Puuhaldja külaskäik

Anni Lasteaed

Koostajad:Silja Hüdse, Kerli Käärt, Maarja Vindi, Helje Aljas

2. Sihtrühm:

4–7aastased lapsed

3. Projekti kestus:

6 päeva (1 päev sügisel, 5 päeva kevadel)

4. Toimumise aeg:

sügisel oktoobrikuus 1 päev; kevadel aprilli 3. nädal (nädalateemaks vanasõna „Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab“)

5. Koostööpartnerid:

lapsevanemad (toovad taaskasutusmaterjale), Cista pakendivabrik – www.cista.ee (õppekäik)

6. Projekti eesmärk:

Laps saab teada, miks on vaja paberit säästlikult kasutada, kuidas valmivad pakendid ning miks on vaja hoida puid ja metsa.

Laps mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.

7. Projekti tegevused:

                                                                             SÜGIS

7.1. Retk lasteaia ümbruses ja kastani, tammetõru muldapanemine

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps vaatleb taimekasvamisprotsessi ja oskab seda kirjeldada.

– Laps oskab nimetada, mida on taime (puu) kasvamiseks vaja.

b) Tegevusele kuluv aeg

1 h 10 minutit

c) Lõiming

mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika

d) Õppevahendid

muld, 2 potti, kastanid, tammetõrud

e) Tegevuse kirjeldus

Tegevus algab retkega lasteaia ümbruses, vaadeldakse puid ja tuuakse kaasa tammetõrusid ja kastaneid. Arutletakse, kuidas kasvab tammetõrust ja kastanist suur puu ja kui palju selleks aega võiks kuluda. Kas igast tõrust või kastanist kasvab puu? Mida on selleks vaja, et nad kasvama hakkaksid? Lapsed panevad koos õpetajaga mulda tammetõru ja kastani. Kastavad ja jälgivad (võrdlevad, mõõdavad) nende kasvamist aasta jooksul. Kevadel tehakse kokkuvõte ja kingitakse puud koostööpartneritele.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Lastel on seemnete külvamise ja taimede kasvatamise kogemused lasteaia katseaia jaoks.

KEVAD

1. PÄEV

7.2. Tutvumine puuhaldjaga ja puude uurimine

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps loetleb puu osi.

– Laps märkab ja kirjeldab loodust.

b) Tegevusele kuluv aeg

50 min

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika

d) Õppevahendid

Puuhaldja kostüüm (nt lehtedega roheline keep), puuoks, vili vm

e) Tegevuse kirjeldus

1. Tegevus toimub lasteaia õuealal. Puuhaldjas saabub ja tutvustab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta küsib, kas lapsed tunnevad puid, mis kasvavad lasteaia õuealal (ounapuud, pirnipuu, kirsipuud). Üheskoos vaadeldakse ja tervitatakse kõiki puid. Vaadatakse, milline puu on kõige kõrgem, madalam, jämedam, peenem, missugune puu tundub olevat kõige noorem, missugune vanim (matemaatika). Vaadeldakse puu osi (tüvi, võra, oksad). Puuhaldjas räägib, et puud on elusolendid ja sellepärast pole tarvis põhjuseta oksi murda – ka puu saab haiget. Puu on koduks ka paljudele lindudele, loomadele, putukatele. Kas sa oskad mõnda neist nimetada?

2. Lasteaia õuealal kasvavaid puid asutakse lähemalt uurima. Lepitakse kokku, missugust puud uuritakse. Puuhaldjas sosistab igale lapsele kõrva ülesande:

– nuusuta, kuidas puu koor lõhnab;

– katsu, missugune on puu koor, oks vm;

– kallista puud – mis tunne see on;

– kuula, mis häält puu teeb;

– kuula, mis puu sulle ütleb;

– vaatle, mis värve sa puul näed;

– vaatle, kas kõik selle puu oksad, pungad on ühesugused/-suurused jne.

Kui ülesanne on täidetud, laseb puuhaldjas käest kätte käima selle puuga seotud eseme (oksa, puu vilja vm). Laps, kelle käes on ese, räägib teistele, mida ta koges. Kui ese jõuab tagasi, räägib puuhaldjas selle puu kohta midagi huvitavat.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Puude vaatlus eri aastaaegadel matkadel, õppekäikudel.

7.3. Puumäng

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps tunneb levinumaid puid, eristab okaspuid ja lehtpuid.

b) Tegevusele kuluv aeg

30 minutit

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond, liikumine

d) Õppevahendid

Puude pildid (levinumad puud, puud eri aastaaegadel), puude piltidega kaardid

e) Tegevuse kirjeldus

1. Tegevus toimub õuealal. Puuhaldjas räägib, et on olemas veel igasuguseid huvitavaid puid. Kas lapsed oskavad neid nimetada? Puuhaldjas näitab puude pilte; räägitakse, millised on puud erinevatel aastaaegadel, millised on lehtpuud ja okaspuud.

2. Mängitakse puumängu. Lapsed seisvad ringis, iga laps saab endale ühe puu nime (nimed korduvad). Ringi keskele asetatakse läbisegi puude pildid. Mängujuht nimetab puu nime. Lapsed nimetatud puu nimega võtavad ringi keskelt oma puu pildi, jooksevad päripäeva ühe ringi ja viivad oma kohale jõudes pildi ringi keskele tagasi. Teised lapsed kontrollivad, kas valitud pilt oli õige. Hiljem vahetatakse puude nimesid.

Seejärel jätab puuhaldjas lastega hüvasti ja lubab homme jälle mängima tulla.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Puude tutvustamine lastele erinevate tegevuste kaudu.

2. PÄEV

7.4. Otsimismäng ja arutelu

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps oskab enda ümber nimetada igapäevaelus asju, mis on valmistatud puidust.

– Laps teab, et puidust valmistatakse paberit ja pappi, ta oskab nimetada, mida neist valmistatakse.

– Laps mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.

b) Tegevusele kuluv aeg

30 min

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika

d) Õppevahendid

–

e) Tegevuse kirjeldus

Puuhaldjas leiab rühmas palju asju, mis on talle kodused ja armsad asjad. Ta küsib lastelt, kas nad tunnevad need ära. Mis on tehtud puust? Lapsed otsivad ja nimetavad erinevaid asju. Selgub, et ka paber ja papist mänguasjakarbid on tehtud puust. Puuhaldjas võtab riiulist ühe karbi ja küsib, kas lapsed tahavad teada saada, kuidas taoline karp valmib. Arutletakse selle üle, kui kaua puude suureks kasvamine aega võtab (oleneb liigist ja kliimast, troopilisemates piirkondades võib puu saavutada oma täissuuruse 30 aastaga, külmemates 1000 aastaga) ja kui vanaks võivad puud kasvada (näiteks tamm võib kasvada 1000 aasta vanuseks, kastan 500 aasta vanuseks). Lapsed räägivad oma kogemustest tammetõrust ja kastanist puu kasvatamisel. Arutletakse, kui palju kulub iga päev paberit ja kui kiiresti selle ära viskame. Milleks paberit ja pappi veel kasutatakse, mida nendest valmistatakse?

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Antud teemal puuduvad.

7.5. Multifilm „Kuidas valmistatakse paberit“

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps teab, et paberit valmistatakse nii puidust kui ka vanapaberist.

– Laps mõistab paberi valmistamise ja kasutamise mõju ja tagajärgi keskkonnale.

b) Tegevusele kuluv aeg

30 min

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond

d) Õppevahendid

Smart-tahvel

e) Tegevuse kirjeldus

Puuhaldjas lubab lastele näidata ja jutustada, kuidas puidust paberit valmistatakse.

Multifilmi vaatamine: https://www.youtube.com/watch?v=7IP0Ch1Va44

Puuhaldjas tõlgib sisu: paberit valmistatakse puudest. 1 tonni paberi taaskasutamine säästab 17 puud. Palgid tuuakse tehasesse. Nende koor eemaldatakse. Nad lõigatakse väikesteks puulaastudeks. Puulaastud segatakse veega ja keedetakse pastaks. Pasta pleegitatakse ja lisatakse teisi kemikaale, et anda paberile rohkem tugevust. Pasta muudetakse lamedamaks ja vesi pigistatakse välja. Lamedaks muudetud pasta kuivatatakse ja see muutub paberiks. Suured paberiribad lõigatakse väiksemateks lehtedeks. Aga oota! Paberit võib ka ümber töödelda, et valmistada rohkem paberit. Selle asemel, et kasutada puulaaste, saab kasutatud paberit töödelda uueks paberiks. Paber segatakse veega ja keedetakse pastaks. Paberi ümbertöötlemine säästab puude kasvatamisele, lõikamisele ja töötlemisele kuluvat energiat. Paberi taaskasutamine aitab vähendada ka õhu saastumist ja prügilate teket.

Multifilmi vaatamisele järgneb arutelu ja laste küsimused. Tuuakse välja, et ka vanapaberist saab uut paberit valmistada. Järgmisel päeval lubatakse seda lähemalt uurida ja ka ise vanast paberist uut valmistada. Selleks palub puuhaldjas kodust kaasa tuua vanu ajalehti, ajakirju (koostöö lapsevanematega).

(Lisaks võib veel vaadata:

 https://www.youtube.com/watch?v=jGH7kQ30SKo )

Puuhaldjas räägib, et paksemast paberist valmistatakse karpe, ka mänguasjakarpe. Puuhaldjas lubab lastele, et nad saavad koos õpetajatega minna pakendivabrikusse karpide ja pakendite valmistamist vaatama.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Antud teemal puuduvad.

3. PÄEV

7.6. Multifilm „Taaskasuta“ ja sellele järgnev arutelu

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps põhjendab, miks jäätmeid sorteeritakse.

– Laps mõistab loodushoiu vajalikkust.

b) Tegevusele kuluv aeg

20 min

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond

d) Õppevahendid

Smart-tahvel

e) Tegevuse kirjeldus

Sissejuhatuseks vaadatakse multifilmi: https://www.youtube.com/watch?v=yfd0Fj_tOjs

Miks on vaja paberit kokku hoida? Puuhaldjas räägib, et paberit valmistatakse puidust. Kui me paberit ei raiska, jääb rohkem metsa kasvama. Alles jäävad metsloomade elupaigad, inimestel on võimalik metsas marju ja seeni korjata, jalutada ja sportida. Puud hoolitsevad ka värske õhu eest, kuna toodavad hapnikku, mida hingame; kui õhk on puhas, oleme terved ja tugevad.

Puuhaldjas räägib, et ka vanapaberist valmistatakse paberit ja seetõttu tuleb paberit sorteerida. Puuhaldjas lubab lastele õpetada, kuidas vanast paberist uut valmistada.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

–

7.7. Meisterdamine: vanapaberist paberi valmistamine

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps saab kogemuse, kuidas vanast paberist uut valmistada.

– Laps õpib materjale säästlikult ja otstarbekalt kasutama.

b) Tegevusele kuluv aeg

1 h

c) Lõiming

kunst, mina ja keskkond, matemaatika

d) Õppevahendid

kauss veega, ajalehed, võrguga raam, saumikser

e) Tegevuse kirjeldus

Tegevus toimub ühistööna. Ajalehepaber rebitakse väikesteks tükkideks ja pannakse sooja vette vähemalt 15–20 min ligunema. Ligunenud paberitükid purustatakse saumiksriga pudrutaoliseks massiks, vajadusel lisatakse segule vett. Võetakse 3 osa sooja vett ja 1 osa massi, pabermass pannakse vette. Hõljuv mass püütakse raami peale, vesi nõrutatakse. Ettevaatlikult kallutatakse kogutud paber ajalehepaberile kuivama.

Kõige lõpus arutletakse, kas paber näeb välja nagu uus, kas oli lihtne või keeruline ise paberit teha. Kus me valmistatud paberit kasutada saame?

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Õpetajal on varasem lastega vanapaberist paberi valmistamise kogemus ja vajalikud vahendid.

4. PÄEV

7.8. Õppekäik Cista pakendivabrikusse

a) Tegevuse eesmärgid

Laps näeb, kuidas valmistatakse pakendeid ning kuidas töötab pakendivabrik.

b) Tegevusele kuluv aeg

Ekskursioon 1–1,5 h + sõit

c) Lõiming

mina ja keskkond, keel ja kõne

d) Õppevahendid

–

e) Tegevuse kirjeldus

Ekskursioon Cista pakendivabrikus. Vaadeldakse, kuidas valmivad pakendid, kuidas neid välja lõigatakse ja volditakse.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

–

7.9. Karbi voltimine, kaunistamine

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps kujundab oma tööd, kleepides sellele erinevast materjalist välja lõigatud detaile.

– Laps õpib materjale säästlikult ja otstarbekalt kasutama.

b) Tegevusele kuluv aeg

30 minutit

c) Lõiming

kunst, mina ja keskkond, matemaatika

d) Õppevahendid

väljalõigatud karbitoorik, pabermassist paber kaunistamiseks, paberijäägid (ka ajalehed, ajakirjad), liim, käärid

e) Tegevuse kirjeldus

Kokkuleppel pakendivabrikuga karbi tooriku voltimine. Volditud karbi kaunistamine taaskasutusmaterjalidega. Karp kingitakse emadepäevaks emale.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Erinevate karpide voltimine, meisterdamine, kaunistamine, paberjääkide kasutamine.

5. PÄEV

7.10. Hüvastijätt puuhaldjaga

a) Tegevuse eesmärgid

– Laps suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt.

– Laps räägib oma kogemustest ja elamustest.

b) Tegevusele kuluv aeg

45 min

c) Lõiming

keel ja kõne, mina ja keskkond, muusika

d) Õppevahendid

karp, kotikesed igale lapsele pähklite, seemnete ja kuivatatud marjadega, kasvatatud kastani- ja tammepuu

e) Tegevuse kirjeldus

Tegevus toimub õues. Tehakse kokkuvõte nädala jooksul õpitust ja kogetust. Mäng „Mis jäi meelde“. Lapsed on ringis, käest kätte liigub karp, igaüks ütleb, mis ta sinna karbi sisse sellest nädalast paneks, mis talle meelde jäi.

Vaadeldakse tõrust, kastanimunast kasvatatud puid ja lauldakse neile laulu „Pisike puu“ (vt LISA 1 või „Laste- ja poistekooride laulud. 7. noorte laulu- ja tantsupidu“, CD Taisi laululapsed „Kallis päikene“, laul nr 13):

PISIKE PUU
Ott Arder

On kasvamas kuskil üks pisike puu,

ta rohetav võra on habras ja noor,

veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,

nii pehme ja sile ta õhuke koor,

kuid temagi loodab, et ükskord on suur.

On kasvamas kuskil üks pisike puu

ja kardab see puuke veel raju ja tuult.

On kasvamas kuskil üks pisike puu

ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt!

Karbis, mis käis käest kätte, on kotikesed pähklite, seemnete, kuivatatud marjadega. Iga laps saab sealt endale ühe maiustusekoti. Puuhaldjas jätab lastega hüvasti.

 f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Sarnasel meetodil lastelt tagasiside küsimine.

7.11. Meisterdamine „Minu puuhaldjas“

a) Tegevuse eesmärgid

Laps kasutab materjale säästlikult ja otstarbekalt.

b) Tegevusele kuluv aeg

35 min

c) Lõiming

mina ja keskkond, kunst

d) Õppevahendid

erinevad looduslikud ja taaskasutusmaterjalid (puuoksad, lehed jms), liim, käärid, pliiatsid

e) Tegevuse kirjeldus

Kuna puuhaldjas lahkus, saavad lapsed endale loovtööna oma puuhaldja meisterdada, kes tuletab neile meelde looduse ja puude hoidmise vajalikkust. Meisterdamiseks kasutatakse looduslikku materjali ja erinevaid taaskasutusmaterjale.

f) Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Kogemused meisterdamisel looduslike ja taaskasutusmaterjalidega.