Loodusega sõbraks

Puhja lasteaed Pääsusilm

Koostajad: Urve Hämäläinen, Ljubov Serikova, Ela Raide

Loodussõbrakuu Puhja lasteaias Pääsusilm

Projekti selgitus: projekti tegevustes osalesid Puhja lasteaia 6 rühma (u 120 last, 14 õpetajat ja 6 õpetaja abi). Kõik vanusegrupid osalesid Kiigemäe matkal ja keskkonnamängude päeval.

Koostööpartnerid: lastevanemad ja vanavanemad, Puhja gümnaasium, Puhja aiand, erametsaomanik

Projekti toimumisaeg: 14. aprill kuni 14. mai 2014

Projekti tegevused toimusid nii Puhja lasteaias kui ka Puhja vallas.

Projekti eesmärk:

• lapsed õpivad tundma kodukoha ja lähiümbruse looduskauneid kohti,
• lapsed osalevad aiatöödel Puhja lasteaia aiamaal,
• lapsed hindavad puhast looduskeskkonda,
• lapsed osalevad Puhja lasteaia keskkonnamängude päeval ning rühmasisestel loodus- ja keskkonnateemalistel üritustel.

1. Õuesõppeaasta alguse tähistamine Kavilda kiigemäel

Eesmärgid:

• laps tutvub koduvalla looduskauni ning kultuuriloolist väärtust omava kohaga,
• laps osaleb ühistegevustes ja -mängudes.

Tegevusele kulunud aeg: 2,5 h

Tegevusse kaasatud: kõigi 6 rühma lapsed (2–7a), õpetajad ja õpetaja abid, lasteaia muusika- ja liikumisõpetaja, direktor, tervishoiutöötaja, vanaisad

Lõiming: liikumine, mina ja keskkond, muusika

Õppe)vahendid: lõkke süütamiseks ja kustutamiseks vajalikud esemed, leivaviilud, pudelid joogiga, topsid.

Lisamaterjal: laul „Päävak tule vällä“ (eelkooli tööraamatust „Aastaringmäng. I osa“, lk 10), mäng „Haned-luiged“, mäng „Loodushäälte kuulamine“

Tegevuse kirjeldus:

hommikuringides tutvustame lastele päevaplaani ning räägime sihtpunktist, kaasa arvatud sinna jõudmisest. Uurime laste taustateadmisi Kavilda Kiigemäest, räägime Kiigemäe tähtsusest kogukonnale.

Puhja lasteaiast u 2 km kaugusel asub Kavilda Kiigemägi, mis on traditsiooniliselt valla jaanitule kohaks. Vanemad rühmad liikusid Kiigemäele jala ning nooremad sõitsid suurema osa teest bussiga, matkates viimase lõigu vahemaast. Kohapeal tegime lõket, korraldasime erinevaid ühistegevusi (laul „Päävak tule vällä“, mäng „Haned-luiged“), küpsetasime lõkke kohal leiba, kiikusime külakiigel, vaatlesime kevadist loodust ja kuulasime loodushääli (vanemad rühmad kogunesid koos muusikaõpetajaga metsa serva, kuulasid 1 min jooksul loodushääli ja kirjeldasid neid).

Lõkke ülestegemisel ja kustutamisel olid abiks kaks vanaisa, kes osalesid ka ühismängudes.

Kogemus: matk oli jõukohane ka noorematele rühmadele, lapsed nautisid vabas õhus liikumist ning oma käega lõkkel küpsetatud leivaviilu.

2. Seemnete külvamine lasteaia aiamaale

Tegevuse eesmärgid:

• laps teab, mida on taimele kasvamiseks vaja,
• laps saab aru taime kasvamisprotsessist (seeme-taim-õis-vili),
• laps teeb iseseisvalt / täiskasvanu abiga jõukohaseid töid,
• laps oskab hinnata omakasvatatud põllumajandussaadusi.

Tegevusele kuluv aeg: alates aprill 2014 kuni mai 2014

Tegevusse kaasatud: III noorem rühm (4–5a), keskmine rühm (5–6a), õpetajad ja õpetaja abid, lastevanemad

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika

Õppevahendid: lastevanemate toodud seemned, jogurtitopsid jm topsid, muld, jäätisepulgad, Minigripi kilekotid seemnete näidiste jaoks

Tegevuse kirjeldus: eelnevalt arutleti hommikuringides, mida võiks aiamaale ja lavasse külvata. Iga laps sai vastavalt oma soovile valida, mida tema tahaks külvata. Õpetaja teavitas peret lapse valikust ning lapsevanemad hankisid vastavad seemned. Koostöös lastevanematega muretseti ettekasvatamist vajavate taimede (nt arbuusi, suvikõrvitsa, kõrvitsa) jaoks jogurtitopsid ja jäätisepulgad. Enne külvitöid valmistasid keskmise rühma lapsed õpetaja juhendamisel tabeli, kuhu iga laps kirjutas oma nime, valitud taime nime ning kinnitas tabelile kotikese mõne seemnega. Edaspidi lisas iga laps tabelisse kuupäeva, millal seemned said maha külvatud. Õpetajate juhendamisel kaevati üles aiamaa ja valmistati ette peenrad. Maikuus istutati ettekasvatatud taimed välja aiamaale ja lavasse, osa seemnetest külvati otse aiamaale ja lavasse. Seejärel hoolitseti ühiselt taimede eest ning jälgiti nende kasvu.

Kogemus: jätkutegevused toimusid sügisel: lapsed koristasid ühiselt saagi, said süüa erinevaid omakasvatatud vilju, ülejääk anti lasteaia köögile kasutada.

Meie lasteaial on oma aiamaaga juba pikaajaline kogemus, reeglina on külvitööd ja saagikoristustööd 4–5 ja 5–6a laste ülesandeks. Taimi käivad vaatlemas ja uurimas kogu lasteaia rühmad, lisaks on lastel võimalus maitsta erinevaid maitsetaimi (hapuoblikat, murulauku, peterselli, tilli). Aiamaa eest hoolitsedes õpivad lapsed kasutama tööriistu, tegema erinevaid aiatöid (kaevama, rohima jne) ning tänu kompostikastile saavad ettekujutuse mulla tekkest. Hetkel kaalume ka lisavõimalust, et koolirühm paneb aiaviljad kasvama ning saaki koristab uus sõimerühm.

3. Keskkonnamängude päev

Tegevuse eesmärgid:

• laps omandab mängude abil uusi looduse- ja keskkonnahoiualaseid teadmisi,
• laps osaleb ühistegevuses ja teeb koostööd teiste lastega.

Tegevustele kuluv aeg: 2 tundi (kõigi tegevuste läbimiseks)

Tegevusse kaasatud: kõigi 6 rühma lapsed vanuses 2–7a, õpetajad ja õpetaja abid, tervishoiutöötaja, direktor

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine

Õppevahendid: vt erinevaid mänge/tegevusi

Tegevuse kirjeldus: iga rühm organiseeris ühe mängu või tegevuse, mille eesmärk oli lastele looduse ja keskkonnahoiu tutvustamine. Rühmad liikusid koos õpetajaga ühe mängujuhi juurest teise juurde, mängud olid vastavalt vanusele kohandatavad. Kui järgmine tegevuspaik oli veel hõivatud, siis olid varuks ka mõned „ajaviitemängud“.

1. Linnupoegade toitmine (varjevärvuste mäng)

Vahendid:

• A4 kaardid loomapiltidega (sipelgas, lepatriinu, lapsuliblika röövik);
• 10 pruuni, 10 rohelist ja 10 punast värvi makaroni (+ mõned tagavaraks);
• nöör(id) maa-ala märgistamiseks (umbes 5 x 5 m);
• 3 topsikut makaronide sorteerimiseks;
• lina/tekk, millele makarone laotada (kasutamiseks ja ajaviitemängus).

Eeltööd:

õpetaja märgistab maa-ala, kuhu ta makarone puistama hakkab. Pisut eemale (4–5 m kaugusele) laotab ta teki.

Mängu käik:

õpetaja näitab rühmale pildikaarte (sipelgas, röövik, lepatriinu) ja küsib lastelt: mis värvi on loomad kaartidel. Mis loomad on piltidel?

Õpetaja näitab erivärvilisi makarone ja seletab, et mängult ongi need makaronid nüüd sipelgad, lepatriinud ja röövikud. Õpetaja puistab makaronid tähistatud maa-alale laiali, lapsed on linnuemad ja -isad ning asuvad märguande peale oma pojukestele süüa otsima. Otsimiseks on aega 2 minutit. Kes on endale ühe ussikese leidnud, viib selle õpetaja kätte teki peale. Siis võib uut otsima minna. Korraga võib võtta ühe ussikese. Pärast otsimise lõpetamise märguannet kogunevad lapsed teki juurde. Koos arutletakse, mis värvi „ussikesi“ oli kõige lihtsam leida ja miks.

2–3/3–4aastased (sõim, I noorem ja II noorem rühm) laovad ühte värvi makaronidest ussikese (punane ussike, pruun jne), kõige pikema ussikese värvi põhjal saavad lapsed öelda, millist värvi oli kõige lihtsam rohu sees märgata. III noorem, keskmine ja vanem rühm (4–5a, 5–6a, 6–7a) loendavad ühiselt eri värvi makaronid topsidesse. Õpetaja aitab lastel jõuda järelduseni, et pruuni ja rohelist on looduses raske märgata, need on peidus olemiseks head värvid. Punast aga lihtne, kuid lepatriinu punane värv on hoiatuseks ka: kui linnupoeg peaks proovima lepatriinut ära süüsiis kaitseb see mardikas end halvasti lõhnava mürgise vedelikuga.

Tähelepanumäng: kes on kadunud (ajaviitemäng enne järgmise tegevuse juurde suundumist)

Õpetaja selgitab, et alati on vaja olla tähelepanelik. Väiksemad seisavad ringis, suuremad tohivad ümber õpetaja joosta. Märguande peale peavad nad seisma jääma ja hoolega vaatama, kus keegi kaaslastest seisab. Seejärel tuleb lastel silmad kõvasti kinni panna. Õpetaja paneb ühele lastest peale teki/lina. Kui lapsed uuesti silmad avada tohivad, peavad nad ära arvama, kes kaaslastest on peidus.

2. Prügikolli söötmine

Vahendid:

• kummikindad,
• näpitsad,
• erinevast materjalist prügi (vanema rühma õppekäigul kogutud),
• prügikoll (pappkast, millesse on suu jaoks ava lõigatud ning millele on söega nägu joonistatud),
• kommipaberid,
• tühjad kastid siltidega (klaas, paber, kile, ohtlikud jäätmed).

Mida prügikoll sööb? (sõim (2–3a), I noorem rühm (2–4a))

Rõdu peal on laiali kommipaberid. Õpetaja tutvustab lastele prügikolli ning teatab, et prügikollil on kõht tühi. Ja täna sööb ta kommipabereid. Lapsed koguvad kommipaberid kokku ja söödavad need prügikollile. Koos arutletakse, kuhu tuleks kommipaberid visata.

            „Õige või vale!“ (II noorem (3–4a), III noorem (4–5a))

Tegu on klassikalise õige/vale mänguga. Kasutasime M. Normani raamatust „Põnevad prügilood“ lk 46.

Õpetaja lepib lastega kokku märguandes, mida tuleb õige väite peale teha (nt käsi plaksutada). Õpetaja hakkab lastele ütlema väiteid (nt „metsas tuleb karjuda“, „prügi pannakse prügikasti“ jne). Õige väite korral lapsed plaksutavad.

            „Prügikolli toidulaud“ (keskmine rühm (5–6a), vanem rühm (6–7a))

Rõdul on prügikolli näoga kast, mis on täidetud õppekäikudel kogutud prügiga. Lisaks on rõdul tühjad kastid siltidega (klaas, paber, kile, ohtlikud jäätmed). Õpetaja loeb koos lastega kastidel olevaid silte ja räägib, et prügikolli söödud toit tuleb õigetesse kastidesse sorteerida. Lapsed saavad abivahendid (kummikindad ja näpitsad) ning sorteerivad prügi õigetesse kastidesse, seejuures oma valikut põhjendades. Õpetaja seletab juurde, miks on vaja abivahendeid kasutada. Pärast viiakse sorteeritud prügi õigetesse konteineritesse lasteaia hoovil, ohtlikud jäätmed viiakse järgmisel õppekäigul õigesse kogumispunkti.

3. Karuema metsatarkused

Vahendid:

• sinine, punane ja kollane nöör;
• nööri otsa riputatud korv;
• õuealalt korjatud kuuse- ja männikäbid eraldi kastides;
• karukostüüm.

            Mõista-mõista (sõimerühm (2–3a), nooremad rühmad (2–4a, 3–4a, 4–a), keskmine (5–6a) ja vanem rühm (6–7a))

Lapsed istuvad suure kuuse all pakkudel („kuusekoolis“). Karu küsib metsloomade kohta mõistatusi vastavalt laste vanusele (nt noorematelt „Isa kõnnib müta-müta, ema kõnnib müta-müta, olgu poeg või olgu tütar, ikka kõnnib müta-müta“, vanematelt „Jooksen kiirelt nagu tuul, koort ma närin haavapuul“, sõimelapsed arvavad loomi ära karuema häälitsuste ja liigutuste põhjal).

            Metsa koristamine (sõimerühm (2–3a))

Karuema kurdab lastele, et metsas oli suur torm ja kutsub lapsi appi käbisid korjama ning õigesse korvi panema. Sõimerühm korjab kokkulepitud territooriumilt käbisid ja paneb need vastavasse korvi (männi- ja kuusekäbid)

            „Õhk-maa-vesi“ (nooremad rühmad (2–4a, 3–4a, 4–5a))

Muruplatsi erinevates servades on maha pandud nöörid – sinine (vesi), roheline (maa), kollane (õhk). Karuema nimetab kordamööda linde-loomi ja lapsed peavad otsustama kas öeldud loom/lind/kala elab kuival maal/vees/lendab ja jooksma vastavat värvi nööri taha. Üheskoos arutatakse, miks nt konna puhul on nii sinise kui ka rohelise nööri taha jooksjatel õigus.

            „Õige või vale“ (keskmine ja vanem rühm 5–6a, 6–7a )

Muruplatsi vastasotstesse on maha laotud roheline (õige) ja punane (vale) nöör. Karuema esitab järjest väiteid erinevate metsloomade ja -lindude välimuse, toitumise ja eluviiside kohta. Lapsed peavad otsustama, kas öeldud väide on õige/vale ja jooksma vastavat värvi nööri taha. Näiteid väidetest: siil on koduloom, pääsuke on rändlind, rebane magab talveund.

            Käbide viskamine liikuvasse korvi (ajaviitemäng enne järgmist mängu)

lapsed seisavad joone taga, karuema paneb korvi liikuma ja lapsed peavad viskama käbi korvi (raskusastmed: sõim viskab lähemalt 1 käbi kaupa, suuremad peavad viskama kindla arvu kindlaid käbisid, päris suured viskavad kaugemalt jne). Käbide viskamine jätkub kuni järgmine tegevuskoht vabaneb.

Kogemus: 6 mängu läbimine oli laste jaoks väsitav, ehkki mängud olid vastavalt eale kohandatavad, väga mitmekesised ja vaheldusrikkad. See oli esimene kogemus seoses ülelasteaialise keskkonnamängude päeva korraldamisega – varasemalt oleme keskkonnamängude päeva läbi viinud koostöös kooliga: iga rühm on saanud paariliseks ühe klassi ning läbi on mängitud mõlema osapoole 1 mäng.

4. Vanema rühma prügikatse (I osa)

Tegevuse eesmärgid:

• laps oskab eristada ja nimetada looduslikke ning tehismaterjale.

Tegevusele kuluv aeg: 2h

Tegevusse kaasatud: vanema rühma lapsed, õpetaja ja õpetaja abi, II ossa on kaasatud ka Puhja gümnaasiumi I klassi õpetaja

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne

Õppevahendid: looduslik materjal ja tehisprügi, vildikad, suur plakatipaber, isevalmistatud puidust silt prügimatmiskoha tähistamiseks, labidad

Tegevuse kirjeldus: iga laps valis endale lasteaia õuealalt ühe loodusliku päritoluga katseobjekti (erinevate puude lehed, käbid, lilleõied jne) ja teise katseobjekti rühmas tekkinud olmeprügi seast (katkine klaaskuul, vana hambahari, kilekott jne) ning märkis oma valiku tabelisse. Ühiselt kokku lepitud reegli järgi ei tohtinud katseobjektid korduda. Esemed maeti ühiselt lasteaia aiamaale maha ning katsekoht tähistati laste tehtud sildiga.

Kogemus: varasematel aastatel on prügikatset korraldatud vanemas rühmas: matmine sügisel (I osa), üleskaevamine kevadel (II osa). Sel aastal toimub prügikatse II osa esimest korda koostöös kooliga: sel sügisel tuleb vahepeal 1. klassi läinud rühm lasteaeda ning kaevab ühiselt katsepaiga lahti. Kevadel täidetud tabeli abil saab iga laps uurida konkreetselt tema katseobjektide saatust. Koos arutletakse, missugusest materjalist asjad on ära kadunud ja miks. Katse annab lapsele teadmisi looduses lagunevatest ja mittelagunevatest materjalidest, katse tulemusena oskab laps hinnata prügi sorteerimise olulisust ja teab, milline võib olla inimese tegevuse mõju looduskeskkonnale.

 

5. Õppekäik Puhja aiandisse

Tegevuse eesmärgid:

• laps teab, kuidas taimede eest hoolitseda;
• laps teab, kuidas ühise töö tulemusena luuakse materiaalseid väärtusi;
• laps tutvub kodukoha ettevõtte ja kogukonnas töötavate inimestega.

Tegevusse kaasatud: vanema rühma lapsed (6–7a), õpetajad, õpetaja abi, aiandi töötajad

Tegevusele kuluv aeg: ühe õppekäigu pikkus on u 2 h

Lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine

Õppevahendid: –

Tegevuse kirjeldus: õpetaja leppis aiandi töötajaga kokku külastamiseks sobiva päeva ja kellaaja ning kontaktisiku, kes tutvustab tööd aiandis. Kokkulepitud päeval jalutas lasteaiarühm aiandisse. Aiandi töötaja tutvustas lastele erinevaid ruume, rääkis lähemalt nende otstarbest ja töödest, mida seal tehakse. Lapsed said teadmisi, kuidas inimesed pingutavad ühiselt hea lõpptulemuse nimel.

Kogemus: kõik lasteaiarühmad külastavad vastavalt lasteaia õppekavale erinevaid lasteaia ümbruse ettevõtteid ja asutusi (nt Puhja kirikut, seltsimaja, apteeki poodi, raamatukogu, kooli, briketitehast, vallamaja, töökoda jne). Sel moel saavad lapsed teadmisi kogukonnas elavatest inimestest ning tegevusaladest. Lasteaial on välja kujunenud kogukonnast pärit kontaktisikute võrgustik, tänu kellele on lastel olnud võimalus tutvuda kõigi tuntumate koduloomade ja ‑lindudega (nt hobuste, lehmade, sigade, kitsede, lammastega jne). Õpetajad jagavad omavahel häid kogemusi ja infot õnnestunud õppekäikude sihtpunktide ning huvitavate kogukonna inimeste kohta.

6. Kevadised metsamatkad

Eesmärgid:

• laps kogeb looduses toimuvaid muutusi ja võrdleb eri aastaaegu,
• laps oskab looduses käituda,
• laps teab õppekavas ettenähtud matemaatilisi mõisteid ja oskab leida loodusest ülesandes nõutud objekte,
• laps teab ohutu tuletegemise reegleid.

Tegevusele kuluv aeg: 2–2,5 h

Tegevusse kaasatud: vanem rühm (6–7a), õpetajad, õpetaja abi

Lõiming: liikumine, mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika

Õppevahendid: valdavalt looduslikud vahendid, riidest kott, sildid ülesannetega mängu „Salajased ülesanded“ tarbeks („Matemaatika õppimine looduses“, Molander, Hedberg, Bucht, Wejdmark, Lättmann), tikud, joogivesi, topsid, prügikott

Tegevuse kirjeldus: õpetaja valmistab ette ülesandesildid, arvestades laste lugemisoskust ning õppekavas ettenähtud matemaatilisi teadmisi ja oskusi (nt „leia 8 männikäbi“, „leia oks, mis on jämedam kui sinu pöial“). Koos lastega pakitakse kokku matkavarustus ja lepitakse kokku kandmisjärjekord. Kuna tegu oli pika matkaga (u 4 km), siis tehti looduskaunites kohtades puhkepause, mille käigus vaadeldi ümbritsevat loodust ja võrreldi eelnevatel kordadel samal marsruudil matkates nähtuga. Matka sihtpunktiks oli meie lasteaialaste lemmikkoht – Järvaküla männik. Seal tehti ühiselt lõket, korrati üle ohutu tuletegemise ja metsas käitumise reeglid. Iga laps tõmbas endale loosiga ülesande ning asus seda täitma. Vajadusel abistas õpetaja (nõrgema lugemisoskusega lapsi) ülesandest aru saamisel.

Kui ülesanded olid täidetud, kontrolliti koos tulemuse õigsust. Pärast ühistegevust oli lastel võimalus vabaks mänguks tuttavas ümbruses. Metsast lahkudes kustutati ühiselt lõke. Edasi matkates toimusid uued vaatluspausid. Matka käigus koguti ühiselt kokku nii matkaraja äärest kui ka männikust leitud prügi, mis koduteel prügikasti pandi.

Kogemus: juba aastaid on lasteaia tegevuskavas ette nähtud aastaajamatkad, mil iga rühm jälgib enda valitud matkarajal looduse muutumist erinevatel aastaaegadel. Igal rühmal on välja kujunenud oma lemmikrajad ja sihtpunktid. Matkade käigus organiseerime erinevaid mänge ja tegevusi, jättes aega ka vabamänguks ja iseseisvaks looduses tegutsemiseks. Järvaküla männik kuulub küll eraomandisse, kuid lasteaial on seal viibimiseks männiku omanikuga juba aastatepikkune kokkulepe. Kõikidel rühmadel on matkal kaasas prügikott, kuhu korjame matkal tekkinud või tee äärest leitud prügi.