikluse kirjeldus nädalate kaupa:

I NÄDAL

Nädala teema: PUITTAIMED MEIE LASTEAIAS

Õueseikluse avaüritus „Sõbrakäsi taimeriigile“

Kes elab puutüvel? Lindude seos puudega. Pilvede ja ilmavaatlus iga päev. Vaatlused, keskkonnamängud, ülesannete lahendamised ja katsed viiakse võimaluse korral läbi õues.

II NÄDAL

Nädala teema: PUITTAIMED MEIE LASTEAIA LÄHIÜMBRUSES

Pilvede ja ilmavaatlus iga päev. Vaatlused, keskkonnamängud, ülesannete lahendamised, katsed viiakse võimaluse korral läbi õues.

III NÄDAL

Nädala teema: ROHTTAIMED MEIE LASTEAIAS

Kes elab muru sees, lillepeenras ja mullas? Rohu sees elavad konnad ja putukad. Pilvede ka ilmavaatlus iga päev. Vaatlused, keskkonnamängud, ülesannete lahendamised, katsed viiakse võimaluse korral läbi õues.

IV NÄDAL

Nädala teema: ROHTTAIMED LASTEAIA LÄHIÜMBRUSES

Pilvede ja ilmavaatlus iga päev. Vaatlused, keskkonnamängud, ülesannete lahendamised, katsed viiakse võimaluse korral läbi õues.

Õueseikluse lõpuüritus „Õueseiklus peredega“

III. Lõpuüritus „Õueseiklus peredega“

Eesmärk: kaasata õueseiklusesse lapsevanemaid.

Ürituse kestus: 2 tundi (17.30–18.30)

Vahendid:

lapsevanemad aitavad koguda ja meisterdada kõik perepäevaks vajaminevad vahendid.

Igaüks toob lasteaeda vähemalt ühe vahendi.

Sokipall: vana/kasutatud, väikeseks jäänud soki või suka päkaossa topitakse ajalehepall. Sokile keeratakse sõlm peale
Sabapall: kilekoti sisse pannakse ajalehepall ja kilekotile pannakse lips peale
Tetrapakend: liitrised piima-/mahla-/jogurtipakendid pestakse, täidetakse poolenisti liiva/kruusaga, ava teibitakse kinni
Ajalehest kepid: ajaleht keeratakse toruks ja teibitakse kõvaks kepiks
Ühekordsed taldrikud – roolid

Perepäeva korraldamise juhend:

lasteaia hoovialale on valmis pandud 5 tegevuspaika. Igas tegevuspaigas on üks õpetaja/juhendaja.

Lapsevanem võtab üritusest osa, kui ta lapsele lasteaeda järele tuleb. Paika on pandud ürituse alguse ja lõpuaeg.

Lapsevanem võtab oma lapse/d ja läheb registreerimislaua juurde, kus paneb kirja täiskasvanute ja laste arvu. Lapsevanem saab Seikluskaardi, kus on kirjas tegevuspaikade/ülesannete nimed. Lapsevanem valib koos lapsega, millisest ülesandest nad alustavad. Igas punktis ootab neid õpetaja, kes neid juhendab ja vajadusel koordineerib tegevusi. Kui kaua lapsevanem koos lapsega ülesannet lahendab, valib lapsevanem ise. Tegevusi võib ka korrata. Kui ülesanne on täidetud, paneb õpetaja seikluskaardile ruudu sisse templi/kleepsu. Kui kõik ülesanded on lahendatud, minnakse registreerimislaua juurde. Seal saab iga pere tänukirja, sooja teed ja väikese saiakese.

Tegevuspaikade kirjeldused:

1. Tegevuspaik

PÜÜA SABA!

Lapsed proovivad täiskasvanutelt sabasid kätte saada. Kõik sabad, mis kätte saadi, hoitakse oma käes. Ka täiskasvanud proovivad lastelt sabasid ära võtta. Mängus saab ära kasutada sukad-sokid, mis on jäänud ilma paariliseta.