Mäng koolieelses eas

Koostaja Airi Niilo

KOGUMAHT (EAP)  3 EAP

ÕPPEAINE EESMÄRGID

Üldeesmärk on kujundada üliõpilastes oskust mõista mängu tähendust lapse arengus ning valmistada üliõpilasi ette analüüsimaks mängu juhendamist ja mängu keskkonda koolieelses lasteasutuses, arvestades säästva arengu põhimõtteid.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID

Õppeaine läbinud üliõpilane:

1) teab mängu teoreetilisi aluseid;

2) teab mängu tähendust lapse arengus;

3) oskab juhendada laste mänge ja luua mängukeskkonda, toetudes säästva arengu põhimõtetele;

4) oskab kriitiliselt analüüsida rühma tegevuskava mängu ja säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt.

SISU LÜHIKIRJELDUS

Kursusel antakse ülevaade mängu olemusest ja tähtsusest lapse arengus; käsitletakse erinevaid mänguteooriaid ning lapse arengu ja mängu seoseid; tutvutakse mängude liigituse ja nende juhendamisega; õpetatakse toetama täiskasvanuid lapse mängu juhendamisel. Teoreetilist materjali toetatakse näidete, praktiliste harjutuste ja nõuannetega. Seminarides analüüsitakse näiteid üliõpilaste proovitegevustest, praktikumides sooritatakse teemakohaseid ülesandeid. Iseseisva tööna koostatakse tegevuskavad ja konspektid mängude läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses.

ÕPPEAASTA, SEMESTER, ÕPPEVORM

2015/2016 sügissemester, statsionaarne õpe

OSALEJATE PIIRARV

Loengus: 30, seminari- ja praktikumirühmades: 15

ÕPPEAINES OSALEMISE EELTINGIMUSED             

Õppeaine on mõeldud koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppele

ÕPETAMISE KEEL(ED)

eesti keel

ÕPIVÄLJUNDITE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD TEISED KEELED

inglise keel

ÕPPETÖÖ MAHUD JA VORMID

(kontaktõpe: loeng, seminar, praktikum, individuaaltund; iseseisev töö (sh e-õpe); praktika Loenguid: 14; seminare: 10; praktikume: 16; iseseisva töö maht (sh e-õpe) 38 tundi

VEEBIPÕHINE ÕPE

Õppeaine on osaliselt veebipõhine.

TOIMUMISNÄDALAD

1–2; 4–15

AJAKAVA            

1. Loeng (2 tundi). Sissejuhatus ainesse. Mängu mõiste, olemus, tunnused.

2. Seminar (4 tundi). Klassikalised ja kaasaegsed mänguteooriad.

3. Loeng (2 tundi). Mängu areng koolieelses eas.

4. Praktikum (4 tundi). Lapse mängu vaatlus ja analüüs.

5. Loeng (2 tundi). Erinevad mänguliigid.

6. Praktikum (4 tundi). Erinevad mänguliigid.

7. Loeng (4 tundi, õppejõud Hedi-Liis Toome). Teatrimäng.

8. Loeng (2 tundi). Mäng ja õppimine. Mängude kasutamine õppe- ja kasvatustöös.

9. Seminar (2 tundi). Mängu ja õppimise sarnasused ja erinevused.

10. Praktikum (4 tundi). Õppetegevuste planeerimine läbi mängu.

11. Loeng (2 tundi). Mänguasjad lapse elus.

12. Seminar (4 tundi). Mänguasjad lapse elus.

13. Praktikum (4 tundi). Iseseisvalt koostatud mängude esitlus.

KOHUSTUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

Kim, M. (2002). Parents Perceptions and behaviors regarding toys for young children´s play in Korea. Education, Vol. 122, No.4, p793-807.

Niilo, A. & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 120-137). Tartu: TÜ Kirjastus.

Parsons, A., Howe, N. (2006). Superhero Toys and Boys’ Physically Active and Imaginative Play. Journal of Research in Childhood Education.Vol. 20, Issue 4, pp 287-300.

Pramling Samuelsson, I., & Johansson, E. (2006). Play and Learning – Inseparable Dimensions in Preschool Practice. Early Child Development and Care, Vol. 176, No. 1, pp 47-65.

Romanova, A. L. (2008). Character toy as socio-cultural values carrier: comparative analysis of Soviet and modern toys. Psychological Science & Education, Issue 3, p91-98.

Sandberg, A. ja Vuorinen, T. (2008). Dimension of childhood play and toys. Asia-Pacific Journal of Teacher Education, Vol.36, No. 2, pp 135-146.

Smirnova, E. O., Sokolova, M. V. (2008). Researches on toy phenomenon in modern Western science. Psychological Science &

Education, Issue 3, p38-48. 11p.

Smith, P. K. (2008). Mäng. P. K. Smith, H. Cowie, & M. Blades, (Koost), Laste arengu mõistmine.

Ugaste, A. & Tuul, M. (2010). Lapse mängu juhendamine. T. Õun, M. Mänd (Koost), Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale (lk 21-22). Tallinn: OÜ Vali Press.

Ugaste, A., Tuul, M. & Välk, T. (2009) Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. E. Kulderknup (Toim), Üldoskuste areng koolieelses eas (lk 44-62). Tallinn: Kirjastus Studium.

SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

Huizinga, J. (2004). Mängiv inimene. Tartu: Atlex.

Fisher, R. 2006. Mõtlemismängud. Tartu: Atlex.

Kalamees, E. (Koost). 2006. Kus mu pöial? TLÜ Rakvere kolledž

Kalamees, E. (Koost). 2012. Kus mu väikeats? TLÜ Rakvere kolledž

Kikas, E. (Toim). 2008. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus.

Laxen, U. 2005. Laul, mis leidis sõnad. Mängu kaudu sisemise vabaduseni. Tallinn: ILO

Lillo, M. 2014. Liisusalmidest lauamängudeni. Tallinn: Koolibri.

Lillo, M., Mikk, Õ. 2010. Täna tuleb tore päev. Arendavaid tegevusi ja mänge lastega. Tartu: Atlex

Pitamic, M. 2010. Lapse mängud: Montessori mängud ja tegevused väikelastele. Tallinn: Pegasus

Saar, A. (1997). Laps ja mäng.

Silberg, J. 2003. Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele. Koolibri.

Smith, P., Cowie, H., Blades, M. 2008. Laste arengu mõistmine. Tallinn: TLÜ Kirjastus

Toomet, T. (1997). Nukuraamat. Tallinn: Kunst.

Ugaste, A. 2005. Laps ja mäng. L. Kivi, H. Sarapuu (Koost), Laps ja lasteaed (lk 154-172). Tartu: Atlex.

Ugaste, A. 2009. Mängime ja õpime. Tallinn: ILO

Veisson, M. (Koost). 2010. Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: TÜ eetikakeskus

Vinter, K. 2010. Meediamängud lasteaias. Tallinn: ILO

ISESEISEV TÖÖ

Järgnevalt on esitatud loetelu iseseisvatest ja grupiülesannetest. Iseseisvate tööde tegemise juhised on esitatud aine veebikeskkonnas (antud kursusega seotu on siia värviliselt lahti kirjutatud):

– Seminariks „Klassikalised ja kaasaegsed mänguteooriad“ valmistab üliõpilane ülevaate ühest mänguteooriast või mängu ajaloolisest arengust (artikkel Dimension of childhood play and toys) ja on valmis seda ette kandma. Teemad jaotatakse esimesel loengul.

– Ühe lapse mängu vaatlus ja analüüs.

– Õpimapp kümnest mängust ühe mänguliigi piires koos analüüsiga. Mänguliigid jaotatakse loengus.

– Lasteetenduse külastus ja selle põhjal essee kirjutamine (üheks lasteetenduse hindamise punktiks on analüüsida väärtusi, mida antud etendus lastele õpetab).

– Grupitööna õppetegevuste planeerimine mängu kaudu, arvestades SAH põhimõtteid (lapse sotsiaalsete oskuste toetamine, säästva keskkonna põhimõtete arvestamine).

– Seminariks „Mänguasjad lapse elus“ loeb üliõpilane läbi artikli

1) „Parents Perceptions and Behaviors Regarding Toys for Young Children´s Play in Korea“ või

2) “Character toy as socio-cultural values carrier: comparative analysis of Soviet and modern toys“ või

3) „Researches on toy phenomenon in modern Western science“ või

4) „Superhero Toys and Boys’ Physically Active and Imaginative Play“

ning külastab Tartu mänguasjamuuseumi ja/või ERMi, tutvumaks mänguasjadega, millega mängisid lapsed eelmisel ja üleeelmisel sajandil (tõstmaks õppijate teadlikkust väiksema tarbimise ja seeläbi loodusvarade säästmise võimalikkusest – mänguasjad ei pea olema tehtud plastmassist; teadvustamaks uuringutulemuste põhjal, kui palju mänguvahendeid vanemad lastele aasta jooksul keskmiselt soetavad (150) ning kui paljudega tegelikult lapsed mängivad (10%); teadvustamaks meedia mõju mänguvahendite soetamisel ning soostereotüüpide kinnistamisel.

– Grupitööna ettekanne teemal „Mänguasi lapse elus“, mille käigus jagatakse kaasõppijatele teadmisi/oskusi isetehtud mänguasjade valmistamiseks, loovuse arendamiseks (valmismänguasjade/mängude kasutamine teiste eesmärkide/oskuste saavutamiseks).

– Ühe mängu iseseisev koostamine ning 3 kaaslase valmistatud mängu analüüs

HINDAMISMEETOD(ID)

Kirjeldatakse iga hindamise kohta.

HINDAMISKRITEERIUMID

Kursus lõpeb eksamiga, mille hinne kujuneb jooksvalt õppeaines saadud punktide alusel. Täpsemad hindamiskriteeriumid on esitatud aine veebikeskkonnas.

1. Seminar „Klassikalised ja kaasaegsed mänguteooriad“, maksimum 10 punkti (min arvestuslik tulemus 5): osalemine seminaris 5 (3); ettekanne seminaris 5 (2).

2. Ühe lapse mängu vaatlus ja analüüs, max 20 punkti (min arvestuslik tulemus 12): lapse mängu vaatluse kirjapanek 10 (6); vaadeldud mängu analüüs 10 (6).

3. Õpimapp kümnest mängust ühe mänguliigi piires koos analüüsiga, max 18 punkti (min arvestuslik tulemus 6): mängude valik 6 (2); mängude analüüs 6 (2); õpimapi korrektsus 6 (2).

4. Essee, max 10 punkti (min arvestuslik tulemus 5).

5. Õppetegevuste planeerimine mängu kaudu, max 12 punkti (min arvestuslik tulemus 6): sisu 6 (3); vormistus 6 (3).

6. Ettekanne teemal „Mänguasi lapse elus“, max 18 punkti (min arvestuslik tulemus 8): sisu 12 (6);

ettekanne 6 (2).

7. Ühe mängu iseseisev koostamine ning 3 kaaslase valmistatud mängu analüüs, max 12 punkti (min arvestuslik tulemus 6): koostatud mäng 6 (4); analüüs 6 (2).

HINDAMISELE PÄÄSEMISE TINGIMUSED

Praktikumid ja seminarid on kohustuslikud. Kohustus teha kodutööd ja kõik praktilised tööd.

HINDAMISTULEMUSE KUJUNEMINE

Kursus lõpeb hindega, mis antakse semestri jooksul tehtud kodutööde ja seminarides/praktikumides osalemise / tehtud tööde alusel. Hindamine toimub vastavalt Tartu ülikoolis kehtivatele hindamisnormidele. Minimaalne summa aine sooritamiseks 52 punkti (E), 61 punkti (D), 71 punkti (C); 81 punkti (B); 91 punkti (A).

VÕLGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE VÕIMALUSED

Võlgnevusi saab likvideerida kokkuleppel õppejõuga, esitades puuduvad tööd ja lisatöö puudutud seminaride/praktikumide eest.

UNESCO (2009, viidatud Aria, Kirss & Peterson, 2011 järgi) raporti järgi on vähe riike, mis alustavad säästvat arengut toetava hariduse õpetamist varastel haridustasemetel. Sellest johtuvalt on eriti oluline, et KELA (koolieelse lasteasutuse õpetaja) õppekava lõpetajad teaksid SAH põhimõtteid ning on neid oma õpingute jooksul ise kogenud. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (RÕK) (2008) üheks valdkonnaks on „Mina ja keskkond“, mille ümber on koondunud teised valdkonnad. Antud valdkonna kaudu õpib juba koolieelses eas laps, kuidas tervislikult elada ja oma tervist hoida ning õpib tundma keskkonda meie ümber. RÕK määratleb, et koolieelses eas on laste põhitegevuseks mäng. Seega on KELA õppekaval õppivatel üliõpilastel oluline tunda mängu põhimõtteid ning seda, kuidas lapsed mängu kaudu õpivad. Mängu kaudu saavad õpetajad toetada laste suhtumist neid ümbritsevasse keskkonda, toetada laste sotsiaalsete oskuste ja väärtuste kujunemist jne. Sellest johtuvalt püütakse selle aine raames järgida viit õppimise põhitüüpi (õppida, et teada; õppida, et olla; õppida, et elada koos teistega; õppida, et osata ja õppida, et muuta ennast ja ühiskonda) (UNESCO, 2009 viidatud Aria, Kirss & Peterson, 2011 järgi). Selleks kasutatakse erinevaid aktiivse õppimise meetodeid, mis toetavad

• mõtlemisoskuse arengut (erinevad lugemis- ja kirjutamisvõtted, nt neljasammuline juhis teadusteksti lugemiseks; usun-ja-kahtlen-töövõte; 20 olulist mõtet);

• iseseisvat mõtlemist arendavaid arutelusid (nt akadeemiline vaidlus, üksi-paaris-ühiselt);

• rühmatööd (mosaiik, maailmakohvik).