Lammas

Pärnu lasteaed Pöialpoiss

Koostajad: Kairi Mumma, Mare Randma, Melle Vister, õppealajuhataja Teesi Loob

Projekti teema: LAMMAS

Noorelt kargab, kepsu lööb, vanalt vaikselt rohtu sööb,

tema vammust kõrgelt hinda, siit saad kampsuni ja kindad.

Projekti selgitus:

Projekti tegevused on kavandatud lastele vanuses 6–7 aastat. Teadmised saadakse tegelikus keskkonnas ise tegutsedes ja katsetades. Tegevuste korraldamisse on kaasatud lisaks lasteaia personalile ka kogukond: lastevanemad, raamatukogu töötajad, lambakasvatustalu töötajad.

• Laps tunneb huvi ümbritseva keskkonna vastu.
• Laps tutvub õpitavaga loomulikus keskkonnas, mängu kaudu, kogukonda kaasates
• Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja säästvat mõtteviisi.
• Laps arvestab igapäevategevustes heade tavade ja kommetega.

Tegevus 1: õppekäik raamatukokku

a)      Tegevuse eesmärgid:

• Laps teab eesti rahvatraditsioone ja -kombeid.
• Laps väärtustab keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
• Laps tunneb ära lamba ja huvitub lammaste eluviisist.

b)      Tegevusele kuluv aeg: 1,5 tundi.

c)      Lõiming:

• Keel ja kõne: jutt „Punased kampsunid võitsid“ Hille Karmi raamatust „Kui vanaema väike oli“. Mõistatused, vanasõnad/rahvatarkused (purgis).
• Liikumine: mäng „Loomapaarid“
• Matemaatika: mäng „Loomapaarid“

d)     Õppevahendid:

• Raamatud lambast M. Lielkalns „Koduloomad“, „Kui vanaema väike oli“, R. Saluri „Koduloomad“.
• Film lamba kasvatamisest (lisa 1).
• Mängukaardid „Pildipillerkaar“ kirjastuselt Koolibri. Koostajad: Eve Külmallik ja Eve Sepper.
• Purk mõistatuste ja vanasõnadega (lisa 2). Idee Tarkuste hoidiste metoodikast.

e)      Tegevuse kirjeldus:

• Raamatukogu töötaja sissejuhatav vestlus teemasse – keskkonnasäästlik raamatute laenutamine ja heaperemehelik kasutamine.
• Koos lastega vajaliku raamatu otsimine ja leidmine.
• Kes on lammas: vestlus, pildid, filmi vaatamine lambakasvatuse traditsioonidest.
• Jutu kuulamine. Jutt „Punased kampsunid võitsid“ Hille Karmi raamatust „Kui vanaema väike oli“. Arutelu lamba villa pügamisest kampsuni kudumiseni.
• Mäng „Loomapaarid“

Vahendid: lipikud loomade nimetuste või piltidega.

Näiteks: „Pildipillerkaar“ kirjastuselt Koolibri. Koostajad: Eve Külmallik ja Eve Sepper.

Mängu eesmärk: liigikaaslaste leidmine häälitsuse järgi.

Mängu käik: mängujuht annab igale mängijale lipiku ühe looma nimetuse või pildiga. Kõigi loomaliikide esindajaid peab olema võrdselt. Mängujuht teatab, mitu looma peab omavahel kohtuma, et kõik liigikaaslased oleksid leitud. Mängujuhi märguande peale hakkavad kõik mängijad vastavalt saadud looma nimetusele korraga häälitsema, püüdes leida oma liigikaaslasi. Kes tekkinud häältekaoses sellega hakkama saab, moodustab oma liigikaaslastest väikese ringi, annab sellest märku ülestõstetud kätega ja lõpetab häälitsemise.

(Sirje Raadik „Õpime õues mängides“, lk 26)

Lasteaia kogemusi tegevuse kohta.

Lasteaial on pikaajaline koostöökogemus Ranna haruraamatukoguga. Tegevused toimuvad eelneval kokkuleppel. Tagasiside raamatukokku: laste kunstitööde naitus Hille Karmi raamatu „Kui vanaema väike oli“ põhjal.

Tegevus 2: õppekäik lambakasvatustallu

a)      Tegevuse eesmärgid:

• Laps teab, kus lambad elavad ja mille poolest erineb nende käitumine eri aastaaegadel.
• Laps tunneb huvi looduses ja inimese igapäevaelus valitsevate seoste vastu.
• Laps teab, et lammas on koduloom, annab villa, on väga hea loodusliku karjamaa korrashoidja

b)      Tegevusele kuluv aeg: 2 tundi.

c)      Lõiming:

• Keel ja kõne: talupidamisega seotud sõnavara laiendamine.
• Matemaatika: mõiste paar, silmaga kauguse hindamine.
• Liikumine: liikumismäng „Hunt ja lambad“

d)     Õppevahendid:

e)      Tegevuse kirjeldus:

• Ringkäik lauta ja karjamaale. Lammaste vabapidamise selgitamine – lammas saab vastavalt oma tahtele karjamaale ja lauta minna. Lammaste eest hoolitsemise, lamba toidusedeli tutvustamine.

Lammaste tähtsus inimese elus – saab villa, liha ja nahka. Villa kasutamise võimalused, kootud esemete taaskasutamise võimalused.

• Mäng „Hunt ja lambad“ – Sirje Raadik „Õpime õues mängides“, lk 22.

      Vahendid: müts või kiiresti kinnitatav käelint, mille järgi hunt ära tuntakse.

Mängu käik: väljakul määratakse karjaaia piirid, kus lambad liiguvad. Mängijate hulgast valitakse hunt, ülejäänud mängijad on lambad. Hunt paneb mütsi pähe ja hakkab lambaid taga ajama. Pääsemiseks peavad lambad väljakul paarilise leidma, kellega jäädakse seljati olles, käed käevangus seisma. Seismise ajal määgivad lambad kolm korda ja jooksevad seejärel uue paarilise juurde. Kui hunt saab mõne lamba kätte, saab see uueks hundiks ja märgistab end hundi tähisega.

Reeglid: hunt ei tohi paaris seisvaid lambaid püüda ega seista määgivatele lammastele lähemal kui 2 m. Lambad ei tohi kogu aeg lähestikku paaris joosta, vaid peavad pääsemiseks leidma endale erinevaid paarilisi. (Sirje Raadik „Õpime õues mängides“, lk 22)

Valik teemakohaseid liikumismänge looduses (lisa 3)

Liisusalm

„Kari välja“

„Lambaema“

„Karjakoer ja hunt lambanahas“

„Karjane ja lambad“

„Lambamäng“ Suure-Jaani vana etendusmäng

• Piknik looduses koostöös kogukonna ja lastevanematega. Lastevanematel on palutud kaasa panna eestimaist toitu: kodus küpsetatud leib, taimetee, õunad.

f)       Lasteaia kogemusi tegevuse kohta.

Lasteaial on traditsioon igal õppeaastal külastada vanema rühma lastega talunikke, kes tegelevad loomakasvatusega

Tegevus 3: Meisterdamine looduslikust ja taaskasutatavatest materjalidest.

a)      Tegevuse eesmärgid:

• Laps märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.
• Laps teab, milleks kasutatakse lamba villa.
• Laps kasutab raamatu illustratsiooni, fotosid ja isiklikku kogemust oma töö lähtealusena.

b)      Tegevusele kulunud aeg: 1 tund.

c)      Lõiming:

• Matemaatika: võrdlemine ja mõõtmine
• Keel ja kõne: omadussõnade kasutamine kõnes

d)     Õppevahendid:

• Fotod lammastest (lisa 4)
• pildiraamat: M. Lielkalns „Koduloomad“

e)      Tegevuse kirjeldus:

Meisterdamine: Lammas (lisa 5).

Töövahendid: tühi lõngapool, valge villane lõng, hall villane lõng, tükike valget kudumit, PVA­liim, käärid.

• Keri valge villane lõng lõngapoolile, lõnga algus ja lõpp kinnita PVA-liimiga.
• Kleebi vill lõngapoolile, jättes pooli alaosas umbes 3–4 cm lõngaga keritud osa nähtavale.
• Lõngapooli ülaossa moodusta kudumist pea, kleebi kõrvad, õmble hallist lõngast silmad.
• Punu hallist lõngast näpunöör ja lõika sobivad nöörijupid jalgadeks. Kinnita jalad PVA-liimiga.

f)       Lasteaia kogemusi tegevuse kohta:

Valik meisterdamisi: (lisa 5)

MEISTERDAMINE: LAMMAS

KOOTUD VAIP

LAMMAS PESULÕKSUST JALGADEL

PAELTE PÕIMIMINE

Lasteaias on traditsioon kasutada käelistes tegevustes looduslikke, taaskasutatud ja jääkmaterjale. Lasteaial on traditsioon käia looduses õppekäikudel.

Kogukonna kaasamine ja tagasiside laste omandatud teadmistest:

koostöös lastevanematega valmis lambateema kokkuvõtteks „Lambaraamat“ (lisa 6)

Lisa:

Tegevus 1: (lisa 1)

https://www.youtube.com/watch?v=7qbE5BKCgZw

Lambavill: villatüübid, omadused ja kasutus, Katrin Kabun (Eesti Maaviljeluse instituut) tutvustab lambavilla mitmekesiseid omadusi ja kasutusvõimalusi. Kestus: 4:39

https://www.youtube.com/watch?v=y2Whwyep4DU

Ketramine/spinning, Ülle Lindjärv

https://www.youtube.com/watch?v=7at1qeQEjpk

Kedervarrega ketramine, Kaie Kesküla (Kuressaare Ametikooli käsitööõpetaja) tutvustab läbi aegade enimkasutatud ketrusvahendit – kedervart – ja seda, kuidas sellega vanasti kedrati. Kestus: 02:20 min

https://www.youtube.com/watch?v=aIZBhYTKTr4

Lühisabaline lammas, Annika Michelson (õppejõud, HAMK Rakenduslik Kõrgkool, Mustiaia, Soome) räägib Põhja-Euroopa lühisabaliste lammaste ehk maalammaste elust, kohastumustest ja iseloomust. Kestus: 5:02 min

https://www.youtube.com/watch?v=Aw1vrXflAVo

ILUS MAA 2011 Rehekivi lambad

https://www.youtube.com/watch?v=PqtdDy1GwUs

Ilus Maa 2012 0057 LAMMAS A LA SAAREMAA

https://www.youtube.com/watch?v=sFCyEIhjsfM

ILUS MAA 2011 Uustalu piimalambad

 

Tegevus 1: (lisa 2)

Mõistatused

1. Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse­.

2. Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, ikka kasukas seljas.

3. Meile tuli meeleline, meeleline, keeleline, iga päev tal kingad jalas, karvupidi kasuk seljas.

4. Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid.

5. Üks heinamaa, mis neli korda aastas niidetakse.

6. Kes on aasal, kasukas seljas?

7. Noorelt kargab, kepsu lööb,

vanalt vaikselt rohtu sööb,

tema vammust kõrgelt hinda,

siit saad kampsuni ja kindad. (lammas)

8. Kaks neitsit lähevad metsa, ise laulavad.

9. Triksub ja traksub tihedas kuusikus.

10. Kiirikesed-käärikesed lähevad läbi lehise metsa? (lamba niitmine)

11. Ühel pool mets, teisel pool põld. (kasukas)

12. Neljajalgne kasvatab, kahejalgne katkestab. (lambanahkne kasukas)

Vanasõnad.

1. Hundid söönud, lambad terved.

2. Igal oinal oma mihklipäev.

3. Sealihaks pole kiita, lambalihaks laita.

4. Jüripäev annab lammas kuue, mihklipäev kasuka.

5. Kadripäevas es ole lammas ennast.

6. Häid lambaid mahub palju ühte lauta.

7. Igas karjas on kärnane lammas.

8. Kui üks lammas määgib, siis määgivad kõik.

9. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna.

10. Ära lase lammast sinna, kus hundid uluvad

Tegevus 2: (lisa 3)

LIISUSALM

Meeril oli väike tall,

tallel neli jalga all,

kepsu lõi see väike tall,

kuniks lõbus tuju tal.

Otsa sai see looke meil,

mäng nüüd algab kõigil teil.

„KARI VÄLJA“

VAHENDID: kuuse- ja männikäbid

1. aprill on karjalaskepäev. Sel päeval tuleks lastel välja lasta ka oma loomakari – metsa alt korjatud ehtsad kuusekäbid, mis lehmadeks, ja männikäbid, mis lammasteks. Visake nad ühe joone tagant ehk laudaväravast veerema, et vaadata, kelle loomad kõige kaugemale jooksevad ja võidupärga väärivad.

(Kristel Vilbaste „64 lustakat rahva-pärimuslikku õuemängu“, lk 22)

„LAMBAEMA“

VAHENDID: nöör, tunnusmärgid tibudele, kanale ja kullile.

 Liisusalmi lugedes valitakse kull, kes asub oma pessa. Moodustatakse kolmeliikmelised lambapered, kuhu kuulub üks utt ja kaks talle. Iga lambapere seisab oma pesas, nöörist rõnga sees.

Mängujuhi märguande peale lähevad pered jalutama, kull aga asub tallesid püüdma. Lambaema ülesanne on ohu lähenedes talled kiiresti oma haardesse võtta – panna üks käsi ühele ja teine teisele tallele ümber.

Kui kull jõuab mõnda talle puudutada enne, kui lambaema ta oma haardesse võtab, vahetab kull tallega rollid. Lambapered lähevad oma kodudesse ja kull oma pessa ning mäng algab otsast peale.

„KARJAKOER JA HUNT LAMBANAHAS“

Ruumis tähistatakse karjamaa ja kodu. Liisusalmi lugedes valitakse karjakoer. Mängujuht ütleb sosinal igale mängijale, kas too on lammas või hunt.

Lambad aetakse karjamaale ja nad liiguvad seal rahulikult ringi. Kui karjakoer hõikab: „Auh“, peavad kõik lambad vastama: „Mää-mää“, aga hunt lambanahas ulguma: „Uuu-uuu“. Karjakoera ülesanne on välja selgitada, kes on hunt.

Kui mängujuht hõikab: „Kari koju“, asub hunt lambaid murdma. Lammas, keda hunt puudutab enne koju jõudmist, on hundi saak. Kui aga karjakoer on taibanud, kes on hunt, võib ta oma puudutusega hundi liikumise blokeerida. Siis jääb hunt seisma ja mäng on läbi.

Uue mängu eel antakse igale mängijale uus roll.

(Anneli Arike „52 Rolli- ja matkimismängu“, lk 20)

„KARJANE JA LAMBAD“

VAHEND: karjusekepp

Liisusalmi lugedes valitakse lambakarjus, kes seisab omaette. Mängijad ehk lambad moodustavad ringi.

Lambakarjus puudutab üht lammast karjusekepiga ja pärib: „Oled sa mu lammast näinud?“

Lammas küsib vastu: „Milline ta on?“

Lambakarjus kirjeldab kedagi ringis olijatest.

Lammas püüab ära arvata, keda kirjeldatakse, ja küsib: „Kas ta nimi on …?“

Jaatava vastuse korral pistavad kaotsi läinud lammas ja lambakarjus ümber ringi jooksu, üks päri- ja teine vastupäeva. Kes esimesena tühjale kohale jõuab, on turvaliselt kodus, kaotaja asub lambakarjuse rolli.

(Anneli Arike „52 Rolli- ja matkimismängu“, lk 22)

„LAMBAMÄNG“ SUURE-JAANI VANA ETENDUSMÄNG

Mina hoian eide utte, mina kaitsen taadi karja.

Eit teeb mulle uue kuue, taat teeb talvise kasuka.

Teen aeda, teritan teivast, kuldne vits ja raudne roigas.

Ei see hunti üle hüppa ega karu üle karga.

1.Hunt tuleb karjase juurde ja ütleb: „Tere, tere!“

   Karjane: „Mis sa siin käid?“

   Hunt: „Ema tahab uue kuue mõõtu võtta.“

   Karjane: „Aga kes mu lambaid valvab?“

   Hunt: „Kepp ja koer, ma ise veel kolmas.“

   Karjane: „No olgu siis.“

   Hunt viib osa lambaid oma urgu. Karjane tuleb tagasi, ei märka midagi.

   Ja laulab. Tuleb hunt.

2.Hunt: „Tere, tere!“

   Karjane: „Mis sa nüüd tahad?“

   Hunt: „Ema käskis koju tulla.“

   Karjane: „Mis sinna?“

   Hunt: „Putru sööma.“

   Karjane: „Aga kes lambaid valvab?“

   Hunt: „Eks sina.“

   Karjane: „Hea küll.“

   Hunt viib kõik lambad minema. Karjane tuleb tagasi, hüüab.

3.Karjane: „Kus mu lambad on?“ Otsib, läheb lõpuks hundi juurde.

   Karjane: „Tere, tere!“

   Hunt: „Tere!“

   Karjane: „Kas minu lambaid oled näinud?“

   Hunt: „Ei ole.“

   Karjane: „Aga mis sul seljataga on?“

   Hunt: „Need on kivid ja kännud.“

   Karjane: „Aga neil on ju vill seljas ja silmad peas?“

   Hunt: „Need on hoopis samblatutid ja oksaaugud.“

   Karjane: „ Kas lubad kutsuda?“

   Hunt: „No kutsu siis.“

   Karjane: „Utu-utu-utu …“ Lambad püüavad hundi juurest põgeneda, keda hunt käega puudutab, läheb mängust välja.

Tegevus 3: (lisa 4)

       

        

Tegevus 3: (lisa 5)

 MEISTERDAMINE: LAMMAS

KOOTUD VAIP (Tiiu Kivirähk „Käsitöötuba“, lk 48)

TÖÖVAHENDID: villane lõng, A4 papp, tugev niit, joonlaud, käärid

TÖÖ KÄIK:

1. Mõõta ja joonida papile 1 cm laiuste vahedega jooned
2. Tõmmata papitüki mõlemasse otsa servast 2 cm kaugusele joon.
3. Joonistada mõlemast servast selle jooneni sälgud ette ja lõigata lahti.
4. Sälkude kohalt kerida ümber papi niit, nii saadakse lõimelõngad. Lõimelõngu peab olema paarisarv.
5. Esimene ja viimane niit siduda omavahel papi tagumisel poolel kinni.
6. Lõng põimida lõimelõngade vahelt läbi nii, et alla ja peale jääb korraga üks niit.
7. Tagasi põimida vastupidi.
8. Iga kootud rida tuleb tugevasti eelmise rea vastu kokku lüüa.
9. Lõnga võib töö keskel vahetada.
10. Valmis vaip keerata teistpidi ja lõigata lõimelõngad katki.
11. Lahtised lõngad sõlmida kahekaupa umbsõlmega kinni.

LAMMAS PESULÕKSUST JALGADEL

TÖÖVAHENDID: kõvem papp, kaks pesulõksu, must värv (guašš), liim, käärid, kaks nööpi

TÖÖ KÄIK:

1. Lõika tugevast papist välja ovaalne kujund.
2. Värvi kujund ja kaks pesulõksu mustaks.
3. Kleebi papist kujundile, keha osale villast tupsud ja pea osale kaks nööpi silmadeks.

Kinnita värvitud pesulõksud papi alumisele äärele ja säti lammas aasale jalutama.

PAELTE PÕIMIMINE (Ingrid Uus „Mõned nopped kihnu käsitööst“, lk 10)

Tegevus 3: Lisa 6