Mina hoian loodust

Teema

Teemapäev „MINA HOIAN LOODUST“

Sihtrühm

Pisimesila rühm 2–3aastased

Mängumesila rühm 3–4aastased

Õiemesila rühm 5–6aastased

Kärjemesila rühma 4–7aastased

Toimumiskoht

Lasteaia õueala

Kaasatus

Rühmaõpetajad, õpetajaabid, muusika- ja liikumisõpetaja, lastevanemad

Toimumisaeg

Mai 2015

Projekti eesmärk

Laps märkab ümbritsevat keskkonda ja oskab rakendada säästva mõtteviisi teadmisi igapäevaelus.

Tegevused

Lasteaia õueala on jaotatud kolmeks tegevuskeskuseks:

• „Mõista, mõista, arva ära“
• „Meie looduses“
• „Uues kuues“

Kõikides keskustes on lastele ette valmistatud tegevused, mille sooritamisel saab rühm ümbriku ühe sõnaga. Kõikide tegevuskeskuste läbimisel avatakse kolm ümbrikut ja loetakse lause õpetaja abil kokku.

1.  TEGEVUSKESKUS „MÕISTA, MÕISTA, ARVA ÄRA“

Eesmärk: laps osaleb aktiivselt rühmatöös ja kasutab eelnevalt õpitud teadmisi kevadise looduse, loodusnähtuste ja loodushoiu kohta.

Väärtused: koostöö, arutlemisoskus, julgus

Aeg: 25 minutit

Lõiming: keel ja kõne, kunst, mina ja keskkond

Õppevahendid:

• mõistatused
• valge paber
• värvilised pliiatsid
• pildimaterjal (LISA 1)
• jäätisepulgad (LISA 2)
• papist raam (LISA 3)

Tegevuse kirjeldus:

enne tegevuse alustamist meenutatakse koos lastega, milliseid kevadise looduse teemasid (loodusnähtused, keskkond, mõistatused) on viimasel ajal õppetegevuses käsitletud.

4–7aastased

Lapsed jaotatakse tegevuskeskuses rühmadesse – mäng „Pulgaliisk“.

Iga laps tõmbab õpetaja käest jäätisepulga, mille üks ots on värvitud kas punaseks, kollaseks või siniseks. Jäätisepulga värviline ots on peidus õpetaja peos. Moodustub kolm rühma – punased, kollased ja sinised.

Iga rühm valib endale joonistaja/kirjutaja (vastavalt laste oskustele). Õpetaja ütleb mõistatuse looduse kohta, rühm arutleb vastuse üle ning joonistaja joonistab/kirjutab vastuse paberile. Kui kõikidel rühmadel on ülesanne valmis, näidatakse vastuse pilti/sõna.

Mõistatused:

• Laual seisab värviline lõbus pöörlev kerakene. Kui sa oskad vaadata, tervet ilma näed seal sa.

(gloobus)

• Sind vaatab, aga ennast vaadata ei lase?

(päike)

• Kasvades nad rohelised, maha langedes kollased, maas lamades muutuvad mustaks?

(lehed)

• Siis, kui käes on kevade, pistab mullast välja pea; kleit tal ilus sinine, ta on lillekene hea?

(sinilill)

• Olgu suvi või pakane väljas, ikka on temal kasukas seljas, rõivastega ta magama heidab, talvel koopasse ennast peidab, lumeteki all silmad suleb, magab seni, kuni kevad tuleb? (karu)

3–4aastased ja 2–3aastased

Õpetaja näitab lastele pildimaterjali (LISA 1), kattes osa pildist raamiga (LISA 3). Lapsed püüavad mõistatada, mis on pildil, rakendades eelnevaid teadmisi.

Iga rühm saab ümbriku, milles peitub sõna „LOODUSE“.

2.  TEGEVUSKESKUS „MEIE LOODUSES“

Eesmärk: laps teab, kuidas ja miks jäätmeid sorteerida.

Väärtused: loodushoid

Aeg: 25 minutit

Lõiming: liikumine, keel ja kõne, mina ja keskkond

Õppevahendid:

• erinevad jäätmed (klaaspakendid, paber ja papp, biojäätmed)
• kolm kogumiskotti jäätmete nimetustega (klaaspakend, paber ja papp, biojäätmed)
• JÄÄTMEJAAM – kolm paberkotti jäätmetega (klaaspakend, paber ja papp, biojäätmed)
• 3 nööri (punane, kollane, sinine) „labürindi“ moodus­tamiseks

Vaata LISA 4.

Tegevuse kirjeldus:

Lapsed otsivad piiritletud õuealal laiali laotatud erinevate jäätmete hulgast ühte kindlat sorti jäätmeid ja asetavad need kogumiskotti. Seejärel toovad nad kogumiskoti JÄÄTMEJAAMA, läbides oma jäätmeliigi kogumiskohta jõudmiseks „labürindi“ (nööridest moodustatud tee). Selgituse (miks valiti need jäätmed sellesse prügikasti?) saatel asetatakse jäätmed kogumiskotti.

4–7aastased

Tegevuskeskuses jaotatakse lapsed rühmadesse – mäng „Korgiliisk“.
Laps võtab kotikesest ühe värvilise plastikust pudelikorgi (punased, sinised, kollased). Moodustub kolm rühma – punased, kollased ja sinised.

• Õpetaja jagab igale rühmale ühe paberkoti, millele on märgitud ühe jäätmeliigi pilt koos nimetusega (klaaspakend, paber ja papp, biojäätmed).

• Märguande peale hakkavad rühma liikmed õuealalt üheskoos ühte liiki jäätmeid otsima ja paberkottidesse korjama.
• Kui rühm on jäätmed leidnud, liigutakse läbi labürindi jäätmejaama õige kogumispunkti juurde.
• Rühm selgitab, miks nad valisid välja just need jäätmed.
• Lapsed saavad oma sooritust kontrollida, uurides jäätmejaamas, kas kogumispunkti kotis on samasugused jäätmed kui need, mis nemad kokku korjasid.

2–4aastased

Laste ülesandeks on otsida piiritletud õuealale laiali laotatud eri liiki jäätmeid ja tuua need JÄÄTMEJAAMA (ilma „labürindita“). Koos õpetajatega sorteeritakse jäätmed kolme kogumiskotti (klaaspakend, paber ja papp, biojäätmed). Arutelu teemal: miks me sorteerime jäätmed erinevatesse jäätmekottidesse.

Lõpetuseks mõtlemismäng „Mida sina tead?“

Mängu käik: lapsed seisavad ringis, kätest kinni. Astutakse kolm sammu ringi sisse ja õpetaja küsib: „Mida tead jäätmetest?“ Lapsed pakuvad erinevaid vastuseid (jäätmed vedelevad maas, jäätmed on ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele ja lindudele jne). Kui öeldu on sobilik, siis astutakse kolme sammuga ringist välja, korrates väidet.

Õpetaja saab lapse öeldut muuta suu- ja mängupärasemaks. Kordus on väga oluline ning teema lõppedes on tore näha, mis lastele eelnevast mängust meelde jäi ja millised seosed tekkisid.

Iga rühm saab ümbriku, milles peituvad sõnad „MINA OLEN“.

3.TEGEVUSKESKUS „UUES KUUES“

Eesmärk: laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest

Väärtus: säästlikkus, kokkuhoid, taaskasutus

Aeg: 25 minutit

Lõiming: keel ja kõne, kunst, muusika

Õppevahendid:

• tühjad suured jogurtitopsid
• vanad värvilised rahakummid
• teip
• käärid
• kastanid
• kivid

Tegevuse kirjeldus:

Lapsed otsivad endale muruplatsil mugava koha, kuhu istuda ja kus taaskasutusmaterjalidest endale „Kummipill“ meisterdada (LISA 5). Õpetajad jagavad igale lapsele meisterdamiseks vajalikud materjalid (jogurtitops, 2 kummi). Muusikaõpetaja juhendamisel ja õpetajate kaasabil valmistab iga laps endale pilli.

Kui muusikariistad on valmis meisterdatud, jagab muusikaõpetaja soovijatele kastaneid (ühele lapsele 2 kastanit pillimänguks) ja kive (ühele lapsele 2 kivi pillimänguks). Moodustub orkester, üheskoos lauldakse laulu „Pillimehed“.

Pillimehed

Me oleme pillimehed

ja tuleme kaugelt maalt.

Me oleme pillimehed

ja tuleme kaugelt maalt.

Mina aga mõistan mängida,

meie aga mõistame mängida.

Mina aga mängin kummipilli,

meie aga mängime kummipilli.

Siuh-viuh, siuh-viuh,

siuh-viuh, kummipilli.

Siuh-viuh, siuh-viuh,

siuh-viuh, kummipilli.

Me oleme pillimehed …

Kipa-kopa, kipa-kopa,

kipa-kopa, kastaneid.

Kipa-kopa, kipa-kopa,

kipa-kopa, kastaneid.

Me oleme pillimehed …

Kilk-kolk, kilk-kolk,

kilk-kolk, kivisid.

Kilk-kolk, kilk-kolk,

kilk-kolk, kivisid.

Iga rühm saab ümbriku, milles peitub sõna „SÕBER“.

Ümbrikutest leitud sõnadest saavad lapsed koos õpetajatega kokku lugeda lause: MINA OLEN LOODUSE SÕBER.

Tegevuste lõpetuseks on igale lapsele auhinnaks puidust medal (LISA 6), millele on kirjutatud „OLEN TUBLI“. Puust medalid on lasteaiale toonud puidutööstustes töötavad isad.

Ühepäevasele tegevuskeskuste üritusele järgneb lasteaias traditsiooniks saanud igakevadine teatrifestival „Purdeke“, kuhu sel õppeaastal oodatakse igalt rühmalt, lasteaiatöötajatelt ja lastevanematelt etendusi keskkonna ja säästvat mõtteviisi kujundavatel teemadel.