Nõiakarneval

Albu Laste Mängutuba

Koostajad: Irina Poddubnaja, Ivi Kütismaa, Küllike Veede

Albu 2014

Säästva arengu teemaline keskkonnapäev

SIHTRÜHM

Toimumiskoht: lasteaia siseruumid ja õueala

Projekti tegevused toimuvad ühel päeval (hommikul 9.15–11.25 ja õhtul 14.15–15.00). Sellele eelnevad ettevalmistavad tegevused, nt laste ja vanemate teavitamine, laulu õppimine muusikatundides ning vahendite varumine, sh jäätmekastide sildistamine, meisterdusvahendite (munarestidest lõigatud ämblikukehade, paberiribade, naasklite, kääride, liimi, pliiatsite, karvatraadi, pabernööri, kartongist välja lõigatud ketaste) valmispanek ja toidu valmistamiseks vajalike grillimistarvete ning toiduainete varumine.

Projektis osalevad Albu Laste Mängutoa mõlemad liitrühmad (lasteaias on kokku 29 last, projektipäeval on neist kohal 18.

1. rühm (2–4aastased)

2. rühm (5–7aastased)

õpetajad ja abid

lapsevanemad

PROJEKTI EESMÄRK

Lastele tuttava tähtpäeva kaudu tutvustatakse neile eri tegevuste ja õpikeskkondade abil traditsioone, pärimusi, uskumusi, loodushoidu, säästlikku tarbimist, taaskasutust ja ohutust.

Mitmekülgsed tegevused arendavad last füüsiliselt, keeleliselt, sotsiaalselt jne.

Eesmärgid:
MINA JA KESKKOND

Laps tutvub volbripäevaga seotud kommetega; vanema rühma laps jutustab eelnevail volbripäevadel kogetust, nimetab sellele päevale iseloomulikke kombeid.

Laps teab, et kostüümideks saab kasutada vanu riideid.

Laps teeb koos perega karnevaliks ettevalmistusi (luud, riided, peakate …).

Laps suhtub keskkonda säästvalt, jätab endast maha puhta tegevuspaiga.

 KEEL JA KÕNE

Laps suhtleb meelsasti eakaaslastega; mõistab ja kasutab kõnes teemapäevaga seotud sõnu (volbripäev, loits, tõotus, nahkhiir, paikamine, smuuti …).

Laps kordab õpetaja öeldud nõiasõnu.

Vanema rühma laps loeb retsepti koostisosi.

MATEMAATIKA

Laps suudab loendada 5–10 piires.

Laps tükeldab leivaviilu ühesuurusteks ribadeks.

Laps valib erineva pikkusega ribasid.

Laps kasutab erinevate objektide mõõtmiseks luuda.

KUNST

Laps valmistab looduslikest materjalidest pildiraami.

Laps valmistab taaskasutatavatest materjalidest aksessuaare (nt ämblikke).

Laps oskab teemakohaselt riietuda, taaskasutades vanu riideesemeid.

Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi.

LIIKUMINE JA MUUSIKA

Laps osaleb ühistegevustes (laul, tants, liikumismängud).

Laps peab kinni mängureeglitest.

 TEGEVUSED:

1. Hommikuring

E-postiga kuu infokirja saatmise, laste teavitamise ja kirjalike meeldetuletuste abil on vanemaid teavitatud toimuvast üritusest ja neil on palutud ühiselt vanadest riietest valmistada kostüüm ja kaasa anda luud.

(9.15–9.30)

Eesmärk: laps tutvub volbripäeva kommete ja päeva sisuga

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst

Vahendid: Arter 29. aprill 2006 (lisa 1, 2)

Tegevus: Päeva tutvustamine. Kellega koos sina oma nõiariided ja luua tegid? Nõiapiltide vaatlus. Nõiale iseloomulike tunnuste leidmine. Kes on nõid? Mis on volbriöö? Millal see toimub? Kuidas nõiad nõiuvad? Kes on hea ja kes halb nõid?

2. Nõiakatsed ja tõotus

(9.30–9.40)

Eesmärk: laps suudab etteöeldud sõnu meelde jätta ja korrata, kasutab kõnes teemapäevaga seotud sõnu (vanem rühm), osaleb ühistegevuses, tutvub tõotuse olemusega

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne

Vahendid: tõotuse tekst (lisa 3), tunnistus (lisa 4), nõiajook (roheline smuuti)

Tegevus: Mis on tõotus? Millal tõotust antakse?

Tõotuse kordamine ja tõotuse kinnitamine nõiajoogi joomisega

3. Nõiajutu lugemine

(9.40–9.50)

Eesmärk: laps suudab kuulata ja jälgida, märgata erinevusi harjumuspärasest keskkonnast Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne

Vahendid: S. Rainaudi „Minu naaber on nõid“

Tegevus: Jutu kuulamine. Arutelu. Kus tegevus toimus? Miks kassipoeg arvas, et uus naaber on nõid? (Naabril on lapitud riided, palju luudasid, tohutu katel, suur retseptide raamat ning ta kasvatab aias kõrvitsaid, räägib mustade lindudega, pakub Miisile punast õuna.)

Välimus võib olla petlik – naabritädi on hoopis hea kokk.

4. Nõiaämbliku meisterdamine taaskasutatavatest materjalidest
(9.50–10.15)   

Eesmärk: laps oskab taaskasutada erinevaid materjale

4–6a laps kasutab pooleksmõõtmise võtteid, oskab lõigata karvatraadist/pabernöörist vajaliku arvu ribasid

2–3a laps oskab paigutada ja kettale liimida väljalõigatud ribasid (8 jalga)

Lõiming: mina ja keskkond, matemaatika, kunst

Vahendid: naaskel, marker või pliiats, liim, kleepsusilmad (laste soovil)

4–6a lastele munakarbist lõigatud keha ja karvatraat/pabernöör,

2–3a lastele pappketas ja paberribad (8 tk)

Tegevus: vastavalt laste vanusele on laudadel vajalikud vahendid

4–6a laps lõikab pooleks mõõtmise teel karvatraadi/pabernööri 8 võrdseks osaks. Ta teeb naaskliga (munarestist lõigatud) ämbliku kehale kummalegi poole 4 auku (kokku 8), kinnitab jalad kehale ning joonistab või kleebib silmad (lisa 5).

2–3a laps liimib väljalõigatud ribad (8 jalga) kettale ja joonistab silmad (lisa 6).

5. Multifilmi vaatamine

(10.15–10.25)

Eesmärk: laps tutvub õues grillimise ohtude ning tuleohutuse tagamise nõuetega (nt vee olemasolu, täiskasvanu juuresolek)

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne

Vahend: DVD „Prügihunt ja Superjänes“, Ohtlik ja ohutu

Tegevus: arutelu ohtlikkuse teemal

6. Kostümeerimine

(10.25–10.35)

Eesmärk: laps valib teemakohase riietuse, taaskasutab vanu riideid ja on teinud perega eelnevalt koos ettevalmistusi (luud jms)

Lõiming: mina ja keskkond

Vahendid: riided, luud jm aksessuaarid

Tegevus: lapsed panevad riided selga, üheskoos minnakse õue

7. Nõiatõotuse jaoks pildiraami valmistamine

(10.35–10.40)

Eesmärk: laps oskab loodusest hankida vajalikud vahendid ja meisterdada pildiraami; oskab käituda looduses vastutustundlikult ja jätta maha puhta ümbruse.

Lõiming: kunst, mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne

Vahendid: kahepoolne teip, kartong, liiv, taimed jne

Tegevus: laps kujundab eelnevalt teibitud kartongi vastavalt oma soovidele, kasutades selleks looduslikke materjale (lisa 4)

8. Tegevuspaiga vaatlus ja korrastamine

(10.40–10.50)

Eesmärk: laps oskab enda ümber jäätmeid märgata ja neid sorteerida, mõistab ja täidab hügieeninõudeid (peseb/puhastab käsi)

Lõiming: mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne, liikumine

Vahendid: jäätmed, prügikotid, -kastid, kätepesuvahendid

Tegevus: eelnevalt tekitatud segaduse märkamine ja selle koristamine; prügi sorteerimine (lisa 7); käte puhastamine (niisutatud salvrätikute abil); nõiasõnade lugemine, et tegevuskoht puhtaks jääks.

9. Grillimine

(10.50–11.05)

Eesmärk: laps teab, et ilma täiskasvanuta ei tohi tuld teha; teab, miks tuli on ohtlik; oskab kasutada lihtsamaid tuleohutusvõtteid (tekk, vesi); kordab 4–5 sõnast koosnevaid ridu (väiksemad õpivad sooritama järelkordamisharjutusi)

Lõiming: keel ja kõne, mina ja keskkond

Vahendid: grillimistarbed, veeämber, vana tekk

Tegevus: lapsed kogunevad ümber grilli, õpetaja süütab tule ja koos loetakse nõialoitsu

Nõialoits:
„Ussi-pussi, kussi-vussi,
täna söön oma vanad sussid!
Konnakoivad, kapsapea …
Mmm – see maitseb väga hea.
Sim-salabim, abraka-dabra.“

10. Nõiamängud

(11.05–11.25)

Eesmärk: laps peab kinni mängureeglitest, liikumisest, tantsimisest, oskab kasutada oma tegevuses teemakohaseid vahendeid

Lõiming: matemaatika, muusika, keel ja kõne, liikumine, mina ja keskkond

Vahend: luuad, muusika

Tegevus:

1. luudadega ratsutamine,
2. luuaga mõõtmine (mitu luuavarrepikkust on värav, terrass jne),
3. luuavise
4. laulumäng „Ilma luuata nõid“ (luuad ringis, lapsed kõnnivad ümber. Kui muusika lõpeb, kükitavad luua juurde, üks jääb ilma. Võtab luua ja läheb lauljaks)
5. nõiatrikkide tegemine – õpetaja loeb liisusalmi. Kelle peal sõrm pidama jääb, peab nõiatriki ette näitam

Liisusalm:

Nõiapoiss ja nõiatüdruk

pidasid üks õhtu pidu.

Tegid paja alla tule,

ootasid, kes külla tuleb.

Simsalabim ja hopsassaa,

tule nõiapeole sa!

11. Ühislaul

(11.25–11.30)

Eesmärk: laps osaleb ühislaulu esitamises

Lõiming: mina ja keskkond, muusika, keel ja kõne

Vahendid: Enn Vetemaa „Nõiaelu“ (lisa 8)

Tegevus: koos nõialaulu laulmine

12. Nõiatoidu valmistamine

(14.15–14.35)

Eesmärk: laps mõistab leiva tähtsust, kasutab arukalt ära tarvitamata jäänud leiva, oskab valmistada köögiviljadest tervislikke jooke, loeb tahvlilt smuuti retsepti

Lõiming: matemaatika, mina ja keskkond, keel ja kõne

Vahendid: mahe sinep, leivaviilud, kurk, kiivi, melon, banaan, pirn.

Tegevus: lapsed määrivad leivale sinepi ja tükeldavad leiva, hakivad smuuti koostisosad

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.laulud.ee/laul/noia_elu-204.aspx

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php

http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/volbripaev/volbripe.htm

http://www.delfi.ee/teemalehed/volbripaev

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-rahvakalender-volbripaev

http://krokotak.com/category/holidays/halloween/

E. Naudi, R. Rist, E. Alus, A. Liis „Õpime rõõmuga“. Eesti Ajalehed AS, 2010, lk 24 – Liisusalm: „Nõiapidu“

S. Rainaud „Minu naaber on nõid“

LISA 1 Nõiakombed

 

LISA 2 Nõialuuletus

LISA 3 TÕOTUS

MINA, ………………………..,

TÕOTAN OMA USTAVUST NÕIDADE JA VÕLURITE HEADES NÕIDUSTES.

ALLKIRI……………………

ALBU LASTE MÄNGUTUBA

LISA 4 Raamitud tunnistus

LISA 5 Munarestist ämblik

LISA 6 Pappkettast ämblik

 LISA 7 Sildistatud jäätmekastid

LISA 8 Nõialaul Nõia elu

Enn Vetemaa / Ülo Vinter
Inimestel elu igav,
:,: haldjail hallivõitu. :,:
Nõia elul, sel on võlu,
:,: laskem luuasõitu! :,:

Refr. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled.
Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled.

Inimene tõuseb vara,
:,: ta on tööde ori. :,:
Nõial kratt toob koju vara,
:,: kulda on meil kui pori. :,:

Refr. Nõia elu …

Nõidund ma ja uurind veidi,
:,: kübara saan potist. :,:
Aga tipp-topp ballikleidi
:,: nõiun jahukotist. :,:

Refr. Nõia elu …

Teiste mured meile kama,
:,: klõbistame sõrgu. :,:
Aga pärast maiset jama
:,: põrutame põrgu. :,:

Refr. Nõia elu …