Õuesõppe pedagoogika ja kultuuripärand- Taive Särg

Koostas Taive Särg

Kultuuripärand on mineviku traditsioonide ning vaimsete ja materiaalsete saavutuste tulemus ning tunnistus. See jaguneb vaimseks ja aineliseks kultuuripärandiks (ingl k intangible, tangible cultural heritage). Kultuuripärandi osaks on ka inimese ja looduse koosmõjul kujunenud elukeskkond laiemalt ja selle mõtestamine. Pärimuskultuur on jätkusuutlik kultuur, kus teadmised ja oskused antakse edasi eelkõige vahetu kogemuse kaudu. Vaimne pärimuskultuur on rahvaluule ehk folkloor, seda uurib folkloristika. Ainelise pärimuskultuuri moodustab esemeline pärimus, seda uurib etnoloogia. Eestis esineb neil aladel terminoloogiline küllus ja ähmasus: rahvakultuur, rahvapärimus, omakultuur; vastavalt ka rahvamuusika ja pärimusmuusika jne.
Pärimuskultuuri õpetus võiks seostuda väärtuskasvatuse ja eetikaõpetusega, kus keskendutakse nii inimeste, inimrühmade kui ka inimese ja looduse suhetele. Õuesõppe puhul saab keskenduda just viimasele.

Kirjandust:

•  Vaimne kultuuripärand Eestis. Koost. Kristiina Porila. Tallinn 2012.

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=105812

•  Mis on vaimne kultuuripärand? Toim. Margit Siim, Kristiina Porila ja Jane Kalajärv. Tallinn 2012.

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=105814

•  Vaimne kultuuripärand: teekond vaimse kultuuripärandi konventsioonini. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Tallinn 2012.

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=105820

•  Pärandkultuur Eesti metsades = [Cultural heritage on Estonian woodland]. Toim. Toivo Meikar. Jõgevamaa 2005.

•  Pärandkultuur – loodus ja inimene. Jürgen Kusmin, Kaja Lotman, Heiki Pärdi, Lembitu Tarang, koost. Jürgen Kusmin. Tallinn 2011.

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=79026

•  “Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030“ koostamise ettepanek

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/kultuurip_randi_arengukava_ettepanek.pdf

•  Muinsuskaitseameti aregukava aastatkes 2014-1017

http://www.muinas.ee/meie/too

•  Ingrid Rüütel. Ene-Margit Tiit. Pärimuskultuur – kellele ja milleks? I, II. Tartu 2005, 2006.

•  Lars Owe Dahlgren ja Anders Szczepanski. Õuesõppe pedagoogika. Raamatuharidus ja meeleline kogemus. Katse määrata õuesõpet. Tallinn 2009.

•  Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu. Toime. Lars Owe Dahlgren jt. Tallinn 2006.

•  Valdur Mikita. Lingvistiline mets. Grenader 2013.

•  Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse. Koost. Heiki Valk ja Ahto Kaasik; toim. Heiki Valk. Tartu 2007.

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=36649

•  Mikk Sarv. Suur pärimuse mälumäng. Cum Laude 2013.

•  Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Varrak 2011.

• Kristel Vilbaste. Eesti alllikad. Varrak 2013.

• Raivo Kalle. Renata Sõukand. Eesti looduslikud toidutaimed. Varrak 2013.

• Hendrik Relve. Eesti põlispuud. Projekti „Põlispuu“ andmed Eesti looduskaitsealustest üksikpuudest ja põlispuudest. Tallinn 2000.

• Oskar Loorits. Endis-eesti elu-olu. I-IV.

• Risto Järv jt [koost.] Imemuinasjutud I, II. Eesti muinasjutud 2009, 2014.

• Uku Masing. Eesti usund. Tartu 1995.

• Oskar Loorits. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn 1990.

• Mall Hiiemäe. Sõnajalg jaaniööl. Tartu 2007.

• Folkloristika alased andmebaasid ja E-väljaanded lehel

http://www.folklore.ee/