Säästva arengu kontseptsioon (Margit Teller)

Säästev areng      

1 Sissejuhatus SÄÄSTVA/ JÄTKUSUUTLIKU/ KESTLIKU arengu  (SA) mõistesse – eelteadmiste aktiveerimine ja ühtlustamine

TEGEVUS 1 – Keskkonnabingo

Tegevused:

–   Iga õppur saab keskkonnabingo lehe, millega käib ruumis kaaslaste juures. Igaüks peaks kirjutama oma nime  ühte ruutu, milles olev tekst  teda kirjeldab.

–    Järgneb bingo küsimuste arutelu/ analüüs:

• Mida väljendavad need laused?
• Kuidas oleks Bingot kui vahvat ja emotsionaalset mängu võimalik kasutada lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes?

 KESKKONNATEADLIKKUST

a) Teab, millised küsimused seoses inimese ja tema keskkonnaga on olulised, et nende probleemide lahendamine on oluline – mõtteviis – hoiakuline komponent;

b) Väljendab valmidust käituda keskkonnasõbralikul moel – käitumis- või eluviis, ökoloogiliselt vastutustundlik teguviis – käitumuslik komponent.

KESKKONNATEADLIKKUSE ARENDAMINE  AITAB SÄÄSTVALT TARBIDA. Ja vastupidi, säästva arengu põhimõtete praktiseerimine soodustab ka keskkonnateadlikkuse kasvu.

 Keskkonnabingo

TEGEVUS 2 – Asjade mäng           

Tegevused:

–  Töötatakse  2- 3 kaupa rühmades. Rühmadesse antakse erinevaid inimeste kasutuses olnud/olevaid asju koos pakenditega (Hiiu Villa villakinnas; Ökomärgisega Põhjamaade Luik nõudepesuvahend Neutral; Saksamaa ökomärgisega Sinine Ingel vanapaberist kopeerpaber;  Kolumbiast pärit füüsal;  Hiinast pärit mänguasi; pudelivesi; plast- ja puitümbrisega pastapliiats jne).

– Küsimused rühmas arutamiseks:

• Missugused assotsiatsioonid tekivad selle asjaga seoses?
• Kuidas see on oluline säästva arengu kontekstis?
• Missugused seosed tekivad nende asjade üle arutledes ja lasteaia igapäevasele toimimisele mõeldes ?
• Mis on selle toote tegelik hind?
• Miks on vaja uurida lasteaia toimimise mõju ümbritsevale keskkonnale?
• Kuidas kasutada selle mängu ideed koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevustes?

 

TEGEVUS 3 – Arengu keskkonnad

Tegevused:

–  Rühmas märgitakse postrialusele 4 sektorit – 4 keskkonna aspekti (loodus, majandus, sotsiaalne, kultuuri).

–   Mõeldakse küsimused, mis puudutaksid eelmise ülesande tegevuses kasutatud esemega (nt kohaliku toodetud villased sokid) seotult nelja keskkonna aspekti, vormistatakse need ja lirjutatakse vastavatesse    

     sektoritesse.

–   Järgneb ringlev ülevaade, mille järel arutletakse:

• Kui sarnased või erinevad küsimused tekivad?
• Kas saame kohe küsimustele vastata? Millised on võimalikud vastuste otsimise viisid?
• Kuidas kasutada tekkinud küsimusi koolieelse asteasutuse õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel integreerimaks tegevustesse mitmekülgset keskkonnast arusaamist?

 

2. Kuidas arenes säästva arengu idee?

20.saj algus kuni 1970ndad – looduskaitseline tegevus;

1970ndad kuni 1990ndad – keskkonnahariduslik tegevus;

alates 1992.a Rio de Janeiro maailmakonverents – säästva arengu idee levik.

 

3. Säästvat arengut tõlgendatakse eri viisidel. Oluline on arusaamine, ET KÕIK ON KÕIGEGA SEOTUD.

a)      Areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Tuleb ette näha ja arvestada oma tänase tegevuse pikaajalisi tagajärgi. Eri vanuses õppijatele sobib arutleda, mida keegi vajab, mida vajaduste all silmas peetakse ning mida teha, et ka järeltulevate põlvkondadel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada.

 b)      Tegevus, kus arvestatakse tasakaalu majandusliku, sotsiaal-kultuurilise ja ökoloogilise arengu ja vajaduste vahel – haaratud erinevad keskkonna osad/aspektid/dimensioonid. Seotud on inimene ja tema tegevus. Tasakaalulist arengut säästva arengu kontekstis väljendati algselt kolmedimensioonilisena (keskkond, majandus, ühiskond), õppimise huvides on otstarbekas säästvat arengut vaadelda nelja „jalaga“(joonis 1). Jooniselt võib uurida, mida üks või teine osa tähendab.

KULTUURIRUUMI ELUÕULISUS	KULTUURI KESKKOND –kultuuriline jätkusuutlikkus. Eetika & käitumine (globaalne vastutus, sallivus, võrdsus, solidaarsus), religioon & kultuur, soovid/motivatsioon, meelelahutus, vabadus/õigused, kohustused (ühised kohustused), pereväärtused , info/meedia	SOTSIAALNE KESKKOND – ühiskondlik jätkusuutlikkus. Taristu, haridus, õigussüsteem, tervishoid & meditsiin, poliitika & demokraatia, sõjatööstus, inimressursid (tööhõive, sotsiaalsed erinevused, ühistegevus/osalemine, vabatahtlik töö)	SIDUS ÜHISKOND
ÖKOLOOGILINE TASAKAAL	LOODUSKESKKOND –ökoloogiline jätkusuutlikkus. Bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemid, elupaigad, ohustatud liigid, reostus & jäätmed, füüsikalised protsessid, kliimamuutused, loodusressursid	MAJANDUSE KESKKOND – majanduslik jätkusuutlikkus. Majanduskasv, loodusvarad (alternatiivsed) , kaubad ja teenused, ettevõtlus, tööhõive, elukvaliteet, tootlikkus, aus kaubandus, omakapital, roheline majandus, mahepõllumajandus, transport	HEAOLU KASV

 Joon. 1. Säästva arengu dimensioonid

c)      SA peaeesmärgi (tagada praegustele ja tulevastele põlvkondadele elamisväärsed võimalused) saavutamise eelduseks on tegutsemine ülemaailmsel (globaalsel), regionaalsel (meil Läänemere regioon) ja kohalikul (lokaalsel) tasemel. haaratud on eri põlvkonnad, vanad ja noored, põliselanikud ja sisserändajad, rikkad ja vaesed piirkonnad. SA on dünaamiline protsess, see on pidevalt muutuv, sest inimese tegevus muutub.

Laialt levinud fraasi – MÕTLE GLOBAALSELT, TEGUTSE LOKAALSELT! – arvestamine tegutsemisel kodanikuna ning lasteaias nõuab igapäevast juurdeõppimist, seega elukestvat õppimist.

 d)      SA uuem käsitlus  (Peterson, 2013).

 

2009.a. anti säästva arengu definitsioonile selgem sisu (J. Rockströmi töörühm: kolmes valdkonnas – elustiku kadu, kliimamuutus  ja lämmastikuringe –  on SA tasakaalupunkt juba ületatud). 

Ühise planeedi kontseptsioonist tulenevad säästva arengu postulaadid:

1. planetaarsete piiridega arvestamine (inim- ja majandustegevus peab  arvestama

planetaarsete e looduskeskkonna piiridega);

2. võrdõiguslikkust ja võrdsust, võimaluste võrdsust meeste ja naiste, noorte ja vanade

vahel, rahvusest, usust, erivajadustest ja vähemusterühma kuulumisest sõltumata;

3. targalt tarbimine ehk planeeti arvestav tarbimine eeldab tarbija teadlikkust.

 

Tegevus 4 – Arutelu lasteaiameeskonnas

Millised tegevused meie lasteaia päevas mõjutavad globaalseid protsesse? Milliseid ja kuidas?

 

 

Kasutatud kirjandus

 

Education for Change: säästva arengu õpetamise ja õppimise käsiraamat. 2006.

Peterson, K. 2013, 31. mai. Ühise planeedi kontseptsioon ehk kuidas mõista ja õpetada säästvat arengut? Õpetajate Leht.

Shapiro, S. & Pilsitz, L. 1995. Keskkond ja meie globaalne kogukond.

Säästev Eesti 21 (Eesti säästva arengu riiklik strateegia). 2005.

Säästva arengu protsessis osalemiseks soovitame allikaid:

Rohelise eluviisi portaal http://www.bioneer.ee/

Talve, S. 2013. Mõistlik tarbimine – jõukohane panus puhtamasse keskkonda. –Keskkonnaharidusleht, sügis, lk 3. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidusleht_sugis2013.pdf

Keskkonnamärgised http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1084272/2_keskkonnamargised_VV_KK.pdf

Raisma, I., & Tulva, T. 2012. Külla Kongo külla: fotomapp lasteaedadele.

Ökojalajälje kalkulaator (selle abil saab arvutada oma isiklikku ökoloogiist jalajälge)  http://jalajalg.positium.ee/