Loodus- ja keskkonnahariduslike programmide ja õppemeetodite tutvustamine Tartu Keskkonnahariduse keskuses pakutava näitel

Koostas Helle Kont

Alushariduse õppekavale vastavate loodus- ja keskkonnahariduslike programmide ja õppemeetodite tutvustamine Tartu Keskkonnahariduse keskuses pakutava näitel.

Koolitajad: Helle Kont, Aire Orula, Tiina Lilleleht

helle.kont@teec.ee; aire.orula@teec.ee; tiina.lilleleht@teec.ee

Sissejuhatus

Säästva ja jätkusuutliku eluviisi kujundamise aluseks on looduse ja tehiskeskkonna tundmine, analüüsioskuste kujundamine ja laste arengut toetavate aktiivtegevuste rakendamine hariduses ja kasvatuses.

Parimate õuesõppevõimaluste leidmine/loomine lasteaia lähiümbruses ja looduskeskuste pakutavates programmides osalemine Tartu Keskkonnahariduse keskuse praeguste võimaluste näitel.

Eestis on viimase kümne aasta kestel järjest enam ka alus- ja üldhariduse õppekavade tasandil väärtustatud avatud õpikeskkonda (õpitegevused õuealal, metsas jm looduses, muuseumides, looduskoolides jne).

Rootsi pedagoogid ja teadlased on tegelenud õuesõppe mõju uurimisega alushariduses. Nendest üks tuntumaid on Anders Szczepanski, kes on korduvalt pidanud loenguid ja juhendanud õuesõppealaseid kursusi Tallinna ülikoolis, Tartu ülikoolis ja Eesti Koolimetsade ühenduse suvekursustel.

Koolieelikute päevakeskuste õuealade struktuuri ja psühhomotoorse arengu erisusi on uurinud Lars Owe Dahlgren ja Patrik Grahn.

Eestis on soovitav nende uuringute tulemusi väärtustada:

• lastel on loomulik vajadus mängude järele, milles on palju meelelisust, laiahaardelisust ja erinevaid füüsilisi tegevusi;

• nende vajaduste puudulikul rahuldamisel ilmneb kehvem motoorne areng ja halvem keskendumisvõime;

• halvem keskendumisvõime ilmneb ka vaesemal õuemaastikul mängivate laste seas;

• loodusrikkal õuealal mängivatel lastel kujuneb hoolivam ja vähem agressiivsem käitumine.

Soovitav on laste tegevuseks kujundada õueala sobivaks nii rühmamängudeks ja suurel avaral alal vabalt jooksmiseks kui ka puhkamiseks, et oleks võimalik suurest rühmast eralduda. Samuti on vajalikud looduslikult liigirikkad alad, kus lastel on võimalik midagi avastada, õppida ja oma loomingulisust arendada.

 Tegevused I – Tartu loodusmaja pargi kasutamine mänguks ja õppeks

–         Ruumi taju arendamine: vaateväli, suunad, parem ja vasak pool, ees, taga, all, üleval, vahemaade mõõtmine;

–         Koordinatsiooni ja ühistegevuse arendamine: liigume ühest vaatepaigast teise, matkides erinevaid liikumisviise ja liiklusvahendeid (näiteks hundikari, hoburakendid, rong);

–         Uurimusliku õppe elementide omandamine: maht ja mass, ämbrites liiv, vesi, kivid; reastame ämbrid raskuse järgi, kontrollime rippkaaluga, vaatame eri ainete kaalu ja mahu vahet;

–         Kommunikatiivsete oskuste arendamine: kogume loodusest kive, oksi, lehti nii, et paarilistel on ühesugused esemed peegelpildi ladumiseks.

          (Lapsed istuvad seljad vastamisi, üks paarilistest juhendab teist asetama esemeid üksteise suhtes    üles, alla, paremale, vasakule. Seejärel vaadatakse ja võrreldakse tulemust ning siis vahetatakse rollid.);

–         Vaatlusoskuse arendamine: kogutud asjadega memoriini mängimine;

–         Mälu ja arvutamisoskuse treenimine: looduslike esemetega arvutamine;

–         Mängu kaudu lähiümbruse kohta teadmiste ja oskuste omandamine: värviliste nööridega geomeetriliste kujundite moodustamine (ring, nelinurk, kolmnurk, …),

          nööriga raamitud alal taimede vm huvitava vaatamine ja kirjeldamine, täpsusvisked rahvapärimusliku kaheksakand kujundi punktidele.

–         Meelte kogemuslik tunnetamine: mingi huvitava loodusliku objekti (kaneelikoore, nelgi pungade jm) mõistatamisel erinevaid meeli kasutades õpivad lapsed elamuslike kogemuste kaudu aktiivselt mõtlema,

          omandavad uusi omadussõnu, areneb suuline eneseväljendusoskus.

NB! Tegevuste ja mängude täpsemad kirjeldused leiate

http://ctc.ee/files/6ues6ppe_juhendmaterjalid_MustveeLA.pdf

http://ctc.ee/files/6ues6ppe_juhendmaterjalid_TihedaLA.pdf

http://www.teec.ee/docs/104_Uurime_ja_Avastame_Suur_est_pdf.pdf

Tegevused II – aktiivõppeprogramm „Murumängud“

Kestus: 45 minutit

Sihtrühm: 5–7aastased

Eesmärk: õpitakse tundma õuemurul kasvavaid õistaimi (teeleht, hanijalg,
valge ristik, kortsleht, külmamailane, linnurohi, maajalg) ja enamlevinud pisiloomi (murelane, lepatriinu, ämblik, kimalane, liblikas). Saadakse teada, et liigirikkus on looduses suur väärtus, läbi mängulise tegevuse omandatakse vaatlus- ja koostööoskus.

Vahendid: padjad, putukamudelid, taimed pottides, lamineeritud taime- ja putukapildid (koos liiginimedega), lamineeritud bingokaardid, harilikud pliiatsid, bingopallid, 2 täringut, pusletükid kõikide õpitavate liikide kohta.

Tegevused – nimetatud liikide õppimiseks mängitakse 5–7 erinevat mängu. Mängude kirjeldused leiate Tartu Keskkonnahariduse keskuse veebilehe varasalvest: www.teec.ee

Soovitav on tutvuda ka Maarja küla programmidega: http://www.teec.ee/ET/oppematerjalid_programmid/oppeprogrammid-maarja-kylas/

Tegevused III – aktiivõppe programm „Lemmikloomad“

Kestus: 60–90 minutit

Sihtrühm: 5–7aastased

Eesmärk: arendada elusolendite suhtes vastutustunnet ja empaatiavõimet, õppida tundma loomaliike ja nende vajadusi. Õppida märkama seoseid enda tegevuse ja globaalsete probleemide vahel. Arendada vaatlus- ja koostööoskust.

Vahendid: Tartu loodusmaja lemmikloomatoas ja talveaias elavad loomad: küülikud, merisead, hamstrid, tšintšiljad, deegud, kilpkonnad, laborirotid ja -hiired, akvaariumikalad, viirpapagoid, madagaskari sisiprussakad, raagritsikad, hiid-maismaateod.

Erinevad toiduained. Värvimislehed, pliiatsid. Maailmakaart, lemmikloomade pildid.

Tegevused. Vestluses arutletakse järgmiste teemade üle: kes on lemmikloom, kes koduloom? Millised on loomaomaniku kohustused? Millised on igale loomale sobivad elamistingimused, toit-jook? Kuidas tuleb loomi hooldada? Kas loomaga peab minema arsti juurde? Kui palju kulub loomale raha ja aega? Kas lemmikloom on mänguasi?

Loomade vaatlemise, toitmise ja paitamise käigus tutvutakse juhendaja abiga erinevate liikidega.

Maailmakaarti ja lemmikloomade pilte kasutades tutvutakse loomade päritoluga, õpitakse tundma maailmajagusid, räägitakse loomakaubandusest ja looduskaitsest.

Rühmatööna koostatakse erinevatele loomadele päris toiduainetest sobiv menüü.

Käelise osavuse arendamiseks värvitakse lemmikloomade pilte.