Teemapõhine õppimine ja õpetamine (teema ALLIKAS näitel)

Koostajad Margit Teller, Peep Tobreluts

Eesmärgid

Üldeesmärk on võimaldada erinevatel aineõpetajatel hankida kogemusi sellest, kuidas koostöös teemapõhiselt õppida ja õpetada.

Sihtrühm:

Koolisisene koolitus erinevate ainete õpetajatele (suures koolis sama kooliastme õpetajatele) ja õpetajakoolituse üliõpilastele ülikoolides.

Õpiväljundid

Õppeaine läbinud õppija:

1) saab kogemuse teemapõhiseks õppimiseks ja õpetamiseks;

2) suurendab oskusi lõimida aineid ja ainetevahelisi teemasid;

3) väärtustab väljaspool klassiruumi õppimist; arendab ennast kasutama õpiruumina õpilast ümbritsevat ühiskonnaelu, kultuuri- ja loodusmaastikke;

4) tunnetab süsteemse mõtlemise aluseid;

5) oskab väärtustada vett kui tähtsat loodusressurssi.

Sisu lühikirjeldus, meetodid

 Kursus toimub allika-teema näitel, kasutades projektõppe meetodit. Kursus kasutab nii auditooriumit kui ka ehedaid teemaga seotud õpikeskkondi ning mitteformaalhariduse võimalusi.

Kursusele on oodatud kõigi põhikooli ainevaldkondade tegevõpetajad ning õpetajakoolituse üliõpilased, et koos uurida ainete ja ainetevaheliste teemade lõimimise võimalusi.

Meetodid kursusel:

1. Teemakohase (ränd)naituse paigaldamine (kuni 10 vaatmikku, töötava allikamaketi käivitamine, veemuusika installatsiooni käivitus jm naitusega seonduv tegevus)

2. Seminarid (seminar-loengud):

a) Projektitöö planeerimine.

b) Lõiming õppekava eesmärkide saavutamisel, teemapõhine õppimine.

c) Sõna allikas erinevad tähendused.

3. Õppekäik pärimusmaastikul, spetsialistide osavõtul (geograaf, folklorist, kunstnik, bioloog …). Teema: eestlase suhted loodusega ajaloo jooksul.

4. Õppekäigul kogetu fikseerimine kirjalikult, audio-visuaalselt, fotodena.

5. Rühmatöö teemapõhise käsitluse planeerimiseks ja koostamiseks (rühmasiseselt tehakse valik ainete ja klassi kohta).

6. Praktikumid (allika füüsikalised ja keemilised omadused; allikakasti valmistamine/allikalkäigu rõivastuse valmistamine; allikaga seotud vee ringkäigu uurimine, …).

7. Rollimäng vaidluste lahendamiseks kogukonnas seoses loodusvaradega ja üldisemalt kogukonnas.

8. Individuaalse uurimistöö „Minu kodukoha pärandkooslus“ ettekanne.

9. Õpimapp teemaga „Allikas“ (folkloorsed lood, laulud, mängud, loitsud, tantsud jm pärimused ning uusloome, nagu luuletused, joonistused ja uuspärimus).

10. Projekti kokkuvõte (allika-teemaliste tegevuste esitamine).

Säästva arengu kontseptsiooni lõimimine õppekavasse

A. SAH põhineb kohalikul majanduslikul (veemajandus), kultuurilisel (pärimus), ühiskondlikul (keskkond ja kogukond) ja ökoloogilisel (veeringe, ökosüsteemi teenused) keskkonnal; inimeste arusaamal, et nende lokaalne tegevus ja globaalne seisund on omavahel seotud.

B. SAH on integreeritud kogu õppimisprotsessiga.

C. SAHis käsitletakse teadmisi alternatiivsetena, pigem protsessina, väärtuspõhistena ning teadmistena tegutsemiseks.

D. SAHis rõhutatakse, et õppimine toimugu seal, kus asjad on ja toimuvad; kus õppuritel oleks õpitavaga vahetu kontakt.

Õppematerjalid

Artma, T. 2014. Kodukandi pühad paigad ja nendega seotud pärimus.Rahvakultuuri keskus.

Brügge, B., Glantz, M., Sandell, K. 2008. Õuesõpe.

Dahlgren, L. S., Sjölander, S., Strid, J. P., Szczepanski, A. 2009. Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu.

Jaani, J., Aru, L. 2010. Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. http://www.oppekava.ee/index.php/3._%22L%C3%B5iming._L%C3%B5imingu_v%C3%B5imalusi_p%C3%B5hikooli_%C3%B5ppekavas%22

Tobreluts, P. 2013. Allikate uurimine Viljandi näitel. Kägu, lk 28–30.

Vilbaste, K. 2013. Eesti allikad.

Maavalla Koda. 2008. Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele. http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf

Viljandi allikad. 2014. https://viljandiallikad.wordpress.com/osalejad/

Tobreluts, P. 2014. Allikaaiad. Tehnika Maailm, 4E.