Majanduslik dimensioon säästva arengu kontseptsioonis ja selle seos riiklike õppekavadega. Isiklik jätkusuutlikkus

Koostaja Elbe Metsatalu

Eesti Majandusõpetajate selts

Paide gümnaasiumi geograafia ja majanduse õpetaja

Säästev areng kui tänase ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja huve arvestav jätkusuutlik arengutee eeldab muutusi mõtteviisis, tarbimisharjumustes, tootmises ja ühiskonna hoiakutes.

Gümnaasiumi riikliku õppekava majandus- ja ettevõtlusõppe ainekavad sisaldavad keskkonnateadlikkusele ja jätkusuutlikkusele suunatud mõtteviisi kujundamist.

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärk on lisaks ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikusest seosest arusaamisele omandada ka probleemide lahendamise ja uurimise oskusi, kujundada endas ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut.

Maailmas valitsev ressursinappus sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid ja otsuseid. Majandus- ja ettevõtlusõpetus aitavad paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada õiglasemaid otsuseid. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid, mõistavad õpilased ka säästva eluviisi vajadust. (Riiklik õppekava 2014)

Majanduse keskne probleem on nappus. Lisaks ressursinappusele on järjest vähem ka puhast ja kvaliteetset keskkonda meie ümber. Nappus sunnib valima. Teame, et toodete ja teenuste tootmine kahjustab keskkonda. Kas rohkem asju, tooteid ja teenuseid või puhas keskkond? Samas on iga valik kulutus ja teisest parimast valikuvõimalusest loobumine. Ka keskkonna säästmine on kulutus. Keskkonna puhastamine nõuab samuti nappide ressursside kasutamist. Kuidas õpilastele majanduse jätkusuutlikkuse võimalusi selgitada? Järgnevalt mõned metoodilised näited teemakäsitlusest ainetunnis.

1.   Nappus, valik ja omandiõigused

Majandustegevuses on küllalt näiteid, et looduskeskkonda hävitatakse rohkem seal, kus ressurssidel puudub kindel omanik. Loodusressurssidele (näiteks puhas õhk, vesi) pole sageli hinda määratud ja inimesed ei oska nende nappust hinnata. Mis motiveeriks neid ressursse vastutustundlikult kasutama? Inimesed reageerivad stiimulitele! Parimaks ajendiks on omandiõiguse kehtestamine, mis innustab inimesi ja ettevõtteid ressursse hoolikalt kasutama, efektiivsemalt tootma ja innovatsiooni abil lisandväärtust looma.

Loodusressursside nappuse ja valikuga kaasnevatest alternatiivkuludest ning omandiõiguse puudumisega kaasnevatest probleemidest aruaamiseks sobib õpilastele praktiline tegevus – kalamäng. Vabatahtlikud õpilased saavad sekundite jooksul kujuteldavast järvest (põrandal piiratud alalt) kala (näiteks kirjaklambreid) püüda, iga püütud kala eest teenitakse tulu. Mäng lõpeb, kui kõik kalad on püütud.

Enamasti püüavad õpilased kalad järvest kiiresti välja, teenides tulu. Analüüsides tegevust, tuuakse põhjenduseks, et kalu oli vähe; oodates poleks nii palju teeninud; tuli kiirustada, sest teised oleks eest ära korjanud jne.

Majanduses on eelduseks inimeste loomuomane ratsionaalsus ja omakasupüüdlikkus. Õpilased ei suutnud saavutada efektiivset ja jätkusuutlikku tulemust, sest järve ja kalade omandiõigus oli määratlemata. Ühisvara traagika avaldub võidujooksus omandamise pärast ja viib ressursside ülekasutamiseni.

Kui loodusvarale seada omandiõigus ja korrata analoogset võistlust, selgub, et õpilased ei asu klambreid korjama, põhjendusena tuuakse vajadus planeerida; vajadus kokku hoida; tulevikuootused jne. Seega muudavad eraomandiseadused majandusotsused tõhusamaks ja keskkonda säästvamaks.

2.    Majandus ja välismõjud

Välismõju ehk kõrvalmõju tähendab kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele, tegevusega mitteseotud isikutele.

a)      Negatiivne välismõju – kahju kannatavad need, kes pole otseselt seotud toote või teenuse tootmise ja tarbimisega. Näiteks: tehased saastavad õhku. Tehase omanik kannab järgmisi kulusid: maa, energia, tooraine, tööjõud jne, aga EI maksa kasutatud puhta õhu eest! Seega ei maksa tootja täishinda. Saastunud õhku peavad hingama kõik ümbruskonna elanikud. Õhul pole omanikku, ettevõte ei hooli õhust ja põhjustab saastet ja ebaefektiivsust. Jälle ühisvara tragöödia!

Olukorda saaks parandada VALITSUS, kes saaks kehtestada omandiõigused ja kohustused, limiidid, trahvid või maksud, tõsta hinda või vähendada nende kaupade ja teenuste tootmist.

b)      Positiivne välismõju – kasu, mida naudivad inimesed, kes ei kanna kulusid ja pole otseselt seotud toote või teenuse tootmise ja tarbimisega. Näiteks: iluaed rõõmustab möödujate silma, möödujad ei maksa selle vaatamise eest. Kulutusi kannab aiaomanik.

Positiivseid välismõjusid saab toetada samuti valitsus, soodustades selliste kaupade ja teenuste tootmist ja ühishüvede kättesaadavust.

Kahjuks on riigieelarvel selleks napid võimalused ja keskkonnahoidu toetatakse teiste valdkondade toetuse (näiteks hariduse, sotsiaaltoetuste jne) vähendamise arvelt.

Üks võimalus on keskkonnasaastajate maksustamine. See on paljude arvates õiglane ja majanduslikult efektiivne, sest saastajad tahavad saastet vähendada vähima alternatiivkuluga. Keskkonna puhastamise majanduslikke kulutusi saab selgitada praktilise tegevusega – järve puhastamisega.

Reeglid: kaks õpilast korjavad kujuteldavast järvest prahti prügikotti, tükkhaaval ja kinnastes. Tegevusel on 3 perioodi (3 × 20 sek), iga perioodi eest makstakse kokku 100 €. Klass vaatleb tegevust ja analüüsib tulemusi.

Kogutud prügi hulk vähenes iga järgmise ringiga, kuid tasu jäi samaks. Vastavalt majanduse kahaneva tootlikkuse seadusele vähenes lisanduva puhtuse piirtulu iga 20 sekundi järel, sest kogutud prügi hulk vähenes. Lisaühikutel on positiivne, aga vähenev väärtus.

Jätkates endiselt lisakulu e piirkulu (100 €) maksmist puhastustöö eest, lõpevad peagi koristamiseks mõeldud rahad. Kas peaks jätkama?

Järve puhastamise jätkamine nõuab valitsuse eelarve teistelt ridadelt raha ümbertõstmist. Mis on järve puhastamise jätkamise alternatiivkulu? Loobumine teatud osas näiteks hariduse, teede remondi või vaeste toetamisest. Edasine puhastamine toob väga vähe lisakasu, aga võib olla väga, väga kallis.

Majandusliku mõtteviisi puhul peaks tegevuse jätkamise piirtulu olema piir-/lisakulust suurem. Kui tegevuse piirtulu on piirkulust väiksem, pole mõtet jätkata.

Kuidas siis vähendada kulutusi ja samas tagada puhas keskkond? Säästvaks majandusarenguks on oluline saavutada muutus ettevõtjate hoiakutes – keskkonnateadlik planeerimine ja säästev ressursside kasutus on sageli odavam kui keskkonnakahjude eest tasumine ja tagajärgede likvideerimine. See on ettevõtjale majanduslikuks stiimuliks, kui ennetustegevuste piirtulu on suurem tagajärgede likvideerimise piirkulust.

Ettevõtjate keskkonnateadlikku hoiakut näitab vastutustundliku ja sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate ettevõtete kasv. Ettevõtjad arvestavad oma igapäevases, kasumile orienteeritud äritegevuses järjest enam sotsiaalseid ja keskkonnalaseid eesmärke vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta. Sotsiaalse ettevõtluse eesmärk on lahendada ettevõtlustegevuse tulu abil konkreetne ühiskondlik probleem.

3.   Isiklik jätkusuutlikkus

Nii ettevõtjate kui ka kõigi teiste ühiskonnaliikmete keskkonnateadliku hoiaku saavutamine algab isikliku elustiili kujundamisest, teadlikult säästvast käitumisest, enda tervise eest hoolitsemisest, säästlikust rahakasutusest, ratsionaalsest ja teadlikust tarbimisest.

Kool ja õppeaineid lõimivate keskkonnateemade käsitlus koolis, tarbijaharidus, ressursside säästmist ja taaskasutust ergutavad tegevused ja projektid aitavad lastes ja noortes kujundada keskkonnateadlikkust.

Õpilaste projektid ja osalemine õpilasfirmades kujundavad nii majanduslikku kui ka keskkonnateadlikku mõttelaadi. Õpilaste ideed on säästlikud, sageli materjalide korduvkasutusest ja sotsiaalsest vajadusest lähtuvad. Koolide energiasäästu, prügi sorteerimise, vanapaberi kogumise, kodukoha veekogu või looduskoosluse uurimistööd jm projektid on praktilised ja väga tõhusa mõjuga ka õpilaste vanematele, keda tegevustesse kaasatakse. Koostöö ja kohalike ettevõtete külastused loovad lisaks karjääri- ja majandusteemadele võimalusi arendada ka keskkonnateadlikkust, märgata tootmise mõju keskkonnale ja selle vähendamise võimalusi ettevõtetes.

Jätkusuutlik turumajandus suudab tagada majanduskasvu ja toodangu kvaliteedi nappide ressursside kokkuhoidliku ja uuendusliku kasutuse, uute tehnoloogiate ja materjalide taaskasutuse abil. Seega, kui varem oli looduskeskkond majandusliku arengu vahend, siis nüüd on jätkusuutliku arengu saavutamise vahendiks majandus ise. Elukvaliteedi tagab vähendatud keskkonnamõjuga majanduskasv, eraomand ja ressursside säästlik kasutus, toetav seadusandlus ja avalikkuse teadlikkus, mille saavutamine ja jätkumine sõltub tulevikupõlvkonna hoiakutest.

Kasutatud matrjalid

• RÕK majanduse ja ettevõtlusõppe ainekavad. 2014, HTM, www.õppekava.ee
• Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. 2012. Gümnaasiumiõpik. SA Teadlik valik, lk 141
• Majandusõpik gümnaasiumile. 2011. Junior Achievement Eesti SA, Tallinn, lk 216
• Brock, J. 2014. Environmental economics. Global Economic Education Alliance (GEEA) metoodilised materjalid Eesti majandusõpetajatele, seminar „Õppekava aitab ettevõtlikuks“, Paide.
• Säästva arengu strateegia “Säästev Eesti 21”
• Finantsaabits. 2011. Rahaasjade korraldamise käsiraamat. Koostaja V. Zirnask
• Take Tech ettevõttekülastuste metoodika. 2011, JA Eesti SA
• Igaühele majandusest. 2013. Koolibri, lk 137