Säästva arengu kontseptsioon

Koostas Margit Teller

Säästev areng

1.  Sissejuhatus SÄÄSTVA/JÄTKUSUUTLIKU/KESTLIKU arengu (SA) mõistesse – eelteadmiste aktiveerimine ja ühtlustamine

TEGEVUS 1 – Keskkonnabingo

Tegevused:

–          Iga õppur saab keskkonnabingo lehe, millega käib ruumis kaaslaste juures. Igaüks peaks kirjutama oma nime ühte ruutu, milles olev tekst teda kirjeldab.

–          Järgneb bingo küsimuste arutelu/analüüs:

• Mida väljendavad need laused?
• Kuidas oleks Bingot kui vahvat ja emotsionaalset mängu võimalik kasutada lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes?

KESKKONNATEADLIKKUS

a)      Teab, millised küsimused on seoses inimese ja tema keskkonnaga olulised; teab, et nende probleemide lahendamine on oluline – mõtteviis – hoiakuline komponent;

b)      Väljendab valmidust käituda keskkonnasõbralikul moel – käitumis- või eluviis, ökoloogiliselt vastutustundlik teguviis – käitumuslik komponent.

KESKKONNATEADLIKKUSE ARENDAMINE AITAB SÄÄSTVALT TARBIDA. Ja vastupidi, säästva arengu põhimõtete praktiseerimine soodustab ka keskkonnateadlikkuse kasvu.

KESKKONNABINGO

USUB POSITIIVSESSE MÕTLEMISSE	ON LOOTUSRIKAS MEIE PLANEEDI TULEVIKU SUHTES	TEAB, MILLIST INFOT VÕIB LEIDA PORTAALIST BIONEER	TÖÖTAB MEELSASTI VABATAHTLIKUNA	EELISTAB OSTA KODUMAISEID TOOTEID JA VÄLDIB KAUGELT TOODUID
ARVAB, ET VÕITLEKS TUUMAJAAMADE EHITAMISE VASTU EESTIS	TAHAB TEHA MUUDATUSI, ET AIDATA KESKKONDA SÄILITADA	VIIB PIIMA- JA MAHLAKARTONGI, METALL- JA PLASTPAKENDID VASTAVASSE KONTEINERISSE	ON ISTUTANUD PUID	LÜLITAB KÜTTE SISSE, KUI KODUS ON KÜLM
LOEB MEELSASTI KESKKONNA-TEEMALISI ARTIKLEID	KOGUB TOIDU-JÄÄNUSED KOMPOSTIKS	ARUTAB KODUSTEGA KESKKONNA- KÜSIMUSI	PESEB KILEKOTID ÄRA, ET NEID SAAKS UUESTI KASUTADA	KASVATAB ÜHE OSA TOIDUST OMA AIAS
TULEB HARILIKULT JALA TÖÖLE	UURIB ENNE PESEMISVAHENDI OSTMIST PAKENDILT SELLE KOOSTIST	PESEB END TAVALISELT DUŠI ALL	PÜÜAB OLLA KOLLEEGIDELE HEA EESKUJU KESKKONNA- KÜSIMUSTES	ON KIRJUTANUD VÕI PIDANUD VESTLUSE KESKKONNA- KÜSIMUSTE TEEMAL
LEIAB KASUTUSVIISI ASJADELE, MIDA ENAM EI VAJA	TEAB, KUS ASUVAD TEMA POES KESKKONNA- MÄRKIDEGA TOOTED	TAVATSEB PEREGA EESTIS PUHATA	TEAB TELEFONI-NUMBRIT, KUHU VAJADUSE KORRAL KESKKONNA­REOSTUSEST TEATADA	USUB, ET LOODUSEGA MITTEARVESTAMINE ON HALB EELKÕIGE INIMESTELE ENDALE

TEGEVUS 2 – Asjade mäng          

Tegevused:

–          Töötatakse 2–3kaupa rühmades. Rühmadesse antakse erinevaid inimeste kasutuses olnud/olevaid asju koos pakenditega (Hiiu Villa villakinnas; nõudepesuvahend Neutral ökomärgisega Põhjamaade Luik; vanapaberist kopeerpaber Saksamaa ökomärgisega Sinine Ingel; Kolumbiast pärit füüsal; Hiinast pärit mänguasi; pudelivesi; plast- ja puitümbrisega pastapliiats jne).

–          Küsimused rühmas arutamiseks:

• Missugused assotsiatsioonid tekivad selle asjaga?
• Kuidas on see oluline säästva arengu kontekstis?
• Missugused seosed tekivad nende asjade üle arutledes ja lasteaia igapäevasele toimimisele mõeldes?
• Mis on selle toote tegelik hind?
• Miks on vaja uurida lasteaia toimimise mõju ümbritsevale keskkonnale?
• Kuidas kasutada selle mängu ideed koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevustes?

 

TEGEVUS 3 – Arengu keskkonnad

Tegevused:

–          Rühmas märgitakse plakatile 4 sektorit, st 4 keskkonna aspekti (loodus, majandus, sotsiaalne, kultuur).

–          Mõeldakse küsimused, mis puudutaksid eelmise ülesande tegevuses kasutatud esemega (nt kohalikult toodetud villaste sokkidega) seotult nelja keskkonnaaspekti, vormistatakse need ja kirjutatakse vastavatesse sektoritesse.

–          Järgneb ülevaade, mille järel arutletakse:

• Kui sarnased või erinevad küsimused tekivad?
• Kas saame kohe küsimustele vastata? Millised on võimalikud vastuste otsimise viisid?
• Kuidas kasutada tekkinud küsimusi koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel, integreerimaks tegevustesse mitmekülgset keskkonnast arusaamist?

2. Kuidas arenes säästva arengu idee?

20. saj algus kuni 1970ndad – looduskaitseline tegevus;

1970ndad kuni 1990ndad – keskkonnahariduslik tegevus;

alates 1992. a Rio de Janeiro maailmakonverents – säästva arengu idee levik.

3. Säästvat arengut tõlgendatakse eri viisidel. Oluline on arusaamine, ET KÕIK ON KÕIGEGA SEOTUD.

a)      Areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Tuleb ette näha ja arvestada oma tänase tegevuse pikaajalisi tagajärgi. Eri vanuses õppijatega sobib arutleda, mida keegi vajab, mida vajaduste all silmas peetakse ning mida teha, et ka järeltulevatel põlvkondadel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada.

b)      Tegevus, kus arvestatakse tasakaalu majandusliku, sotsiaal-kultuurilise ja ökoloogilise arengu ja vajaduste vahel – haaratud erinevad keskkonna osad/aspektid/dimensioonid. Inimene ja tema tegevus on seotud. Tasakaalulist arengut väljendati säästva arengu kontekstis algselt kolmedimensioonilisena (keskkond, majandus, ühiskond), õppimise huvides on otstarbekas vaadelda säästvat arengut nelja „jalaga“ (joonis 1). Jooniselt võib uurida, mida üks või teine osa tähendab.

KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS	KULTUURIKESKKOND –kultuuriline jätkusuutlikkus. Eetika & käitumine (globaalne vastutus, sallivus, võrdsus, solidaarsus), religioon & kultuur, soovid/motivatsioon, meelelahutus, vabadus/õigused, kohustused (ühised kohustused), pereväärtused , info/meedia	SOTSIAALNE KESKKOND – ühiskondlik jätkusuutlikkus. Taristu, haridus, õigussüsteem, tervishoid & meditsiin, poliitika & demokraatia, sõjatööstus, inimressursid (tööhõive, sotsiaalsed erinevused, ühistegevus/osalemine, vabatahtlik töö)	SIDUS ÜHISKOND
ÖKOLOOGILINE TASAKAAL	LOODUSKESKKOND –ökoloogiline jätkusuutlikkus. Bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemid, elupaigad, ohustatud liigid, reostus & jäätmed, füüsikalised protsessid, kliimamuutused, loodusressursid	MAJANDUSKESKKOND – majanduslik jätkusuutlikkus. Majanduskasv, (alternatiivsed) loodusvarad, kaubad ja teenused, ettevõtlus, tööhõive, elukvaliteet, tootlikkus, aus kaubandus, omakapital, roheline majandus, mahepõllumajandus, transport	HEAOLU KASV

 

Joonis 1. Säästva arengu dimensioonid

c)      SA peaeesmärgi (tagada praegustele ja tulevastele põlvkondadele elamisväärsed võimalused) saavutamise eelduseks on tegutsemine ülemaailmsel (globaalsel), regionaalsel (meil Läänemere regiooni) ja kohalikul (lokaalsel) tasemel. Haaratud on eri põlvkonnad, vanad ja noored, põliselanikud ja sisserändajad, rikkad ja vaesed piirkonnad. SA on dünaamiline protsess, see on pidevalt muutuv, sest inimese tegevus muutub.

Laialt levinud fraasi – MÕTLE GLOBAALSELT, TEGUTSE LOKAALSELT! – arvestamine lasteaias ning kodanikuna tegutsemisel nõuab igapäevast juurdeõppimist, seega elukestvat õppimist.

d)      SA uuem käsitlus (Peterson, 2013).

 2009. a anti säästva arengu definitsioonile selgem sisu (J. Rockströmi töörühm: kolmes valdkonnas – elustiku kadu, kliimamuutus ja lämmastikuringe – on SA tasakaalupunkt juba ületatud).

Ühise planeedi kontseptsioonist tulenevad säästva arengu postulaadid:

1. planetaarsete piiridega arvestamine (inim- ja majandustegevus peab arvestama planetaarsete e looduskeskkonna piiridega);
2. võrdõiguslikkust ja võrdsust, võimaluste võrdsust meeste ja naiste, noorte ja vanadevahel, rahvusest, usust, erivajadustest ja vähemusrühma kuulumisest sõltumata;
3. targalt tarbimine ehk planeeti arvestav tarbimine eeldab tarbija teadlikkust.

Tegevus 4 – Arutelu lasteaiameeskonnas

Millised tegevused meie lasteaia päevas mõjutavad globaalseid protsesse? Milliseid ja kuidas?

 

Kasutatud kirjandus:

Education for Change: säästva arengu õpetamise ja õppimise käsiraamat. 2006.

Peterson, K. 2013, 31. mai. Ühise planeedi kontseptsioon ehk kuidas mõista ja õpetada säästvat arengut? Õpetajate Leht.

Shapiro, S. & Pilsitz, L. 1995. Keskkond ja meie globaalne kogukond.

Säästev Eesti 21 (Eesti säästva arengu riiklik strateegia). 2005.

 

Säästva arengu protsessis osalemiseks soovitame allikaid:

Rohelise eluviisi portaal http://www.bioneer.ee/

Talve, S. 2013. Mõistlik tarbimine – jõukohane panus puhtamasse keskkonda. Keskkonnaharidusleht, sügis, lk 3. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidusleht_sugis2013.pdf

Keskkonnamärgised http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1084272/2_keskkonnamargised_VV_KK.pdf

Raisma, I., & Tulva, T. 2012. Külla Kongo külla: fotomapp lasteaedadele.

Ökojalajälje kalkulaator (selle abil saab arvutada oma isiklikku ökoloogilist jalajälge) http://jalajalg.positium.ee/