Mina õpin õues

Põltsamaa lasteaed Mari

Koostajad: Eneli Pung, Helle Miller, Jaanika Sitsmann ja Annika Kreitsman

1. Projekti teema: Õuesõppe nädal: MINA ÕPIN ÕUES!

2. Projekti selgitus:

Põltsamaa linna lasteaed Mari kõik kuus rühma (110 3–7aastast last) osalevad õuesõppe nädalal süvendatud keskkonnaalastes tegevustes.

Tegevuste planeeritud toimumise aeg: 11.–15. mai 2015.

Tegevused toimuvad nii lasteaia õuealal kui ka lasteaia lähiümbruses linnas, kaasates õpikeskkonnana nii sotsiaal-, kultuuri, loodus- kui ka majanduskeskkonda.

3. Üldeesmärk:

3.1. Süvendatud keskkonnahariduse kaudu saab laps mitmekülgseid keskkonnaalaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi erinevates ehedates õpikeskkondades oma kodukohas lasteaia lähiümbruses.

3.2. Lasteaed Mari kõik kuue rühma lapsed osalevad õuesõppe nädalal süvendatud keskkonnaalastes tegevustes.

4. Tegevus 1. Õppekäik linnas

1.1.  Kirsimarjarühma 6–7a laste õppekäik Põltsamaa muuseumi.

Eesmärk: laps väärtustab eesti rahvakultuuri traditsioone.

Lapsed külastavad muuseumitundi, kus muuseumi töötaja tutvustab neile kodukoha vana aja käsitööesemeid, tööriistu, tarbeesemeid ja mööblit.

1.2.  Pohlamarjarühma 5–6a laste õppekäik Põltsamaa päästekomandosse.

Eesmärk: laps mõistab töö ja vastutuse ning kaasinimestega tähelepanelikult käitumise tähtsust.

Lapsed tutvuvad päästja elukutsega, mis väärtustab hoolimist ja abistamist ning keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

1.3.  Kibuvitsamarjarühma 4–5a laste õppekäik Jõgevamaa keskraamatukokku.

Eesmärk: laps tutvub loodusalase kirjanduse ja pildimaterjalidega.

Lapsed külastavad raamatukogu, kus raamatukogutöötaja tutvustab neile raamatuid pisiloomadest ja taimedest.

1.4.  Vaarikmarjarühma 3–4a laste õppekäik Põltsamaa linna Roosisaarele.

Eesmärk: laps suhtub ümbritsevasse hoolivalt ja käitub seda säästvalt.

Lapsed vaatlevad linnaaedniku kujundatud Roosisaarel erinevaid lilli, põõsaid ja puid, mis kaunistavad linnakeskkonda.

1.5.  Pihlamarjarühma 3–7a laste õppekäik linna lauluväljakule.

Eesmärk: laps mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale; laps soovib osaleda looduse korrastamises.

Lapsed külastavad linnapargis asuvat lauluväljakut, kus toimuvad vabaõhuüritused. Vaadatakse, kas lauluväljak on korrastatud ja kuidas saavad lapsed vajadusel ise lauluväljaku heakorrastamisel kaasa aidata. Vesteldakse loodust hoidvast käitumisest.

1.6. Maasikmarjarühma 2–3a laste õppekäik linnaparki.

Eesmärk: laps tutvub kodukoha loodusega, kasutades erinevaid meeli (nägemine, kuulmine, kompamine).

Lapsed külastavad linnaparki, kus vaadeldakse ja kombitakse erinevaid puid ja kive ning kuulatakse linnulaulu.

Tegevusele kuluv aeg: 11. mai 2015 (1 päev).

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine ja kunst.

Õppevahendid: ohutusvestid, binokkel, fotoaparaat.

Tegevuse kirjeldus: lasteaia kõik rühmad käivad õppekäigul väljaspool lasteaeda, lähiümbruses linnas, erinevates keskkondades. Õppekäikudel tehakse fotosid oma teekonnal nähtud taimedest, loomadest, lindudest ja lastele huvi tekitanud objektidest. Fotod pannakse õueõppe nädala viimasel päeval välja naitusele ning seejärel koostatakse fotomapp, mida kasutatakse edaspidi õppetöös (vaatlemine, kirjeldamine, võrdlemine).

5. Tegevus 2. Mobiilse õuesõppeklassi ehk kaitseala loomine lasteaia õuealale

Tegevuse eesmärgid:

lasteaia õuealal erinevate elusolendite ja taimede elukeskkonna avastamine, märkamine ja tundmaõppimine;

oma sõnadega looduse kirjeldamine;

tahtelise tähelepanu ja vaatlusoskuse arendamine.

Tegevusele kuluv aeg: 12. mai 2015 (1 päev).

Lõiming: mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne, kunst, liikumine.

Õppevahendid: värvilised lipukesed ja nöör, taaskasutusena pappkastid, milles on luubid, kaal, mõõdulint, binokkel, ühesuurused ämbrid liiva, vee, kivide ja mullaga, fotoaparaat.

Tegevuse kirjeldus:

 a) Kaitseala märkimine: värviliste lipukeste ja nööriga märgitakse lasteaia õuealale 10 x 10 meetri suurune mobiilne õuesõppeklass ehk kaitseala, kus lapsed saavad uurida ja vaadelda nii pinnast, erinevaid taimi, põõsaid, puid, pisiloomi kui ka linde.

b) Mahu ja massi määramine-võrdlemine. Ühesuurustesse ämbritesse on valmis pandud liiv, vesi, kivid, muld. Ämbrite reastamine raskuse järgi, kontrollimine rippkaalu abil, erinevate ainete kaalu ja mahu vahe vaatamine.

Avastatud ja vaadeldud objektidest tehakse fotod, mis pannakse üles naitusele ning seejärel koostatakse õpimapp.

6. Tegevus 3. Kunstitegevused

Tegevuse eesmärgid:

lapsel areneb märkamis- ja vaatlusoskus;

laps oskab kunstitegevustes kasutada mitmesuguseid looduslikke vahendeid ja materjale;

laps mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust.

Tegevusele kuluv aeg: 13. mai 2015 (1 päev).

Lõiming: mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne.

3.1. Looduslikust materjalist pilt (Kirsimarja- ja Pihlamarjarühma 6–7aastased lapsed)

Õppevahendid: ajalehed (ajakirjad, kataloogid vm), tugevamast paberist või kartongist alused (lõigatud kasutatud karpidest, kastidest), PVA-liim, pintslid, looduslikud materjalid.

Tegevuse kirjeldus:

lapsed voldivad ajalehe pooleks ning rebivad pooleks volditud ajalehest keskelt välja kandilise tüki, mille tulemusena moodustub raam. Lapsed vaatavad läbi raami loodust ja leiavad pildivaate (asetavad raami loodusesse), mida soovivad jäljendada. Seejärel kujundavad lapsed tugevamale alusele looduslikest materjalidest pildi (liimivad PVA-liimiga) ning ümbritsevad selle ajalehest väljarebitud raamiga. Raami ruumilisemaks muutmiseks saab kasutada ka eelnevalt väljarebitud osa, seda tükkideks rebides, kortsutades jne.

3.2. Looduslikust materjalist käevõru (Pohlamarjarühma 5–6aastased lapsed)

Õppevahendid: paberteip, looduslikud materjalid (taimed, lilleõied jm).

Tegevuse kirjeldus: lapse käsivarre ümber mõõdetakse sobiva pikkusega paberteibi riba ning kinnitatakse lapse randme ümber käevõruna nii, et liimuv pool jääb väljapoole. Laps kinnitab liimuvale poolele loodusest leitud materjale (taimi) ja kujundab endale käevõru.

3.3. Looduspildi valmistamine looduslike vahenditega (Kibuvitsamarjarühma 4–5aastased lapsed)

Õppevahendid: joonistuspaber, taimed, muld, pori, võililled jm looduslikud materjalid, mis annavad värvi ja millega saab joonistada.

Tegevuse kirjeldus: lapsed joonistavad pildi, kasutades selleks loodusest leitud või eelnevalt valmis pandud taimseid vahendeid. Lastele antakse ülesanne joonistada näiteks mõni ringi- ja ruudukujuline ornament.

3.4. Liivapilt „Minu jälg keskkonnas“ (Vaarikmarjarühma 3–4aastased lapsed)

Õppevahendid: looduspildid vanadest kalendritest, ajakirjadest, eelnevalt kleebitud kartongist alusele, kleepsupaber, pliiatsid, käärid, liim, liiv.

Tegevuse kirjeldus: õpetaja joonistab koos lapsega kleepsupaberile tema jalajälje, mis koos välja lõigatakse. Laps liimib jälje looduspildi keskele nii, et kleepiv pool jääb ülespoole. Õpetaja abiga eemaldatakse kleepsult kattepaber ning laps puistab jälje liivaga üle ja patsutab kinni. Seejärel raputatakse üleliigne liiv pildilt maha.

3.5. Liivapilt (Maasikmarjarühma 2–3aastased lapsed)

Õppevahendid: tasandatud märja liivaga liivakast, puupulgad, oksad, kivikesed, käbid jm.

Tegevuse kirjeldus: lapsed laovad liivale käbidest või kividest raamid, mille sisse nad joonistavad pildi, kasutades puupulki jm.

7. Tegevus 4. Keskkonnaalased õppemängud

Tegevusele kuluv aeg: 14. mai 2015 (1 päev).

4.1. Õppemäng: Maastik ( 2–4a Maasikmarja- ja Vaarikmarjarühma lapsed)

Tegevuse eesmärgid: juhtida tähelepanu looduse erinevatele pinnavormidele ja värvidele;

tunda väljasolemisest rõõmu.

Tegevusele kuluv aeg: 25 minutit.

Lõiming: mina ja keskkond, liikumine, matemaatika, keel ja kõne.

Tegevuse kirjeldus: lapsed liiguvad rongina üksteise järel erinevatel pinnavormidel (mäel, laugel maastikul) ja erinevatel pindadel (liival, murul, asfaldil, mullal) kõndides ja joostes. Tehakse peatusi ning vaadeldakse jalajälgi nii liival, mullal, asfaldil kui ka murul.

4.2. Õppemäng: Värviralli (3–5a Kibuvitsa- ja Pihlamarjarühma lapsed)

Tegevuse eesmärgid:

vaatlus- ja võrdlemisoskuse arendamine;

looduses erinevate värvide märkamine ja nende tundmine.

Tegevusele kuluv aeg: 20 minutit.

Lõiming: mina ja keskkond, liikumine, matemaatika, keel ja kõne, kunst.

Õppevahendid: pall.

Tegevuse kirjeldus:

mängijad seisavad ringis. Mängujuht (õpetaja või laps) võtab palli ja seisab ringi keskele. Ta viskab palli mõnele ringisolijatest ja nimetab ühe värvi. Laps, kellele pall visati, peab selle kinni püüdma ja nimetama ühe asja, mis on looduses seda värvi (nt kollane – võilill) ning palli tagasi viskama. Kui vastaja jääb hätta, võivad kaaslased teda aidata.

Mängu alguses lepitakse kokku, kas nimetatud asjad ja värvid võivad korduda või mitte.

4.3. Õppemäng: Päike ja vihm

Tegevuse eesmärgid:

õppida loodust tunnetama;

kasutada enda keha kui osa loodusest;

seostada ilmastikunähtusi aastaaegadega.

Tegevusele kuluv aeg: 20 minutit.

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine.

Õppevahendid: kaks taaskasutusmaterjalidest valmistatud käes hoitavat sahistajat: kollane ja sinine.

Tegevuse kirjeldus:

üks mängija saab sinise sahistaja – tema on Vihm. Teine mängija saab kollase sahistaja – tema on Päike. Ülejäänud mängijad jooksevad kokkulepitud piiridega mängualal vabalt ringi. Vihm ja Päike hakkavad mängijaid taga ajama. Kui Vihm puudutab oma sahistajaga mängijat, jääb see seisma ja hakkab ühel kohal hüplema nagu vihmapiisk. Päikese ülesanne on oma puudutusega vihmapiisad ära kuivatada, et need saaks jälle jooksma minna. Mõne aja pärast valitakse uus Vihm ja Päike ning mäng kordub.

4.4. Õppemäng: Puude mõõtmine ( 5–7a Pohlamarja- ja Kirsimarjarühma lapsed)

Tegevuse eesmärgid:

lapsed õpivad puude mõõtmiseks erinevaid vahendeid kasutama;

lastel kinnistuvad puude nimed.

Tegevusele kuluv aeg: 35 minutit.

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine.

Õppevahendid: nöör, mõõdulint.

Tegevuse kirjeldus:

lapsed mõõdavad puu jämedust käte ja nööriga, võrdlevad ühe puu jämedust teisega. Nööriga mõõtmisel tehakse nööri sisse sõlm ning asetatakse nöör sirgelt maha. Nüüd saab mõõta, kui mitme jalalaba või vaksa pikkune on puu ümbermõõt. Lapsed õpivad mõõtma puu kõrgust: laps eemaldub puust nii kaugele, et ta ette kummardudes ja jalgade vahelt vaadates näeks puu latva. Mõõdetakse kaugus sellest kohast puuni. See kaugus ongi ligikaudu võrdne puu kõrgusega.

4.5. Õppemäng: Vaateväli (5–7a Pohlamarja- ja Kirsimarjarühma lapsed)

Tegevuse eesmärgid:

laps harjutab orienteerumist oma keha parema ja vasaku poole suhtes;

lapsel areneb märkamis- ja vaatlusoskus;

laps tajub ennast ümbritsevas keskkonnas.

Tegevusele kuluv aeg: 20 minutit.

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine, kunst.

Tegevuse kirjeldus:

lapsed moodustavad ringi (moodustatakse järgemööda ringid, kord seljad sissepoole, kord näod sissepoole). Mängujuht esitab ümbritseva keskkonna kohta küsimusi. Näiteks: kes näeb punase katusega maja jne. Lapsed vastavad tõstes paremat või vasakut kätt.

8. Tegevus 5. Näitus „Mina õpin õues!“

Tegevuse eesmärgid:

kirjeldada, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud koduümbruse loodusele;

teha kokkuvõte tegevuste käiku kajastavatest töödest ja tegevustest;

teavitada õuesõppe tegevustest lapsevanemaid ja kogukonda.

Tegevusele kuluv aeg: 15. mai 2014 (1 päev).

Lõiming: mina ja keskkond, kunst, matemaatika, liikumine, keel ja kõne.

Õppevahendid: laste kunstitööd, fotod, nöör ja pesulõksud fotode ülesriputamiseks.

Tegevuse kirjeldus: õuesõppe nädala jooksul valminud kunstitöödest ja tegevuste käiku kajastavatest fotodest pannakse lasteaia õuealale või lasteaia saali üles naitus.

 

Kasutatud kirjandus:

1. Õpime rõõmuga loodust tundma. Praktilisi harjutusi lapse loogilise mõtlemise, loovuse ja loodusetundmise arenduseks, AS Atlex 2013. Koostanud J. Sirp, H. Tammiste, M. Torstenberg, S. Aoveer, J. Savitskaja, M. Tankler.
2. Mere- ja murumängud lasteaedadele, Tallinn 2010. Koostaja E. Külmallik.
3. Aktiivõppe abimaterjal Mustvee lasteaia õpetajatele. Tegevusi Mustvee ja
4. Tiheda lasteaedade õueõppe koolitustelt 2012–2013. http://www.ctc.ee/files/6ues6ppe_juhendmaterjalid_MustveeLA.pdf