Säästev areng Tartu Loodusmaja näitel

Koostas Janika Ruusmaa

Jätkusuutlik areng Tartu loodusmaja näitel

Ülesanne 1: loe läbi Tartu loodusmaja lugu ning otsi sellest näiteid säästva arengu erinevate aspektide – sotsiaalse, loodus-, majandus- ja kultuurikeskkonna kohta.

Tartu Loodusmaja lugu

2013. aasta juunis valmis Tartus uus loodusmaja aadressil Lille 10. Maja ehitamisel oli üheks eesmärgiks luua positiivse eeskujuna Tartusse koht, kus oleks jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik töökeskkond. Tartu loodusmaja haldab sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse keskus ning majas tegutsevad huvikool Tartu loodusmaja, täiskasvanute koolituskeskus, keskkonnainfopunkt ja kooli õppekava täiendavad loodusõppeprogrammid. Igal aastal osaleb keskuse tegemistes üle 20 000 inimese, loodusmaja huvikoolis käib üle 700 õpilase.

Vana loodusmaja

Loodusmaja ei tekkinud tühja koha peale. Tartus, aadressil Lille tänav 10 asus kunagi elumaja, mis sai II maailmasõjas pommitabamuse ja hävis. Elu jätkus ajutiselt hoovipealses väikeses rohelises puumajas.

Vana Tartu loodusmaja aadressil Lille tn 10

1953. aastal kogunesid siia Tartu loodusesõbrad ja loodi Tartu Noorte Naturalistide jaam. Sellest sai tänapäevase huvikooli eellane ning algas süsteemne loodushariduse jagamine väljaspool koolitunde. Ajutiseks asupaigaks saadud koht Lille 10 rohelises puumajas püsis peaaegu 60 aastat.

2002. aastal loodi sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse keskus, mis võttis linnalt üle Tartu loodusmaja huvikooli hoidmise ja haldamise. Sihtasutuse loomisega laienes ka eesmärk ja tegevusvaldkond: hakati rohkem tähelepanu pöörama ka täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamisele.

Uus loodusmaja

2010 – arhitektuurikonkurss

Konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus keskkonda sobivale, energiatõhusale, passiivmaja elementidega ühiskondlikule hoonele.

2011 – projekteerimine

Kõik algab planeerimisest. Oluline on teada juba väga alguses, mida majas tegema hakatakse. Majas pidi hakkama tegutsema laste huvikool, pidid toimuma avalikud üritused, filmiõhtud, naitused, koolitused ning olemas pidi olema ruum kooliklassidele õppeprogrammide läbiviimiseks, labor, köök, töökoda ja raamatukogu. Loodusmaja juurde oli kindlasti vaja jalgrattaparklat, liigirikast ümbruskonda ning õuesõppe võimalustega haljasala. Samuti säilitasime vana ounapuuaia ja lõime juurde päikesekella, veesilma ning mitu õpiala. Maja ehitamisel maa seest välja tulnud kividest koostasime rändkivide õpperaja. Maja projekteerimisel ja tubade paigutusel arvestati ilmakaartega ning päikese liikumisega. Arvestati olemasoleva kõrghaljastusega, mida jäeti alles võimalikult palju. Ehituse alla jäänud puudest säilitati puit lastele meisterdamiseks. Sellest tehti ka meeneid, mida jagati maja avamisel.

2012 – vana rohelise puumaja lammutamine

Vana maja lammutati koostöös Säästva Renoveerimise infokeskusega, kes võttis vana maja osadeks ning selekteeris sellest välja taaskasutamist võimaldavad ehitusmaterjalid. Nii said nad näiteks vana aiamaja tulemüürist oma majale vundamendi ja mahavõetud puudest mööbliehituseks puitmaterjali.

2012–2013 – uue energiatõhusa loodusmaja ehitamine

Uus Tartu loodusmaja aadressil Lille tn 10

Uues Tartu loodusmajas on:

• ilma külmasildadeta ehituskonstruktsioon;
• ümbertöödeldud plastikust keskkonnasäästliku disainiga saalitoolid;
• tervisesõbralikud viimistlusmaterjalid, töökeskkond ja avatavad aknad.

MATERJALID

Ehitusmaterjal	Toormaterjal	Päritolumaa
KATUS, LAGI
Valtsplekk	Teras	Soome
Kivivill (600 mm)	Vulkaanilised kivimid (basalt)	Leedu
Akustiline puitkiudplaat	Kuusepuit, tsement	Taani
Savikrohv	Savi, liim, taimsed kiud	Eesti, Põlvamaa
SEINAD
Välisvoodrilauad	Lehisepuit	Venemaa, Siber
Ehitusprussid ja sisevoodrilauad	Kuusepuit	Lõuna-Eesti
Puitkiudplaat	Kuusepuit	Eesti, Viljandi
Savikrohv	Savi, liim, taimsed kiud	Eesti, Põlvamaa
Kivivill (400 mm)	Vulkaanilised kivimid (basalt)	Leedu
Roomatt	Pilliroog	Ungari
Tselluvill	Vanapaber	Eesti, Võrumaa
Klaas: argooniga täidetud 3‑kordne pakettklaas ja soojapidavad aknaraamid	Liiv, sooda, lubjakivi	Leedu
PÕRAND
Betoon	Tsement, liiv, vesi	Eesti, Tartu
Parkett	Tammepuit	Poola
Vaipkate	Kitsevill, džuut	Saksamaa

 

MAJA SÜSTEEMID

• Küte: keskkonnasõbralik tsentraalne kaugküte

–      kasutatakse kohalikke taastuvaid kütuseid, nt hakkpuitu, mille kasutamine ja tootmine on oluline ka kogukonna tööhõive seisukohalt

• Vesi: kasutame joogivett ja vihmavett

–      Joogikraanid ja väga hea joodav kraanivesi

–      Veesäästlikud segistid ja tualetipotid

–      Vihmavett kogutakse katuselt kasvuhoone all asuvasse paaki ning kasutatakse kasvuhoonetaimede kastmiseks ning kilpkonnabasseinis

• Elekter: ostame rohelist elektrit ja toodame ise päikesepaneelidega elektrit

–      Päikeseelektripaneelid

–      Sundventilatsioon ja avatavad aknad

–      Valgustuses on kasutatud palju grupeeritud lüliteid, et oleks võimalik laelampe sisse lülitada ja elektrit kasutada ainult vastavalt vajadusele

–      Energiasäästlik köögitehnika ja kätekuivatus

• Automaatika

–      Mõõdab soojust, CO₂ sisaldust, valgust

–      Igas ruumis on võimalik temperatuuri reguleerida

–      Saali ventilatsioon töötab vastavalt kasutamisele

–      Talveaia valgus ja tuulutus vastavalt vajadusele

• Ventilatsioon

–      95% soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

• Jäätmed

–      liigiti kogumine igas toas, klassis, fuajees, st terves majas

–      kompostikastid pargialal

 

TEHNIKA

• Kontoritehnika

–      Energy Star energiamärgisega

–      Printimiskeskus

–      Kahepoolset trükkimist ja paljundamist võimaldav printer

–      Ökotrüki võimalus printeris (nn hall trükk, mis kasutab vähem tahma)

• Santehnika

–      kahesüsteemsed WC-potid

–      energiasäästlikud kätekuivatid

–      paberisäästlikud WC-paberi hoidjad

–      veesäästliku segistiga veekraanid

• Köögitehnika

–      Energiasäästlikud induktsioonpliidid

–      Kõrgeima energiamärgisega nõudepesumasin ja külmkapid

IGAPÄEVASED KULUMATERJALID

–      Vanapaberist tehtud kontoripaber Cyclus Office või FSC märgisega kloorivaba paber

–      Keskkonnasõbralikud (ökomärgistega) puhastusvahendid

–      Oma aias kasvatatud teetaimed, maitsetaimed, toit lemmikloomadele

–      Igal inimesel oma kohvitass

–      Me ei kasuta ühekordseid nõusid

–      Jagame infot ja dokumente elektrooniliselt

–      Kasutame dokumentide digiallkirjastamist

–      Võimaldame kodus töötamist ja serverile ligipääsu

–      Arvutites on vaikimisi salvestatud kahepoolne trükk

JÄTKUSUUTLIK TEGEVUS

–      Vana maja tulemüür uue maja ehitusmaterjaliks

–      Pargist maha võetud puud lastele meisterdamiseks, ebatsuuga mööbliks

–      Kohapealsed rändkivimid õpperajaks

–      Säilitatud ja hästi ära kasutatud reljeef

–      Sadeveetäitega veesilm

–      Sadevee immutusala

–      Mitmeotstarbeline lehtla/õueklass kohalikule kogukonnale

KOGUKONDA KAASAV JA VASTUTUSTUNDLIK TEGUTSEMINE

–      Pakume kohalikule kogukonnale keskkonnahariduslikku teadmist, ruumi ja puhkeala pargi näol

–      Osaleme kohalikel festivalidel ja üritustel

–      Teeme koostööd puuetega noortega ja pakume Tartu puuetega noortele huviringe

–      Korraldame kohalikele inimestele avalikke üritusi, filmiõhtuid, arutelusid

–      Pakume huviharidust

–      Pakume ruumi kogunemisteks, seltsieluks, sotsiaalseks suhtlemiseks

–      Survestame linnavalitsust korraldama „rohelisi hankeid“

–      Kasutame päikeseenergiat ja teeme koolitusi

–      Toetame kohalikke väiketootjaid, tutvustame neid ja tellime neilt teenuseid

Ülesanne 2: nimeta sellest jutust näiteid säästvast arengust, mis Sulle kõige enam meeldisid, ja selliseid, mida saaksid/sooviksid oma kogukonda üle võtta.

Ülesanne 3: kuula lugu ja kujunda oma seisukoht. Põhjenda!

Lugu on päriselt juhtunud.

Ühel päeval tuli tööle ärritunud noor loodusmaja töötaja ning teatas, et tema lapse lasteaias oli koosolekul öeldud, et lapse sünnipäeval ei tohi lasteaeda tuua iseküpsetatud kooke, tordi või koogi peab ostma poest. Seda uudist kolleegidega jagades selgus, et ka teise kolleegi lasteaias oli lapsevanemate enamus koosolekul sama otsustanud. Keskkonnateadlike inimestena jälgivad loodusmaja inimesed poes hoolega toitude koostist ning väldivad ohtlike lisaainetega toite ja jooke oma pere toidulaual. Oma lastele nad sünteetiliste toiduvärvide ja lisanditega maiustusi ei osta ning ei soovi, et neid ka lasteaias jagataks. Võrdluseks: samas linnas on olemas vähemalt üks lasteaed, kus isetehtud tordid ja küpsetised on lubatud ja soositud nii vanemate kui ka lasteaiaõpetajate seas.

Miks eelistasid lapsevanemad ja miks soovitati lasteaias osta poes müüdavaid torte?

Uurime tortide koostisosi, vt Lisa 1 Tortide koostised.

Vaata pilte poodides müüdavate tortide koostistest. Tutvu nendega ja märgi töölehele (Lisa 2)

–   mitmest koostisainest tordid koosnevad

–   milliseid E-aineid tordid sisaldavad

–   kui palju on E-aineid tordis kokku

Otsi internetist http://kasulik.delfi.ee/calc/tervis-ja-toit/e-ained.php või lae mobiiltelefoni või tahvelarvutisse tasuta rakendus E-ained.

Uuri infot E-ainete kohta ja märgi töölehele (Lisa 2)

–   millised nendest E-ainetest võivad olla tervisele ohtlikud

–   mitu ohtlikku E-ainet sisaldub ühes tordis

Mitut koostisosa kasutad ise tordi või koogi küpsetamisel? Kas leidsid kõikide koostisosade kohta infot? Kas tunned kõiki koostisosi? Millist torti ostaksid oma lastele?

Koosta sarnane ülesanne näiteks viinerite või karastusjookide kohta.

Jaga oma avastust teistega: sõprade, kolleegide, perega.