Metsakollide õpiõu

Karksi-Nuia lasteaed

Koostajad: Kaire Sinimets, Annika Artla, Maie Mooses, Ade Laande, Katrin Kivistik

Projekti selgitus – projekti sihtrühm on lasteaialapsed vanuses 1,6–7 aastat. Projekti on kaasatud kõik lasteaia pedagoogid, lasteaia töötajad, lastevanemad ning kohalik Jõuluvana.

Tegevused toimuvad nelja õuesõppepäevana:

1. päev – Metsakollide küllatulek. Lumi on vahva!
2. päev – Puud – meie sõbrad.
3. päev – Meie hoolime!
4. päev – Metsakollide jõulud.

Tegevused toimuvad Karksi-Nuia lasteaia õuealal ja lasteaia lähiümbruses 2014. a detsembri kolmel esimesel nädalal.

PROJEKTI EESMÄRK

• Õpetada ja suunata lapsi märkama looduskeskkonda õuesõppe kaudu.
• Pakkuda lastele õues olles mängu ja tegutsemise kaudu avastusrõõmu, looduselamusi ja seiklusi.
• Soodustada lasteaia pedagoogide koostööd rühma ja maja tasandil.
• Tutvustada lastele loodust ja ilmastikunähtusi erinevatel aastaaegadel.
• Õpetada lapsi väärtustama kodukoha looduskeskkonda ning hoolivust metsloomadesse.

PROJEKTI TEGEVUSED

• Õppetegevuste korraldamine õuesõppepäevadel eri ainevaldkondi lõimides – mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne, kunst, muusika, liikumine. Õuesõppimine erinevates tegevuspunktides.
• Jõukohased tegevused lastele lasteaia õuealal.
• Lasteaia pedagoogide koostöö õuesõppepäevade korraldamisel.
• Talvine matk – metsloomadele toidu viimine.
• Etendus lastele ja lastevanematele – „Metsakollide jõulud“
• Projekti tegevused dokumenteeritakse (õppetegevuste konspektid, pildikaardid, fotod tegevustest, tegevuskohtadest, laste joonistused).

1. päev „Metsakollide küllatulek. Lumi on vahva!“ (detsembri I nädal)

Tegevused toimuvad Metsakollide õpirajal (tähistatud punktidena lasteaia õuealal).

Õuesõppepäev algab Metsakollide küllatulemisega. Nad tutvustavad end lastele ning räägivad, miks nad laste juurde tulid.

Kallid lapsed!

Tere! Meie oleme metsakollid. Oleme teid kogu aeg salaja piilunud – nii metsas, pargis kui ka lasteaia õuealal, ja märkasime, et teil on suur huvi looduse vastu. Ka meile meeldib kangesti uurida, mis meie ümber toimub. Vahel, kui oleme mängutujus, siis mängime erinevaid mänge. Mõtlesime, et võib-olla on teil huvitav teada, mismoodi meie loodust uurime ja milliseid mänge mängime. Leppisime teie õpetajatega kokku, et nad näitavad teile põnevaid tegevusi, kus te saate vaadelda ja uurida, kuulata ja kõneleda, loendada, mängida liikumismänge ja laulda. Nüüd aga hakkame uurima, mida huvitavat loodusel meile näidata on. Soovime teile põnevaid uurimisretki ja loodame, et olete alati üksteisega suheldes sõbralikud!

1. punkt

Teema: lumi ja jää

1,6–3aastased

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps teab, missugune on lumi.
2. Laps nimetab, mis värvi on lumi.

Tegevuse kirjeldus:

Lume vaatamine – Mis värvi on lumi? Milline on lumi?

Lume katsumine – Kas lumi on soe või külm?

Lumi pannakse tuppa sulama ja vaadatakse, mis lumega juhtub.

Mängitakse lumeingleid ja tantsitakse üks tants.

Tantsulaul: „Lumi lumeke“ (M. Liivak „Kaks sammu sissepoole“ 2000)

„Lumi, lumeke, keerleb lumehelbeke.

(Käed üleval lehvitavad, keerutus)

Langeb meie aknale, seal siis vaikselt lebab see.“

(Käed langevad, kükitamine).

Tegevusele kuluv aeg:

7 min

4aastased

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps tunneb lume ja jää omadusi.
2. Laps oskab leida erinevusi ja sarnasusi.

Tegevuse kirjeldus:

Mõistatus: õues mäena, toas veena? (lumi).

Vaatle lund ja jääd, millised nad on? Nimeta vähemalt kolm omadust.

Mille poolest lumi ja jää erinevad?

Mille poolest lumi ja jää sarnanevad?

Mis juhtub veega õues külma käes?

Teeme kõik koos lumeingleid.

Tegevusele kuluv aeg:

10 min

5–7aastased

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps oskab nimetada lume omadusi.
2. Laps oskab kirjeldada lumehelvest.
3. Laps teab, miks lumi toas sulab.

Tegevuse kirjeldus:

5–7aastased

Õpetaja küsib lastelt mõistatuse: mis on valge vaip üle maa? (lumi).

Vaadatakse kiletatud pilti lumehelvestest.

Päris lume ja lumehelveste vaatlus (ka luupidega). Millised on lume omadused? Nimeta vähemalt 3. Kirjelda lumehelbeid.

Mis juhtub lumega toas? Miks?

Lumi pannakse klaasi ning viiakse tuppa. Hiljem vaadatakse, mis lumega juhtus (lume puhtus).

Tehakse lumeingleid ja tantsitakse tantsu „Lumi lumeke“.

Tegevusele kuluv aeg:

15–20 min

Lõiming:

mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, muusika, liikumine.

2. punkt

Teema: jäljed lumel

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps oskab võrrelda – kas suurem või väiksem (jäljed).
2. Laps tutvub erinevate jälgedega.

Tegevusele kuluv aeg:

10–15 min olenevalt vanusest

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine.

Õppevahendid:

„Jäljeaabits“ (P. Ernits, 2012)

Tegevuse kirjeldus:

Mida saab lume peal vaadelda? (jälgi).

Proovi teha lumele enda saapa jäljed. Kas need on õpetaja jälgedega võrreldes väiksed või suured? Kelle jälgi veel lumel näinud oled? (jänes, koer, kass, linnud).

Kolm (4,5) last astuvad kõrvuti nii, et tekib 3/4/5 jäljerida – mitu last on siin käinud? (kolm, neli, viis).

Nüüd astuvad kolm last üksteise jälgedes, kas on aru saada, mitu last nüüd siin käinud on? Lapsed otsivad lumelt erinevaid jälgi ning leiavad õpetaja abiga raamatust, kellele need kuuluvad.

3. punkt

Teema: liikumismäng „Pakasepoiss“

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps peab mängureeglitest kinni.
2. Laps tunneb mängust rõõmu.
3. Laps arvestab kaaslastega.

Tegevusele kuluv aeg:

mäng kestab u 5 min.

Lõiming:

liikumine, keel ja kõne.

Tegevuse kirjeldus:

õpetaja loeb koos lastega liisusalmi, et valida „pakasepoiss/-poisid“, väiksematel lastel on külmutajaks õpetaja:

„Kassipojad Kiisu, Miisu,

leidsid nurgast vana viisu.

Sihker-sahker, ussi-pussi,

viisupaelad läksid sassi.“

Pakasepoiss ajab lapsi taga. Laps, keda puudutatakse, jääb jalad harkis seisma nagu oleks ta külmunud (kivikuju). Teised saavad teda päästa, ronides tema jalge vahelt läbi (puudutades väiksemaid lapsi käega).

4. punkt

Teema: lume kunst

Tegevusele kuluv aeg

Vastavalt vanusele 5–15 minutit.

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps saab guašiga lumele joonistamise kogemuse.
2. Laps kasutab lumele joonistades fantaasiat.
3. Laps oskab teha väikeseid lumepalle ja neid värviga katta.

Töövahendid:

• Sulalumi/lahtine lumi või väikesed külmunud lumetükid
• Guaššvärvid/ toiduvärv
• Erineva suurusega pintslid või väikesed kuuseoksad
• Paber

Tegevuse kirjeldus: 1,6–4aastased

Õpetaja annab lastele pintslid (kuuseoksad) ning palub neil lumele joonistada. Värvid on pandud suurematesse topsidesse, et lapsel oleks kinnastega lihtsam värvi võtta.

Lõiming:

kunst, keel ja kõne.

Tegevuse kirjeldus: 5–7aastased

1. Tee sulalumest väikesed lumepallid.
2. Maali lumepallid värviliseks.
3. Pane lumepallid paberile sulama.
4. Oota, kuni lumi on sulanud ja pilt ära kuivanud.
5. Sulapilt võib sulle näidata põnevaid loomi, nägusid.
6. Soovi korral võib seda pilti viltpliiatsitega täiendada.

Esimese päeva lõpus tehakse kokkuvõte sellest, mida päeva jooksul teada saadi. Õpetajad ja lapsed suunduvad vaatama, mis juhtus lumega toas ja veega õues.

2. päev „Puud, meie sõbrad“ (detsembri II nädal)

1. punkt

Teema: „Kuidas tulid okaspuud“

P. Koidu jutuke „Kuidas tulid okaspuud“ rmt „Memme palun loe mulle!“ (lk 10–12) vt Lisa 1

Tegevuse eesmärk:

Laps suudab kuulata juttu ning vastata küsimustele (küsimused vastavalt vanusele).

Tegevusele kuluv aeg:

10–15 min

Lõiming:

mina ja keskkond, keel ja kõne, muusika, liikumine.

Tegevuse kirjeldus:

õpetaja räägib õuemajakeses lastele loo, kuidas okaspuud tulid, miks nad on aastaringi rohelised (igihaljad) ning küsib loo kohta erinevaid küsimusi.

Mängitakse koos laulumängu „Puumäng“ (A. Velli, „Laps laulab ja mängib“ 2013, Tammerraamat)

2. punkt

Teema: õueala puud talvel

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps suudab oma tundeid väljendada, kasutab oma meeli.
2. Laps eristab esinevate tunnuste järgi talvel õuealal kasvavaid puid.
3. Laps teab, et talvel taimed puhkavad.

Tegevusele kuluv aeg:

vastavalt vanusele 15–25 min.

Lõiming:

mina ja keskkond, keel ja kõne

Õppevahendid:

luubid, nimekaardid puudele.

Tegevuse kirjeldus:

1,6–4aastased

Lapsed lähevad puud uurima. Iga tegevuse järel väike arutelu.

Õpetaja sosistab igale lapsele kõrva ülesande:

1. Nuusuta, kuidas puukoor lõhnab.
2. Katsu, missugune on tema koor.
3. Leia midagi, mis on selle puu otsast kukkunud.
4. Kallista puud – mis tunne on?
5. Kuula, mis häält puu teeb.

5–7aastased

Igal puul on oma nimi, nii nagu igal lapsel on oma nimi. Puude vaatamine, pungade uurimine luubiga, kuidas ära tunda, milline puu on? Puudele nimekaartide valimine ja puu juurde panemine. Puukoore katsumine ja nuusutamine.

3. punkt

Teema: liikumismäng „Lähme külla“

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps oskab leida õige puu.
2. Laps tunneb mängust rõõmu.

Tegevusele kuluv aeg:

5–7 min

Lõiming:

mina ja keskkond, liikumine, matemaatika, keel ja kõne

Tegevuse kirjeldus:

mängujuht (õpetaja) ütleb: „Lähme külla kasepuule!“ Lapsed jooksevad kasepuu juurde ja täidavad seal erinevaid ülesandeid. Näiteks: jookse kolm tiiru ümber puu, liigu nagu jänes jne. Seejärel minnakse külla järgmisele puule ja täidetakse seal erinevaid ülesandeid.

Nagu esimesel päeval, tehakse ka teisel päeval kokkuvõte sellest, mida uut teada saadi.

3. päev „Meie hoolime“ (detsembri II nädal)

Teema: matk talvisesse metsa metsloomi toitma.

Tegevuse eesmärgid:

1. Lapsel tekib metsloomadesse hooliv suhtumine.
2. Laps teab, miks viiakse talvel metsloomadele toitu.

Tegevusele kuluv aeg:

1,5 tundi

Lõiming:

mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine

Õppevahendid:

juurviljad loomadele

Tegevuse kirjeldus:

3–7aastased

Lapsed koguvad eelneval päeval juurvilju (koostöö lastevanematega). Vaadatakse üle kogutud toit. Nimetused, arutamine. Metsa minnes pakitakse toit kaasa. Räägitakse üle ohud teel ja liikluses. Jõutakse loomade toitmiskohta. Vaadeldakse loomade jälgi, kas keegi on käinud, kelle jälgi on näha (eelneva kinnistamine). Arutelu, kes millist toitu sööb (nisuterad, kartulid, porgandid, õunad). Miks tuleb hoolida teistest enda ümber?

Jätkutegevus: mõne aja pärast minnakse vaatama, kas loomad on seal söömas käinud.

4. päev „Metsakollide jõulud“ (detsembri III nädal)

Teema: „Metsakollide jõulud“ (K. Kass) vt Lisa 2

Tegevuse eesmärgid:

1. Laps oskab tänada jõuluvana paki kätte saamisel.
2. Laps tunneb rõõmu vanematega koos veedetud aja üle.

Tegevusele kuluv aeg:

1 tund

Lõiming:

mina ja keskkond, keel ja kõne, muusika, liikumine

Tegevuse kirjeldus:

peod toimuvad rühmiti. Lapsed lähevad koos peredega Metsakollidele külla (lasteaia õuemajakesse, vt Lisa 3). Õuemajakeses toimub õpetajate etendus. Peale etendust tuleb Jõuluvana. Lapsed laulavad, tantsivad ja loevad luuletusi. Saadakse kingitused ning öeldakse Jõuluvanale tänusõnad. Samuti on Jõuluvanale tänutäheks laste enda küpsetatud piparkookidega kotike. Jõuluvana saadetakse lauluga teele. Peale seda süüakse koos pere ja õpetajatega piparkooke ning juuakse sooja teed.

Projekt jätkub õuesõppepäevadena 2015. a kevadel (teemadeks looduse ärkamine, kuldnokad mängumurul, õhk ja tuul ning mõõtmine) ja suvel (teemaks „Sõbraks jalgrattaga“).

LISA 1

Kuidas tulid okaspuud? P. Koit

Ükskord läksid väike vennake ja õeke metsa ja eksisid ära. Õhtu saabus, ilm läks pimedaks ja nemad ei leidnud ikka teed koju.

Siis läksid nad kadaka juurde ja ütlesid: „Pai kadakas, me oleme ära eksinud ega oska koju minna, võta meid selleks ööks enda juurde öömajale!“

Kadakas sai aga vihaseks ja vastas: „Kas mina pean kõigile hulgustele öömaja andma? Kasige siit ruttu minema!“

Nüüd läksid lapsed kuuse juurde ja ütlesid: „Pai kuuseke, me oleme ära eksinud ega oska enam koju minna, võta meid selleks ööks enda juurde öömajale!“

Kuusk vastas: „Õekese ma võtan küll öömajale, vennakest aga mitte!“

Õeke lausus: „Kui sa vennakest ei võta, siis ei taha ka mina sinu juurde jääda.“

Kurva meelega läksid lapsed männi juurde ja ütlesid: „Kullapai männike, me oleme ära eksinud ega oska enam koju minna; võta meid selleks ööks enda juurde öömajale!“

Mänd vastas: „Vennakese ma võtan küll, aga õekest mitte!“

Siis teatas ka vennake: „Kui sa õekest ei võta, siis ei taha ka mina sinu juurde jääda!“

Lapsed läksid nüüd veel kurvema meelega kase juurde ja ütlesid: „Kullapai kaseke, me oleme ära eksinud ega oska enam koju minna. Ükski puu aga ei taha meile enda juures öömaja anda, võta sina meid enda juurde öömajale!“

Ja kask vastas lahkesti: „Tulge aga lähemale, lapsed, mina võtan teid hää meelega öömajale ja teil peab minu juures hää olema!“

Kui lapsed teisel hommikul pärast rahulikku, kosutavat und ärkasid, juhatas kask nad õigele teele ja lapsed läksid kaske tänades rõõmsa meelega koju.

Teisel päeval läksid lapsed Taara juurde ja kaebasid talle, kuidas metsapuud neid vastu olid võtnud.

Ja Taara sai väga pahaseks kadaka, kuuse ja männi peale ning ütles neile: „Et teie nii kõva südamega olite laste vastu ja neile öömaja ei andnud, sellepärast peavad teile teie ilusate pehmete lehtede asemele kasvama teravad, kõvad okkad, millest te iialgi – isegi talvel – ei vabane, sest nad peavad teile alati meelde tuletama, kui halastamatud te olete olnud! Aga et sina, kadakas, veel iseäranis kõva südamega olid ja kumbagi last ei tahtnud öömajale võtta, siis pead sa igavesti jäserikuks jääma, nii et sind üldse puuks ei peeta!“

Kasele aga ütles Taara: „Et sina lapsed nii lahkesti öömajale võtsid, peavad sinu lehed magusasti lõhnama ja sina pead olema kõige ilusam ja armsam puu minu rahvale!“

Sellest ajast pääle on kask eesti rahvale kõige armsam puu ja nii said kadakas, kuusk ja mänd okaspuudeks.

LISA 2

„Metsakollide jõulud“ K. Kass.
PLIKA: Millal söök valmis saab? Mul on kõht tühi!
MOOR: Varsti saabki, ma panen makaroni ka. (viskab patta avamata makaronipaki)
VAAR (korskab naerda)
PLIKA: Mida sa seal hirnud? Räägi mulle ka!
VAAR: Ah niisama. Naabri-Ärbert olla käind eelmine kuu mingitelt inimeselastelt magusaid asju röövimas, ütles, et on ka Kaatri või Maatri või mis ta seal seletas, aga inimestel olla kuri koer kaasas ja see olla Ärbertil püksid lõhki kiskund! (Naerab jälle) Vat seda oleks taht pealt näha!
PLIKA (pahuralt): Ma tahan ka magusaid asju!
MOOR: Kas sulle veel kuivatatud mardikatest vähe on?
PLIKA: Ma tahan päris komme! Ja kingitusi! Inimestel on varsti jõulud ja siis nad saavad kingitusi ja komme!
VAAR (loeb lehest): Kuulake, kuulake! Inimestel on varsti jõulud ja siis nad saavad hunnikute viisi kingitusi!
PLIKA: Seda ma ju just ütlesingi! Neile tuleb jõuluvana, kes toob inimeselastele igatsugu asju ja komme ja präänikuid ja kuusepuid!
MOOR: Kuusepuid? Misjaoks kuusepuid? Kuuseokastest ei saa isegi korralikku suppi teha. Imelik maitse neil inimestel!
PLIKA: Sina ei tea ilmaelust midagi! Ega nad kuuski ei söö, nad… nad… riputavad kuuse otsa oma märja pesu kuivama!
VAAR (Viskab ajalehe maha): Ja misasi see jõuluvana on? Mõni loom vä?

Plika joonistab paberile midagi jõuluvana sarnast ja riputab nöörile. Moor ja Vaar tulevad vaatama.

PLIKA: Jõuluvana on selline inimene, kellel on punane mantel seljas ja pikk habe ees ja suur kingikott kaasas! Ja siis tuleb ta külla ja küsib, et kas siin peres häid lapsi ka on ja siis lapsed laulavad talle ja saavad kingitusi!
VAAR: Ahaa! Seda me oleme ju näind, mäletad, vanamoor! Luusis üks aasta siin selline tegelane ringi, jõledad punased riided seljas!

MOOR: Oli jah, jube tüüp ja karjus nagu oleks kolli näind!

Moor ja vaar hirnuvad naerda.

PLIKA: See ju oligi jõuluvana! Mis te temaga tegite?
VAAR (kratsib pead): Ei mäleta… vist ära sõime…
PLIKA: Sõite jõuluvana ära! Mis teil arus oli!
MOOR: Kus me siis sõime! See sinu jõuluvana jõudis mingi põdraga minema põrutada, sest Kollivaar uimerdas liiga kaua! (Virutab Vaarile kulbiga vastu pead). Ja kingikoti krabas ta kah kaasa!
VAAR: Ai! Aga mina leidsin pärast ikkagist selle mütsi, mäletad!
PLIKA: Mis mütsi? Kus see on?
VAAR: Oot-oot, mõtleme… (kratsib kukalt) Oodake natukene! (kamandaval häälel) Istuge ja pange silmad kinni!
Moor ja Plika istuvad kuulekalt põrandale, panevad silmad kinni ja teevad suu pärani lahti.
VAAR: Lollid! Suu pange kinni! (Võtab nöörilt pikad sukad ja seob mõlemal silmad kinni) Nii. Nüüd oodake väheke! (Kaob lava taha)

PLIKA: Ei tea, kas tal on mõni üllatus või?
MOOR: Ma arvan, et ta on peast segamini läinud!

Vaar tuleb tuppa tagasi, kaasas lumine kuusk, mille paneb keset tuba seisma. Mõtleb natuke, siis tirib nöörilt pesu ära ja riputab selle kuuseokste külge. Noogutab, jääb rahule.

MOOR: Mis sa seal nii kaua kohmitsed?
PLIKA: Kas võib juba silmad lahti teha?
VAAR: Ei või veel! Varsti võite, kannatama peab! Kes kannatab, see… kaua kannatab!
PLIKA: Jõle põnev!

Vaar kaob jälle ära, tuleb varsti tagasi, peas punane jõuluvana müts, näo ette nööriga habemeks seotud hallid retuusid, seljas tühi kartulikott.

VAAR: Nüüd võite silmad lahti teha!
Moor ja Plika võtavad sukad silme eest ära, imetlevad kuuske.
VAAR (hästi hirmsa häälega): Kas siin majas häid lapsi ka on?
PLIKA (kargab vaimustatult ringi, plaksutab käsi): On küll! Üks hirmus hea kollilaps! Ma pole täna ühtegi korda püksi teinud, juukseid kamminud, käsi pesnud ega enne lõunasööki mardikaid söönud!
MOOR: Mis sa kostad, tõesti tubli laps!
VAAR: Aga nüüd jorise midagi!
PLIKA: Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad…
MOOR: Kust sa küll nii rumalaid lorilaule oled õppinud?
VAAR: Las laps laulab, peaasi, et ei nuta!
PLIKA: Ja nüüd kingitus! (Haarab Vaarilt koti, aga kui näeb, et see tühi on, pettub ja hakkab suure häälega nutma.)
MOOR (Vaarile vihaselt): No oli nüüd küll targasti tehtud! (Kisub Vaarilt punase mütsi peast ja torkab selle Plika pähe.) Ära enam lõuga, vaata, saidki kingituse!
PLIKA (jätab nutu pooleli, imetleb rõõmsalt mütsi ja paneb selle jälle pähe): Mul ongi täitsa ehtsad jõulud! Täna on mu kõiksema kihvtim päev! Hurraa! Nüüd peab tantsima!

Muusika hakkab mängima ja Plika kisub Moori ja Vaari kättpidi ümber kuuse tantsima.

Lõpp.

LISA 3