Lokuta lasteaia lapsed otsivad jälgi

Lokuta lasteaed

Koostajad: Karin Pihlik, Karin Koitla, Taimi Punapart

Projekti kaasatud: Lokuta lasteaia lapsed, lapsevanemad, vanavanemad, lasteaiatöötajad,
Piret Eensoo Keskkonnaametist, Türi Puit, Toosikannu Metsahaldus OÜ.

Lokuta lasteaial on olemas suur õueala vana mõisapargiga. Lasteaia läheduses on Tolli mets, mis loob võimalused väga heaks õuesõppeks. Meid ümbritsev loodus on heaks abimeheks meie igapäevaelus. Laps saab ise avastada väikseid muutusi loodusrajal, märgata, uurida, otsida, esitada küsimusi ja saada vastuseid täiskasvanu kaasabil. Laps on oma loomult uudishimulik. Teadmiste saamisel on abiks esivanemate muistendid, mõistatused ja vanasõnad ümbritseva keskkonna kohta. Me kõnnime kõikvõimalikke jälgi pidi ja kogume teadmisi. Kuna igal aastaajalgi on omad jäljed, siis käisimegi oma jäljeotsinguis läbi nelja aastaaja.
See teema kasvas välja talvisest KIKi projektist „Lokuta lasteaed otsib jälgi talvises looduses“.

LOKUTA LASTEAIA LAPSED OTSIVAD JÄLGI

Eesmärgid:

• Laps väärtustab oma kultuuritraditsioone ja keskkonnahoidlikku suhtumist erinevate õppetegevuste kaudu.
• Kaasata lapse aktiivse õuesõppe protsessi erinevad huvigrupid (Piret Eensoo Keskkonnaametist; Türi Puit, Toosikannu Metsahaldus OÜ).

I – TALVE LOODUSJÄLJED (talviseid tegemisi rahastas KIK) – „Lokuta lasteaed otsib jälgi talvises looduses“)

Eesmärk: Laps õpib lõimitud tegevuste kaudu märkama jälgi talvises looduses.

Tegevusele kuluv aeg: 1,5 tundi.

Lõiming: keel ja kõne, keskkond ja mina, matemaatika, liikumine, muusika, kunst.

Õppevahendid: kiri Metsavanalt, metsloomade peakatted, kiletatud pildid metsloomadest, mõistatustekaardid, paelad, luubid, binoklid, värvilapatsid, loomade nahad, tee, joogitopsikud, maast korjatud oksad, prügikott, Metsavana kostüüm, süüteroosid, kilekotid, teatmeraamatud jälgedest.

Tegevuse kirjeldus: koostöö kogukonnaga: Piret Eensoo Keskkonnaametist, lapsevanemad ja vanavanemad, kes on matkal saatjateks, lasteaiatöötajad, lapsed

Matkahommikul saabub rühma metsavana kiri.

Metsavana kiri:
TERE, PÕRNIKAD! (SAJAJALGSED, LEPATRIINUD JA MESIMUMMID)

TÄNA ON SEE PÄEV, KUI MINA JA METSASÕBRAD OOTAME TEID ENDALE TOLLI METSA KÜLLA. KIRJAGA KAASAS ON MÕISTATUSED, PALUN AVAGE NEED ALLES METSAS.

METSA ÄÄRDE JÕUDES VÕTKE LAHTI MÕISTATUS NR 1. KUI SEAL ON ÜLESANNE TÄIDETUD, VÕTKE MÕISTATUS NR 2. SAATE TEADA, MIDA NÜÜD EDASI PEATE TEGEMA. KUI KA SEE ÜLESANNE ON TÄIDETUD, SIIS VÕTKE JÄRGMINE MÕISTATUS … KUNI KÕIK ON LAHENDATUD.
TEAN, ET OLETE KOGU AEG ÕUEST MIDAGI OTSINUD JA TÄNA LEIATE NEID KINDLASTI KA METSAST. ON ÜKS TÜRI MÕISTATUS:
TUBA TUTTAVAID TÄIS,
ÜKS EI TUNNE ÜHTE
EGA TEINETEIST? (jalajäljed –Türi) (www.folklore.ee)

NB! TEISI MÕISTATUSI MITTE ENNE AVADA!

KOHTUMISENI!
METSAVANA KOOS OMA SÕPRADEGA

Pesade järjestus ja külastamine vastavalt numbrile!

Mesimummid: 1, 2, 3, 4, 5

Sajajalgsed: 2, 3, 1, 4, 5

Lepatriinud: 4, 2, 3, 5

Põrnikad: 3, 4, 2, 5
Lokuta lasteaia metsamatk Tolli metsas:
LÄHME KÜLLA METSARAHVALE

Eelnev: „loomad“ on otsinud endale sobivad elukohad, kus lapsi oodata. Lapsed saavad kirjad metsasõpradelt, kes ootavad neid külla. Võtame külakostiks kaasa porgandeid, kuivatatud saiatükke. Iga rühm saab enne minekut ümbrikud kiletatud mõistatustega metsloomadest. Vastavalt nendele läbitakse „loomade pesad“ ja saadakse teada, kes on järgmine loom, keda peab otsima. Kes jõuavad enne metsavana juurde, aitavad lõkke tegemiseks otsida kuivi oksi ja käbisid.
Tegevused: lapsi ootavad metsloomad

Rebane ( Piret Eensoo Keskkonnaametist) – „rebane“ on metsa ääres oleval lagendikul. Ta tutvustas lastele erinevaid loomanahku: nugis, rebane, kährik). Lapsed said luupidega uurida loomade küüniseid ja silitada nende karva. Loomi õpiti tundma ka piltide abil.

 

Jänes (Ene) – mägi, teerada. Vahendid: binoklid, sporditeleskoobid, värvilapatsid.
„Jänes“ andis lastele ülesande: metsajälgede avastamine puudelt, õhust, maapinnalt. Iga laps valib endale abiks uurimisvahendi. Signaali peale tulid lapsed tagasi ja rääkisid, mida põnevat nad avastasid.

Hunt (Piia) – „hunt“ riputas metsloomade pildid puudele. Hunt ütles mõistatuse loomadest ja lapsed otsisid metsapuude pealt üles õige looma pildi. Siis tuldi tagasi hundi juurde, et kuulata järgmist mõistatust.

Hundi mõistatused: (raamatud: „1000 mõistatust, 500 vanasõna“, „Eesti vanasõnade, mõistatuste ja kõnekäändude kuldraamat“)

• PUUÕÕNES PESA SOE,
  KES SEE PESSA PEITU POEB? (orav)
• METSAVALITSEJA SEE,
  UNEST SIRGUB KEVADEL? (karu)
• NINA NIKI-NÄKI,
  KÕRVAD KIKI-KÄKI,
  SABA VILLI-VALLI? (hiir, Türi mõistatus)
• SILE KUI SIID,
  OKKALINE KUI OHAKAS,
  ÜMMARGUNE KUI KERA? (siil)
• SUVEL SÖÖB, TALVEL MAGAB? (karu)
• MIS LIND SEE ON – TIIVAD ON, NOKKA POLE,

• KÜÜNED ON, JALGU POLE? (nahkhiir)

• NINA NIRSSIS, KARVAD KÄRSSIS,
  JALAD ALL KUI MURAKALEHED? (siil)
• ALT PEHME, PEALT TERAV, ISE LAULAB POT-POT? (siil)
•  EMA KÕNNIB MÜTA-MÄTA,
   ISA KÕNNIB MÜTA-MÄTA,
   OLGU POEG VÕI OLGU TÜTAR
  IKKA KÕNNIB MÜTA-MÄTA? (karu)
•  KES ON KÄBI KUNINGAS? (orav)
•  KES ON KUUSIKU KUNINGAS? (orav)
•  KES ON HAAVIKU EMAND? (jänes)
•  KES KANNAB SIILINAHAST KASUKAT? (siil)
•  MÕISTA, MÕISTA, KES SEE ON?
   SABAOTS VALGE, ORANŽIKAS KUUB,

•  KAVAL JA OSAV, JOOKSEB KUI TUUL? (rebane)

•  MÕISTA, MÕISTA, KES SEE ON?
   TUGEV JA SUUR, ARMASTAB MARJU
   TALVE TULLES MAGAB KOOPA VARJUS? (karu)
•  MÕISTA, MÕISTA, KES SEE ON,
   KURI JA HALL, KIHVU TÄIS SUU,
   ULGUMA HAKKAB, KUI TAEVAS ON KUU? (hunt)
•  MÕISTA, MÕISTA, KES SEE ON?
   ARMASTAB PORGANDIT, VÄIKE JA ARG,
   OHU EEST PÄÄSTAB KIIRE JALG? (jänes)
•  KOHEV SABA, VAIKNE SAMM,
   KAVALUS ON MINU RAMM.
   JAHIN JÄNESEID JA HIIRI,
   KIMBUTAN KA VAHEL SIILI.
   ÖÖSEL HIILIN TALU MANU,
   VARASTAN SIIS LAUDAST KANU. (rebane)
•  OLEN KIIRE NUDISABA,
   JAHIMEHED MIND EI TABA!
   OSAVASTI TEEN MA HÜPPEID,
   PEIDAN ENNAST METSA RÜPPE. (jänes)

•  NÄKS-NÄKS-NÄKS-NÄKS ÕHTU LÄBI
   NÄKSIN KUUSELADVAS KÄBI!
   HIPSTI-HOPSTI, HIPSTI-HOPSTI
   HÜPPAN MÖÖDA PUUDE OKSI. (orav)

Karu (Karin) – vahendid: numbrikaardid, värvilised nöörid, loomade söögid.
Nööridest on tehtud puude vahele eri värvi rajad, mis on ära nummerdatud.
Lapsed läbivad raja, liikudes numbrilt numbrile. Iga järgmise numbri juurde viib erinevat värvi nööriga tähistatud tee. Iga numbri juures on ülesanne, mis nõuab erinevate liikumiste tegemist ja järgmise numbri äraarvamist. Vanemad lapsed loevad ise, noorematele loeb õpetaja ülesande ette. Ülesande täitmise järel loeb õpetaja ette vihjed järgmise läbimist vajava raja leidmiseks. Näiteks on vaja leida rada, mida tähistav värvus algab o-häälikuga. Noorematel lastel palutakse otsida oranži värvi. Viimase raja lõpus on koht, kuhu lapsed saavad loomadele jätta kodust kaasa võetud söögid.

Metsavana koos „Oravaga“ (Ulvi ja Sirje) ootasid lõkke juures sooja teega. Lauldi ühislaul koos liikumisega. („Lähen karu otsima …“) Peale Metsavana tee joomist oli võimalus joonistada, otsida koos oravaga erinevaid jälgi ja koguda neid võimaluse korral lasteaia naituse jaoks.
(Vahendid: aluskaaned, viltpliiatsid, paberid, „Seitse ühes“ pintsetid , kinnituvad kilekotid)
Meeldetuletus: võtame ainult lahtiseid samblatükke, puukoori, mis on maapinnal

Metsast lahkudes täname Metsavana ja loomi ning vaatame, et metsaalune jääks sama puhtaks kui enne!

NÄITUS TALVISTEST LEIDUDEST

Eesmärk: laps koos vanemaga märkab muutusi looduses, täiskasvanu abiga jäädvustatakse leitu fotole või paberile.

Õppevahendid: loodusleiud, loodusmärkidest tehtud fotod ja maalitud pildid, värvikleepsud, auhinnad, aukirjad.

TEADE EMALE-ISALE!

• KOOS LAPSEGA JALUTADES AVASTA JA MÄRKA JÄLGI
• PILDISTA VÕI JOONISTA SEE JÄLG PABERILE
• KUIVATA ERINEVAID JÄLGI
• PANE JUURDE SEDEL, KELLE JÄLG SEE OLLA VÕIB?

KOOS LAPSEGA LEITUD JÄÄDVUSTUSI OOTAME NÄITUSELE
„MEIE JÄLJELEIUD TALVISES LOODUSES“, MIS TOIMUB MÄRTSIS.

Koostöö kogukonnaga: lapsevanemad, lapsed, töötajad

 Tegevuse käik:

• Lapsed otsisid koos ema ja isaga ümbruskonna metsadest, õhust, matkateedelt, põldudelt ja koduõuest vahvaid loodusleide: rähni toksitud ja kopra näritud puid, mahakukkunud linnupesasid, soolakut, tedre väljaheiteid, orava ja hiire näritud käbisid. Huvitavaid jälgi jäädvustati fotodel.
• Lapsed avastasid lasteaia õuealalt jälgi, tuvastasid, kelle jäljed need on, ja jäädvustasid fotodel või säilitasid kilekotis.
• Rühmades valmisid jäljeraamatud.
• Jäljeleidudest naituse ülespanek.
• Näituse külastajatel oli võimalus loodusleide mikroskoopide ja luupidega uurida.
• Näitusetööde hindamine – kõige enim meeldinud jäljele pane peale kleeps!

Auhindade jagamine. Esikoha sai karujälg.

II – KEVAD – JUTUJÄLJED

Orienteerumine loodusrajal: tegevus toimus Lokuta lasteaia loodus-õpperajal nädala jooksul.

Eesmärk: laps saab teadmisi ümbritsevast loodusest ja tutvub meie esivanemate loodusjuttude ja mõistatustega.

Tegevusele kuluv aeg: nädal (õppetegevusele kulub päevas 20–40 minutit)
Lõiming: keel ja kõne, keskkond ja mina, matemaatika, liikumine, kunst

KUUSK (lk 111, H. Relve raamat „Vahtral on sünnipäev sügisel“)

Õppevahendid: käpiknukk, pildid loomadest
Tegevuse kirjeldus: lapsed kogunevad kivimüüri juurde, kus neid tervitab käpikorav, kes esitab lastele mõistatuse.
 
SIIS, KUI TALVEL METS ON PALJAS,
TEMA IKKAGI ON HALJAS.
METSALE ON EHTEKS TEMA ROHELINE KUUB?

Peale äraarvamist otsivad lapsed kuused üles.

• Sõna haljas selgitus
• Väike arutelu: mis kujuga on kuusk? Mis kasvavad kuuse otsas? Kas nad asuvad üleval või all?
• Sõnad: kuusk ja kuusik

Kes võib siin elada ja toitu otsida? (orav – käbikuningas, linnud, nugis teeb meie kuuskede juures jälgi)

 Loovjutustus:
„Kuidas kuusk igihaljaks sai?“ (Eesti rahvajutt), muudetud vastavalt lasteaia õuealal kasvavatel puudele.
Metsakuninga poeg jäi metsas vihma kätte ja läks puude käest varju küsima. Ta küsis vahtra käest. (mis Vaher vastas?) Vaher oli kade, ei lasknud kedagi oma puu alla. Siis läks ta tamme juurde (Mida võis Tamm vastata?). Ka tema keeldus. Tee peal ta möödus (kellest? millega tema võis põhjendada?) ja siis kohtas metsakuninga poeg uhkete okastega kuuske ja mändi. (Kuidas nad kutsusid metsakuninga poja oma hõlma alla?) Ja nii saigi metsakuninga poeg varju, kuni vihm möödus. Aga seda nägi pealt Metsakuningas (Mis sa arvad, mis ta nende puudega tegi?) Sellest ajast saadik ongi kuusk igihaljas, aga lehtpuud peavad oma ilusad värvilised lehed sügisel maha langetama.

• Kuuseokste katsumine (teravad), nuusutamine.
  Kuusevõrsete ja kuusevaigu maitsmine. (Mis maitset tunned?)
  Kuusevaik oli ennevanasti nätsu eest ja aitas hambaid ravida. Kuusevõrsed annavad su kehale vitamiine.
• Kuuskede vahel  üksteise selja taga siksakis jooksmine.
• Kuusele pai tegemine ja oravaga hüvasti jätmine.

Vaba tegevus. Kuusekäbide otsimine (nendega jätkub loovmäng).
 

TAMM (lk 80, H. Relve raamatud „Vahtral on sünnipäev sügisel“, „Puude juurde“)

Õppevahendid: paelad, luubid
Tegevuse kirjeldus: lapsed kogunevad koos õpetajaga suure tamme alla.

• Kõnekäänd: tugev kui tamm
• Tamm on puude kuningas
• Tammetõrudest jahvatati jahu, tehti leiba
• Tamm on vana hiiepuu.
• Eesti rahvajutt (kohandatud) „ Miks tammepuu lehed on katkised?“
  See lugu juhtus kevadel, palju aastaid tagasi, kui maa peal elasid koos Metsavana ja Sarviktaat. Ühel päeval istutas Metsavana orgu, mäele, jõe ja järve äärde mitmesuguseid puid. Sarviktaadil jäi maa peal kitsaks ja ta pidi maa alla kolima. Talle ei meeldinud see. Sarviktaat tuli Metsavana juurde ja nõudis: „Lase mind maa peale tagasi. Muidu pühin metsad minema, põõsatuttigi ei jäta järele!“. Aga Metsavana vastas rahulikult: „Kui kõik puud oma lehed maha pillavad, võid sina maa peale tagasi tulla!“ Aeg läks ja oligi talv käes. Sarviktaat seisis Metsavana ees ja nõudis: „Aeg on lubadust täita!“
  Metsavana aga lausus: „Kui kõik puud korraga lehed maha pillavad, võid maa peale tulla!“ Sarviktaat vastu. „Kõik puud on raagus!“. Metsavana viis Sarviktaadi suure tamme juurde ja ennäe imet – tammel olid lehed küljes! Oi, kuidas Sarviktaat vihastas, ta tiris tammelehed sakiliseks ja kraapis küüntega suured sooned tammepuu tüvesse. Ja siis ta puges maa alla oma urgu, kus ta istubki tänapäevani. Tamm aga hoiab talvel oma okstel lehti, et Sarviktaat ei pääseks maa peale tagasi pahandust tegema.
• Tammelehtede uurimine, puukoorel küüniste jälgede otsimine ja katsumine (luubid)
• Tammepuu mõõtmine (käte, nööridega)

Vaikselt tammepuu juures kuulamine, mida tammepuu räägib

SAMMALDUNUD KIVID (lk 34, A. Puusaag „Kivimehike ja samblamehike“, Pere ja kodu lugejate lastelood. Mürakaru jutud)Eelnevalt on lapsed saanud teadmisi sammaldest ja samblikest.

Õppevahendid: sammaldunud kivid, lavastuse tegelased – silmadega väike kivi ja silmadega samblatuust.
Tegevuse kirjeldus: lapsed kogunevad sammaldunud kivide juurde, kus neid ootavad jutu tegelased.

• Lugu räägib kivimehikesest ja samblamehikesest, kes üksteisel külas käies veendusid, et kahekesi koos elades oleks neil mõlemal pehmem, soojem ja kuivem olla. Nii nad otsustasidki koos elama hakata. Ja sellest ajast peale ongi nii, nagu siin meie kivilgi näha. On kivi ja on ka sammal.
• Ülesanne lastele: otsi aiast veel kohti, kus kivimehike ja samblamehike üheskoos pesitsevad.

• Leitu loendamine ja võrdlemine

   

PIHLAKAS (lk, 139 H. Relve raamat „Puude juurde“)

Eelnevalt: laps teeb toas käsna märjaks, pigistab kuivaks ja asetab ämbrisse. Õpetaja selgitab, et märg asi võtab lõhna paremini külge (idee Haredi koolituselt).
Õppevahendid: märjad švammid, luubid
Tegevuse kirjeldus: lapsed leiavad õuealalt pihlaka

• Rütmiline liisusalm (A. Malmi luuletus):
  PILI PALI PILI-PALI PIHLAMARI,
  KUS ON LAPSE VIHMAVARI?
• Pihlaka välimus (tüvi, leht, juur, oksad, õis). Sügisel pihlakamarjad .
• Pihlakas meie esivanemate kultuuris: pihlakas on hiiepuu ja kaitses kurja pikse eest. Karjane ei tohtinud pihlakaoksaga lammast lüüa, hunt pidi karja tulema.
• Õie uurimine luubiga, puutüve nuusutamine märja švammiga (laps tõmbab märja švammiga mööda puutüve ja nuusutab, mis lõhn švammi küljes on).

KUNSTITEGEVUS LOODUSLIKE VAHENDITEGA

Eesmärgid: laps arendab oma tegevusega loovust ja fantaasiat.
Laps õpib loodust kahjustamata kasutama looduslikku materjali. Laps harjutab koostööoskust ja näpuosavust.
Õppevahendid: traat, nöör, näpitsad, ämber sooja veega, lapid, guaššvärvid, tapeet, suured pintslid, kleepnäts.
Tegevuse kirjeldus:
eelnevalt oleme hommikuringis läbi arutanud, millest võiks õues pintsleid meisterdada ja rääkinud ka sellest, kuidas ja kust võime oma töö tarbeks materjali võtta, kuidas pärast enda järel koristada.
Õues läksid lapsed tööks vajalikku otsima. Leiti hulganisti erinevat materjali: puuoksakesi pintsli varteks, väikesi kuuseoksakesi, pihlakaõisikuid, võililletutte, elupuuoksakesi jms pintsli meisterdamiseks.

Pintslite meisterdamisel selgus, et mitmest korjatud rohust või õisikust ei olnud siiski võimalik pintslit teha. Kui pintslid valmis ja nendega tööle asuti, selgus, et osa pintsleid ei pidanud vastu – see materjal ei olnud sobilik. Leiti, et kõige paremini sobisid kuuse- ja elupuuoksakesed ja pihlakaõisikud. Nendega siis tööd tehtigi. Valmis tööd kinnitasime kleepnätsu abil mängumaja seinale ja imetlesime neid kaugemalt – laste meelest tundus nagu võililleväli

 

MEISTERDAMISE JA LOODUSEST PILDI LEIDMISE TEGEVUS
Eesmärgid: laps kujundab okstest nelinurga. Lapsel areneb loovmõtlemine. Laps harjutab pulkade üksteise külge kinnitamisel käelist osavust. Laps õpib raami sisse pilti leidma.
Õppevahendid: mahakukkunud puuoksad, traat, näpitsad.
Tegevuse kirjeldus:
esmalt otsisid lapsed endale õuealalt neli omavahel sobivat oksa, siis moodustasid neist nelinurga ja kinnitasid raamiks. Enamik lapsi vajas pulkade kinnitamisel abi, kuid päris mitu said täiesti iseseisvalt hakkama. Pärast seda otsis igaüks oma raami sisse tema meelest sobiva oksa, lehe, õie, seene vm sobiva objekti. Õpetaja tegi sellest pilti.

              

III – SUVI – INIMTEGEVUSE JA TORMIJÄLJED

Torm murdis maha vanu pargipuid. Mahalangenud puud pakkusid lastele huvi ja kahju oli neid lasta ära vedada. Leidsime, et jätame osa suuremaid puutüvesid lastele uurimiseks ja avastamiseks. Kutsusime appi isad ja vanaisad, et ehitada juurde puidust loodusmajake ja kopramajake, mida saab väiksemate okstega katta. Tormiräsitud puutüved tuli asetada ringikujuliselt ja nii suurte vahedega, et lapsed saaksid puuõõnsusi uurida ja mõistatada, kas need kuuluvad rähnile või näiteks hoopis oravale. Puudest said lisaks kõigele ka head uurimise, loodushäälte kuulamise ja jutuvestmise kohad.

Eesmärk: õpiraja täiendamine
Tegevusele kuluv aeg: 4 tundi
Koostöö kogukonnaga: isad, vanaisad, Toosikannu Metsahaldus OÜ, Türi Puit
Tegevuste kirjeldused:
Toosikannu Metsahaldus OÜ ja Türi Puidu abil saadi palke ja laudu, millest valmisid loodusmajake ja kopraonn.

Loodusmajakese ehitus

Tormipuude paigutamine 

Kopramaja ehitus ja selle katmine okstega

IV – SÜGIS – AJAJÄLJED
ÜHISÜRITUS – LASTEAIA SÜNNIPÄEV
Kava pani kokku muusikaõpetaja Ulvi Tamm.
Lokuta lasteaed asub endises Lokuta mõisas.
Eesmärk: laps väärtustab oma esivanemate pärandit ja saab teadmisi oma kodukohast.
Koostöö kogukonnaga: Mia Martha vanaema, lapsed, töötajad
Õppevahendid: fotod, luubid, taskulambid, raamid, ämbrid, raamat „Türi kilde linna ja kihelkonna ajaloost“
Tegevuse kirjeldus:
Eelnev: iga rühm on valmistanud sünnipäevatordi, need on saalis väljas. Rühmaõpetajad on oma rühma maskotikostüümis (põrnikas, lepatriinu, sajajalgne, mesimumm). Lapsed on riietatud vastavalt rühma nimele (Mesimummid on triibulised, Lepatriinud täpilised, Põrnikad kuldsed ja sarvedega, Sajajalgsed sokkides ja kinnastes).
Lapsed istuvad ringselt saalis. Saal on kaunistatud õhupallidega.
Saali seinale on tähtedest moodustatud lasteaia vanus „38“.

Muusikaõpetaja räägib, et lasteaial on sünnipäev. Küsib laste käest lasteaia vanust.
Laste esinemine „Lokuta lasteaia laul“.
Mia Martha vanaema näitab fotosid mõisahärrast ja räägib Lokuta mõisa ajaloost. Kõige vanemad andmed mõisast on pärit aastast 1455, mõis kandis nime Tecknal ja on Türi ümbruses üks vanemaid mõisaid. Praegune Lokuta mõisahoone on 256 aastat vana ja ehitatud punastest tellistest. Viimane mõisaomanik oli von Traubenberg.
Kui Mia Martha vanaema oli laps, siis elas ta siin mõisa kõrval ja tema vanaema käis mõisaköögis süüa tegemas. Eriti tähtsate külaliste puhul tegi vanaema väga peent toitu nimega OKSNOM – see oli meie mõistes munaroog. Kuna mõisas peale mõisapreili
rohkem väikseid lapsi ei olnud, siis käis Mia Marta vanaema vahel mõisapreiliga mängimas. Mängiti keksu ja muid mänge. Mia Marta vanaema vanaisa oli kutsar ja kui oli vaja Tallinnasse minna, siis sõideti sinna hobustega. Jõulude ajal kingiti teenijatele kangast, millest sai mantli või kleidi õmmelda. Pärast mõisaaega oli sõda ja mõisa kivimüür sai ühest aia küljest pommitada. Lokuta lasteaia park oli täis põõsalabürinte. Siin oli ka lipuväljak koos sirelihekiga.

Sõnade selgitused: mõisahäärber, kutsar, oksnom, mõisahärra ja mõisaproua.
Lõpuks tänati Mia Martha vanaema

   

Laul „Täna lasteaial on sünnipäev“ – lauluõpetaja laulab ette, kõik kordavad. Kellest lauldakse, need tulevad ja tantsivad.

Täna lasteaial on sünnipäev (2x)
Palju õnne soovime (2x)
Täna lasteaial on sünnipäev
Mesimumme palju lendamas …
Lasteaias elavad Põrnikad …
Lepatriinud lõbusalt lendamas …
Sajajalgsed rõõmsalt siin jooksevad …
Sünnipäevatorti me tegime.

„Sünnipäevabänd“ (igast rühmast valitakse pillimehed)

Laul „Tantsulaul“ – kõik tantsivad sõnade järgi: 8 hüppan, kõnnin kikivarvul, hüppan ühel jalal, keerutan) Sõna STOPP ajal jäävad kõik seisma.

CD-lt „Sünnipäevatort“ – lapsed lahkuvad oma rühma tordiga.

Tegevus keldris: üheskoos suundusid lapsed keldrisse.
Eelnevalt oli hommikuringis lastega vestlus, kellele me keldris külla läheme ja kuidas seal käitume. Õpetussõnad lastele – ole keldris tähelepanelik ja räägi vaikselt, muidu ehmatame seal elavaid loomi.
Seal elavad nahkhiired, ämblikud ja vahel võib seal kohata ka keldrisse eksinud konna.
Tegevus keldris:
keldrikäikude uurimine taskulampide, luupidega. Keldris on hästi paksud seinad ja huvitavad võlvlaed.
Õpetaja jutt lastele, et ühe legendi kohaselt viisid need käigud kunagi kuhugi kaugele edasi. Aga kuhu, seda keegi praegu ei tea.

Õues kivimüüri uurimine luupidega
Kui vana on kivimüür? Käega katsumine. Mida tunned? Mida sa näed siin? Kui kõrge on kivimüür? Võrdlemine enda, kuuse ja kastani kõrgusega.
Mida võiks kivimüür meile rääkida? Mida ta näeb üleval? Mida all?
Samblikud on leidnud kivi peal endale kodu. Samblik elab alati sõbraga koos.
Mis värvi samblikke sa leiad? Pane nendele nimed.

Ülesanne lastele: otsi endale sõber. Korjake koos mahakukkunud samblikke, aga jätke meelde, et kivi küljest ei tohi samblikku ära võtta, sest kivi jääb kurvaks, kui tema sõber ta juurest ära võetakse.
Pane nendele nimed.
Koos paarilisega kujundage looduleidudest kõnnitee plaadile pilt.

  Lokuta lasteaed

KOKKUVÕTE

Olles nüüd pea aasta jooksul süstemaatiliselt jälgedele keskendunud, oleme avastanud väga erinevaid jälgede tekitajaid. Selle tulemusel oleme lastega jõudnud järeldusele, et kõik jätab jälje. Lapsed oskavad jälgi märgata ja seostada. Sageli esitatakse küsimusi looduses nähtu kohta ja õpetaja peab kasutama tarkade teatmeteoste abi, et nendele vastuseid otsida või jälgi tuvastada. Selle tulemusena tekivad huvitavad vestlused, mille käigus on olnud võimalik silmaga nähtavate jälgede kõrval puudutada ka sõnade tekitatud jälgi. Kasvanud on huvi vanast ajast pärit jälgede vastu – uuritakse, milline oli lasteaiamaja vanasti, kui siin oli kool ja siis, kui siin olid haavatud sõdurid. Lapsed märkavad ka seda, kui keegi loodusele liiga teeb. See muidugi ei tähenda, et neil endal seda aeg-ajalt ei juhtu. Aeg-ajalt võib meie hommikumenüüs näha sõna oksnom, mis on laste lemmik! Laste tegemiste ja juttude kaudu on jäljeteema aktuaalne ka kodudes. Vanemad-vanavanemad on kaasa aidanud meie korraldatud ürituste õnnestumisele. Hea koostöö on kujunenud ka Piret Eensoo ja Kristo Keevendiga Keskkonnaametist.
Jäljeteema läheb edasi. Lapsed on jälgedemaailma ukse vahelt sisse juhatatud, sealt saab minna vaid edasi, sest lapsed on ju loomult uudishimulikud.
On teada ja tuntud tõde:

MIDA LAPS KUULEB – SELLE TA UNUSTAB

MIDA LAPS NÄEB – SEDA TA MÄLETAB,  

MIDA LAPS KOGEB – SEDA TA OSKAB.

Kasutatud kirjandus, mis oli meile abiks laste küsimustele vastuste otsimisel ja tegevuste korraldamisel:

1.„Üle õue ounapuu“, koostanud Erna Normann ja Selma Lätt, Koolibri
2.„Puude juurde“, H. Relve, Eesti Loodusfoto, Tartu 2007
3.„Vahtral on sünnipäev sügisel“, H. Relve, Tallinn: Valgus 1981
4.   „Mürakaru jutud. Pere ja kodu lugejate lastelood“, Kroonpress 2006
5.   „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“, koostaja S. Lätt, Tallinn: Eesti Raamat 1968
6.   „1000 mõistatust, 500 vanasõna“, koostaja T. Saimre, Ilo 2012
7.   www.folklore.ee8.   „Puud ja inimesed“, K. Viires, Tallinn: Valgus 1975
8.   „Kodumets“, K. Põldmaa, Tallinn: Valgus 1975
9. „Mõisatest Türi ümbruses. Türi kilde kihelkonna ja linna ajaloost. II osa. Türi“, M. Matt, 2001
10. „Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“, Varrak 2001
11. „Loomade rajad ja jäljed“, B. Ofring, Tallinn: Koolibri 2012
12. „Loomade ja lindude märgid ja jäljed“, L.H. Olsen, TEA 2013
13. „Eesti puudel kasvavad suursamblikud“, T. Randlane, A. Saag, L. Martin, E. Timdal, P.L. Nimis, Tartu Ülikool 2011
14. „Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat“, TEA 2014