Keskkond ja säästev areng

Õpimapp ehk portfoolio

Koostas Marianne Olbrei

Õpimapp on eesmärgipärane, mõtestatud vahend õppija tööde kogumiseks, analüüsimiseks, reflekteerimiseks teatud aja jooksul, võimaldades jälgida õpimapi autori arengut, tuues esile õppija nõrgad ja tugevad küljed, edusammud. Õpimapi ülesandeks on õppimise toetamine. (Karm, 2007; Karm, Poom-Valickis, Marandi, Pilt & Pilli, 2010; Meeus, van Looy & Laanpere, 2004).

Õpimappe võib olla erinevaid, näiteks teema-, arengu-, näidis-, töömapid jm. Täienduskoolituse materjalide kogumiseks sobib töömapp, mis sisaldab koolitusmaterjale, juhendmaterjale, praktilisi ülesandeid, kokkuvõtteid, iseseisvaid töid, analüüse, mis on tehtud, kogutud kursuse jooksul. Töömappi võib panna töid alates ideekavanditest kuni lõpptulemuseni.

Õpimapi soovituslikud osad:

  • kursuse andmed (kursuse nimetus, ainekood, toimumisaeg);
  • õpimapi koostaja andmed;
  • sisukord;
  • sissejuhatus, kus on kirjas kursuse eesmärgid, õpiväljundid ja õpimapi koostaja isiklikud eesmärgid, ülesanded, mida õppija peaks täienduskoolituse käigus tegema, et neid eesmärke, ülesandeid täita; materjali valiku põhimõtted; planeeritav tööjaotus (rühmatöö korral liikmete tööjaotus, roll meeskonnatöös);
  • õpitegevustega seonduvad materjalid (koolitus-, juhendmaterjalid, kodutööd, aruanded, projektid, märkmed, rühmatööde kokkuvõtted, analüüsid jms) ja kommentaarid, mis selgitavad, mil viisil on materjal eesmärkide ja õpiväljunditega seotud, mida see materjal õpimapi autori kui õppija jaoks tähendab;
  • õpikogemuste refleksioon ja enesehinnang ning refleksiooni toetavad materjalid (juhendid, oppematerjalid, aruanded, kokkuvõtted, protokollid vms);
  • tagasiside ja kommentaarid (õppija enda tagasiside, kaaslaste, juhendaja hinnangud, soovitused, kommentaarid); iga mooduli lõpus ja alguses tehakse kokkuvõtteid, võetakse kokku eelmise mooduli ülesanded, mida on analüüsitud, jagatakse kogemusi;
  • õpingute tulemused (õpiväljunditest, eesmärkidest lähtuvalt);
  • kokkuvõte (lühidalt mapi koostamise etappidest, materjalide valikust, kogemustest, mida saadi mapi koostamise käigus; antakse hinnang oma tööle, pannakse kirja ka uus isiklik eesmärk);
  • muud vajalikud materjalid (nt artiklid, heli- ja videosalvestised, ettekanded, esitlused, fotod jms) (Karm jt, 2010).

Õpimapi kolm peamist tunnust õpetajakoolituse kontekstis (Meeus, van Looy, Laanpere, 2004 järgi):

  1. õppija enese määratud pädevused, õpimapi koostaja lähtepunkt;
  2. tegevuse ja refleksiooni tsükkel;
  3. erinevate materjalide ja meedialiikide kasutamine.

Need tunnused tuginevad konstruktivistlikule õppimisteooriale. Kõigepealt paneb õppija kirja oma tugevad ja nõrgad küljed; mõtleb sellele, milliste pädevuste arendamisele ta soovib õppides keskenduda. Seejärel koostab õppija tegevuskava, kusjuures iga tegevuse puhul tuleks hinnata selle olulisust soovitud pädevuste arendamise seisukohalt. Väga oluline on, et õppija juhiks ise oma õppimist, reflekteeriks oma õppimist, tegevusi. Kui tekivad vastuolud soovitud ja tegeliku olukorra vahel, võib tegevuskavas muudatusi teha. Võib lisada ka uurimuslikke tegevusi, teaduskirjanduse analüüse, fotosid, heli- ja videosalvestisi, esitlusi, jooniseid jm. (Meeus, Van Looy, Laanpere, 2004).

Refleksiooni puhul tuleks jälgida ka seda, et refleksioon ei jääks ainult tegevuste pinnale, vaid tuleks jõuda oma uskumuste, veendumuste ja tõekspidamiste juurde ja nende analüüsini (Karm, 2007).

Õpimapi esitlus. Vastavalt kokkuleppele võib esitada oma mapi tervikuna, selle teatud osa, olulisi komponente. Kursusekaaslaste, rühmakaaslaste esitlust kuulates-vaadates võib saada lisainfot, kogemusi ja sellest õppida.

Tagasiside ja hinnangu andmine: enesehinnang, kaaslaste hinnang, õppejõu hinnang ja tagasiside. Oluline on see, et tagasiside võimaldaks mapi koostamise protsessist õppida (Karm, 2007; Karm jt, 2010).

Kasutatud kirjandus:

Karm, M., Poom-Valickis, K., Marandi, T., Pilt, L. & Pilli, E. (2010). Refleksiooni toetavad õppemeetodid. E-            kursuse „Aktiivõppemeetodid e-õppes“ oppematerjalid. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1350/raamat9.pdf.

Karm, M. (2007). Õpimapi võlu ja valu. Konverents E-õpe e-riigis: strateegiad ja tehnoloogiad (videosalvestis):             õpimapp versus e-portfoolio. Tartu: TÜ IT Multimeedia talitlus. Külastatud aadressil             http://www.ut.ee/et/233070.

Meeus, W., van Looy, L., & Laanpere, M. (2004). Portfoolio õpetajakoolituses. Rmt: Lepik, A., Pandis, M.             (koost). Kasvatusteadused muutuste ajateljel: sotsiaal- ja kasvatusteaduste doktorantide II   teaduskonverents: 25.–26. aprillil 2003 TPÜs: artiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 367–385.

Accept Cookies