Koos Sipsikuga puud ja põõsad selgeks

Kadrina lasteaed Sipsik 

Koostajad: Anneli Raudvee, Kairit Koppel, Terje Kalda

PROJEKTI TEEMA: KOOS SIPSIKUGA PUUD JA PÕÕSAD SELGEKS

PROJEKTI SELGITUS: Kadrina lasteaed Sipsik asub Kadrina alevi kõige kõrgemas punktis. Meil on suur aiaga piiratud õueala, kuhu on aegade jooksul tuulte takistamiseks istutatud erinevat liiki puid ja põõsaid. Seoses keskkonnaharidusteemalise täienduskoolitusega hakkasime mõtlema, kuidas olemasolevat looduskeskkonda õppe- ja kasvatustegevustega paremini siduda. Esiteks kaardistasime oma lasteaia õueala puud ja põõsad, toetudes olemasolevale õueplaanile. Järgmiseks koostasime lasteaiasisese elektroonilise teemamapi „Puud ja põõsad“, mis sisaldab puude ja põõsaste liigikirjeldusi, kirjanduspalasid, mänge, mõistatusi, ideid kunstitegevusteks, töölehti jms. Teemamapi koostamisse kaasasime kogu maja õpetajad, kelle esialgseks ülesandeks oli koguda kindlat liiki puu või põõsa kohta informatiivset õppematerjali. Õpetajad täiendavad teemamappi pidevalt, jagades rühmades leiduvat õppematerjali.

Kogutud materjalile toetudes koostasid koolitusel osalenud õpetajad projekti „Koos Sipsikuga puud ja põõsad selgeks“.

Projektis osalesid: Kadrina lasteaed Sipsiku lapsed Lepatriinu ja Mesimummu rühmast (6–7 a), rühmade õpetajad ja õpetajaabid, liikumisõpetaja, lastevanemad (õunakook, mahl).

Projekti läbiviimise aeg: sügisel viie päeva jooksul.

 PROJEKTI EESMÄRGID:

• lasteaia õuealal olevate puude ja põõsaste kaardistamine;
• lasteaia õuealal kasvavaid puid ja põõsaid tutvustava õppevara kogumine koostöös meie maja õpetajatega;
• projekti tegevuskava koostamine, lõimides erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi.

Projekti tulemusel laps:

• tunneb oma lasteaias kasvavaid puid ja põõsaid;
• teab lasteaia õuealal kasvavate puude nimetusi ning oskab kasutada üldmõisteid: puu, põõsas, lehtpuu, okaspuu;
• oskab märgata ja kirjeldada looduses toimuvaid aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi;
• saab avastada ja uurida lasteaia õueala puid ja põõsaid erinevate tegevuste kaudu ning õpib lasteaia õuealal orienteeruma;
• õpib loodust väärtustama, keskkonnahoidlikult käituma ja tarbima;
• tunneb rõõmu looduses viibimisest.

Projekti saab kohandada erinevatele vanustele ja aastaaegadele, muutes vastavalt vajadusele tegevusi ja mänge.

LASTEAIA ÕUEALA PLAAN

ESIMENE PÄEV: PUUVILJAAIAS

Aeg ja koht: sügisel rühmas ja lasteaia õuealal

Tegevuse eesmärgid: laps

• tunneb ära ja oskab nimetada lasteaia õuealal kasvavaid viljapuid (õunu, ploome);
• tunneb arve ja numbreid 1–12;
• suudab kiiresti reageerida.

Valdkonnad: mina ja keskkond, matemaatika, keel ja kõne, liikumine

Õppevahendid: Sipsiku ja mesilase kostüüm täiskasvanule, kiri Sipsikult, korv, eelnevalt korjatud ploomid, õuepink

Tegevus rühmas:

Lepatriinu ja Mesimummu rühma lastele saadab esmaspäeval kirja Sipsik, kes on kuulnud, et sügis on jõudnud kohale, kuid ei tea, milline sügis välja näeb. Ta palub, et lapsed aitaksid tal sügist otsida. Õpetaja loeb rühmas lastele ette Sipsiku kirja.

Sipsiku kiri lastele:

Tere, lapsed!

Ma kuulsin, kuidas Anu ja Mart rääkisid, et sügis on kohale jõudnud. Mul on mure – ma ei tea, kust teda leida. Anu ja Mart on koolis ja ei saa mind aidata. Palun tulge mulle appi sügist otsima. Ootan teid sõimeplatsi kõrval kasvava ploomipuu juures.

Peatse kohtumiseni!

Sipsik

 

Tegevus vaatluspunktis nr 1

Sõimeplatsi kõrval oleva ploomipuu all kohtavad lapsed Sipsikut, kes korjab ploome. Ta räägib lastele, et ploomid on praegu väga küpsed ja maitsvad ning talle meenub üks lugu, mis tema ja Anuga ükskord juhtus.

Sipsiku jutustus:

Ükskord, siis kui Anu veel siin lasteaias käis, käisime me sageli vaatamas kas ploomid on juba küpsed, suvel olid ploomid täitsa rohelised ja Anu ütles alati, et neid ei tohi süüa – siis võib hakata kõht valutama. Aga ühel ilusal septembripäeval avastasime, et ploomid ei olnudki enam rohelised vaid nüüd juba sinised ja mõned ploomid olid juba puu otsast alla kukkunud. Anu ütles, et nüüd on ploomid küpsed ja me võime neid süüa. Anu pani mind siia ploomipuu alla istuma ja ise tõi korvi. Mina pidin hoolega vaatama, kuhu ploomid kukuvad, et neid rohu seest kergemini leida. Anu hakkas hoolega korjama. Korjates pidi Anu ettevaatlik olema, sest ploomide vastu tundsid huvi ka herilased, kes käisid ploomide magusat mahla joomas. Anu ütles, et neid ei maksa karta, kui sa kätega ei vehi ja neid ei ärrita, ega nad siis ei nõela. Ega mina ei kartnudki nõelamist, aga igaks juhuks istusin ma siiski üsna vagusi paigal ja ei vehkinud kätega mitte üks raas.

Äkki kukkus mulle, otse lagipähe, üks suur, küps ja mahlakas ploom! Pähe kukkudes läks ploom lõhki ja määris mu ploomiseks. Anu hakkas muretsema, et mulle võib veel mõni ploom pähe kukkuda, sellepärast võttiski ta mu kaenlasse ja läksime teise ploomipuu alla ploome korjama. Seal pani Anu mu puust natuke kaugemale, et ploomid mulle enam pähe ei kukuks. Kui Anu oli puu alt kõik ploomid ära korjanud, oli korvis ikka veel ruumi ja ma ütlesin talle et ta peaks puud raputama, siis kukuvad küpsemad ploomid alla. Anu tegigi nii, aga siis juhtus midagi hoopis jubedat.

Herilased! Ploomipuult tõusis lendu tohutu herilaseparv. Kollase- ja mustatriibulised herilased tiirutasid hirmsa suminaga ümber meie ja Anu hakkas kätega vehkima, sellest läksid aga herilased veelgi vihasemaks. Hüüdsin Anule et ta ära jookseks, ma pean herilasi niikaua kinni. Anu jooksis eemale ja mina võitlesin herilastega äkki märkasin, et Anu tuleb tagasi. Enam ta ei vehkinudki kätega, tuli rahulikult minu juurde ja ütles, et ma olen väga vapper. Ka herilased olid rahunenud ja minu lõngajuustest välja lennanud. Anu hakkas nüüd ploome edasi korjama ja sai oma väikese korvi kiiresti kuhjaga täis.

E. Raud (2010) „Sipsik“, lk 94

Sipsik: Siin, selle ploomipuu all kukkus mulle ploom pähe, aga herilastega võitlesin ma selle teise ploomipuu all. Kuid ma ei mäleta, kus see teine ploomipuu asub. Kas teie, lapsed, teate?

Siis läheneb lennates mesilane Miia ja küsib: „Mida teie siin teete?“

Sipsik: Meie otsime teist ploomipuud, kas sina tead, kus see võiks olla?

Miia: Muidugi tean, tulge mulle järele!

Ja minnaksegi koos õunaaeda, teise ploomipuu juurde.

Miia: Näe, siin see ongi!

Sipsik: Siin on ploomid väga kõrgel ja igaks juhuks me puud ei raputa. Ma korjasin eelmise puu alt korvitäie ploome, maitseme neid. (pakub igale lapsele ploomi)

Samal ajal kui ploome süüakse, räägib Sipsik, et ploomid on puuviljad, ja uurib milliseid puuvilju lapsed veel teavad. Sipsik pöörab laste tähelepanu sellele, et ploomi sees on kivi.

Sipsik: Ploomid kasvavad ploomipuu otsas. Kus õunad kasvavad? Otsime, kas siin on õunapuid.

Tegevus vaatluspunktis nr 2

Iga laps saab ülesandeks tuua korvi üks õun.

Sipsik lõikab õuna pooleks ja näitab, et õuna sees on seemned, ning räägib, mida näitab seemnete värv.

Sipsik: Kas teile maitsevad õunad? Kes veel peale inimese õunu söövad?

Lapsed vastavad.

Mesilane: „Mina olen näinud, et harakad käivad ka puuvilju söömas. Mul ongi üks vahva mäng harakatega. Selle mängu nimi on „Puuviljavaras harakas“.

Mesilane tutvustab mängu reegleid

Mäng: „Puuviljavaras harakas“

Vahendid: puuviljad (õunad, ploomid), korv (2 tk), numbrikaardid, pesupulgad

Mängu kirjeldus:

lapsed on jagatud kahte rühma. Rühmad seisavad näoga üksteise vastu. Kahe rühma vahele pingile on asetatud korv õunte ja ploomidega. (Ärge kasutage üleküpsenud puuvilju, võimalusel oleks hea mulaaže kasutada.) Lapsed rivis on nummerdatud harakad. (Igaüks peab teadma, mis number ta on.) Välja hüütakse puuvili, mida varastada, ja haraka number. Nt Puuvili „ploom“, harakas „number 1“ jne. Mõlema rea number 1 harakad üritavad kiiresti joosta ja ploom enda kätte saada. Iga kätte saadud puuvili annab rühmale punkti. Võidab see rühm, kellel on rohkem punkte.

HARED (2005), „Päkapikurada“, lk 3

Sipsik: Nii tore oli mängida. Mängime veel!

Mäng: „Õun, õun, ploom“

Vahendid: —

Mängu kirjeldus:

Mängijad seisavad ringis. Mängujuht kõnnib väljaspool ringi, patsutab iga mängija pead ja ütleb iga patsutuse peale: „Õun“. Kui ta aga ütleb: „Ploom“, peab see mängija hakkama mängujuhti taga ajama. Mängujuht peab jõudma ringiga „Ploomi“ kohale enne, kui ta kätte saadakse. Kui „Ploom“ saab mängujuhi kätte, läheb „Ploom“ ise oma kohale tagasi ja mängujuht alustab otsast peale. Kui mängujuht jõuab „Ploomi“ kohale ja teda kätte ei saada, hakkab „Ploom“ uueks mängujuhiks ja mäng hakkab otsast peale.

Idee: Tallinna Keskkonnaamet (2010) „Mere- ja murumängud lasteaedadele“, lk 27

Mesilane: Teiega oli tore mängida, kuid nüüd ma pean küll minema hakkama.

Pöördub Sipsiku poole: „Tule, ma näitan sulle, kus on veel palju küpseid ploome“.

Sipsik: Mina lähen nüüd ploome korjama ja ma tean, et ka teil on siin lasteaias palju tegemist. Ootan teid homme värava juures asuva kase all, siis otsime sügist edasi.“

TEINE PÄEV: KIRJU LEHESADU

Aeg ja koht: sügisel lasteaia õuealal

Tegevuse eesmärgid: laps

• suudab orienteeruda lasteaia õuealal;
• tunneb ära ja oskab nimetada lehtpuid: kask, tamm, vaher ja kastan;
• oskab kasutada looduslikku materjali mängimiseks ja meisterdamiseks;
• mõistab puude tähtsust ja oskab käituda keskkonda säästvalt;
• suudab kompimise teel teha kindlaks esemete arvu kotis ning suudab arvutada 10 piires.

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumine, kunst, mina ja keskkond, muusika

Vahendid: Siili ja Sipsiku kostüümid täiskasvanule, Sipsikul kott, mille sees on kasetoht, kasetohust ese, kaks paela, traat, 22 väikest kotikest kastanimunadega, kase, vahtra, kastani ja tamme leht, kiri kastanilt.

Tegevus vaatluspunktis nr 3

Sipsik: Tere hommikust! Siin on meie looduses hästi silma torkav puu. Mis puu see on? Mille järgi te ta kohe ära tunnete? (valge tüve järgi) Mis kasel peale tüve veel on? Oksad, millised need on? Tuul sasib neid vahel väga kõvasti, aga puu seisab ikka kindlalt püsti. Miks? Puu juured asuvad sügaval maa sees. Ükskõik millise puu all seistes seisame me tegelikult puu juurte peal. Märkasin, et suvel olid selle kase lehed rohelised, aga miks nad nüüd sellised on?

Sipsik: Kuulame nüüd koos, mis häält teevad kaselehed

Sipsik (näitab lastele kasekoort): Leidsin siit puu juurest sellise asja. Kas keegi teab mis see on?

Sipsik: Kasekoort nimetatakse veel kasetohuks. Kasetohtu kasutatakse tulehakatuseks, karpide, korvide, ehete meisterdamiseks. Puukoor on tegelikult puu kaitsekiht. Kasvavalt puult puukoort ei võeta. Mis siis juhtub, kui me kasvava puu puukoort vigastame?

Sipsik: Kui koort vigastada, siis hakkab kõigil lehtpuudel, mitte ainult kasel, vigastatud kohast puumahla välja voolama. Kui vigastus on suur, võib puu päriselt ära kuivada. Kasemahlal on meeldiv magus maitse ja inimesed armastavad seda kevadeti puult võtta. Selleks puuritakse kase tüve sisse väike ava, mis ei ole puule kuidagi ohtlik. Kui mahla võtmine lõpetatakse, lüüakse puuritud avasse tavaliselt puust pulk, et rohkem mahla välja ei tilguks. Tõstke käsi, kes on joonud kasemahla! Mis puu mahla veel juuakse? (vahtra)

Sipsik: Inimene on läbi aegade oma tarbeks kasepuitu kasutanud. Milleks kaske kasutatakse? (kütteks, paberi, saunavihtade, mööbli valmistamiseks)

Sipsik: „Ma tean, et siin lasteaia õuealal kasvab veel üks kask. Kus see olla võiks?“

Tegevus vaatluspunktis nr 3 (teise kase juures)

Sipsik: Olemegi kohal! Võtke nüüd kätest kinni. Teeme selle kase ümber suure ringi ja tervitame puud. Mina laulan teile rea ette ja teie kordate.

Lauldes (vabalt valitud viisiga): Tere, tere, kasepuu, seda ütleb meie suu!

Tuleb siil, korjab kaselehti oma kotikesse.

Sipsik: Tere, siilike! Mis asju sina siin nüüd ajad?

Siil: Mina korjan oma pesa jaoks lehti. Sügis juba käes ja kohe-kohe lähevad ilmad külmemaks ning minul on aeg talveuinakule minna. Mulle meeldib puulehtedega vooderdatud pesake, aga vaatan, et need kaselehed on ikka väga väikesed, peab mõne teise lehtpuu alt lehti vaatama.

Sipsik: Lapsed, milliste lehtpuude lehti võiks siil veel korjata?

Siil: Ma tean ühte puud, mille lehed on kaselehtedest palju suuremad. Kuulake mõistatust: selle puu pealt teise nina endale võid võtta sina. (vaher)

Siil: Õige! Läheme koos vahtrapuude juurde!

Tegevus vaatluspunktis nr 4

Vahtra vaatlus: tüvi, puukoor, oksad, kõrgus, lehed

Sipsik: Siin on kohe kaks vahtrapuud. Ütleme neile tere!

Lapsed moodustavad ringi ümber kahe vahtrapuu.

Lauldes: Tere, tere, vahtrapuu, seda ütleb meie suu! 2x

Sipsik: Kas need kaks vahtrapuud on täpselt ühesugused?

Sipsik: Puude jämedust saame kohe kontrollida. Mul on siin kotis kaks paela, millega saame kontrollida oma silma täpsust.

Lapsed mõõdavad puude ümbermõõdu, võrdlevad mõõtmistulemusi ja teevad järelduse puude jämeduse kohta.

Sipsik (näitab vahtrapuu vilja): Selle, propellerit meenutava vahtrapuu vilja sees on väike seemneke, millest hakkab kasvama uus puu. Kui Anu ja Mardiga siia vahel sattusin, siis nägin, kuidas sellega saab nina pikemaks teha. Otsige üks vahtra vili ja tehke endale ninad. Sipsik: Tead, siilike! Me teeme lastega sulle ühe kingituse, mille sa võid endale kaissu võtta, kui sa ükskord talveunne lähed!

Leheussi meisterdamine (ühistöö)

Vahendid: traat, vahtralehed

Sipsik (ulatab kingituse): Siin on sulle meie kingitus. Mõnusat talveund! Meil lastega on aeg järgmise lehtpuu juurde liikuda.

Sipsik: Mul on teile nüüd mõistatus: kas sa seda puud nüüd tead, millel küünlaõied peal ja ka pallid toredad, okkalised karedad. (kastan)

Sipsik: See on tõesti kastan. Läheme nüüd kastani juurde!

Tegevus vaatluspunktis nr 5

Lauldes: Tere, tere, kastanipuu, seda ütleb meie suu!

Sipsik leiab kastani tüve küljes oleva kirja ja loeb selle lastele ette.

Sipsik: Siin on meile kiri! (loeb) Mina olen hobukastan, hetkel veel üsna väike, aga varsti saab minust suur puu. Vaadake, kõik teised puud siin ümbruses on minust suuremad. Sellegipoolest seisan ma kindlalt püsti. Võite proovida mind maa seest välja tõmmata.

Lapsed proovivad

Mis mind maa sees nii kõvasti kinni hoiab? Aga milleks mulle juured veel vajalikud on?

Vaata, mul on väga erilised lehed, nagu sõrmed.

Kevadel kroonivad minu võra kaunid õisikud, millest sügiseks valmivad viljad. Need on pealt okkalised nagu siilid. Roheline, okkaline koor on mürgine, nagu ka koore all olev kastanimuna, ära neid kunagi suhu pange. Mul on teile nüüd üks ülesanne.

Iga laps võtab minu alt ühe kotikese ja leiab endale paarilise. Tehke kahekesi kompides kindlaks kotis olevate kastanimunade arv ja liitke kahe koti kastanid kokku.

Sipsik: Nüüd on meil palju kastanimune. Mis nendega teha võiks? (meisterdada) Aga mis puu viljadest veel meisterdada saab? (tamm) Kas meie lasteaia õuealal on tamm? Mul on siin erinevate puude lehed. Milline neist on tamme leht. Kas see? (Näitab eelnevalt vaadeldud puude lehti ja kõige lõpus alles tamme lehte.) Otsime selliste lehtedega puud!

Tegevus vaatluspunktis nr 6

Lauldes: Tere, tere, tammepuu, seda ütleb meie suu!

Sipsik: Tamme peetakse pühaks puuks. Kuulame, mis häält teeb tammepuu! Vaata, millised on tema oksad ja lehed, puuduta tema koort! Tamme vilju nimetatakse … . Milline tegevus võiks tamme kahjustada? (Nt puukoore, juurte või okste vigastamine.) Tamme juurte vahel elavad vihmaussid, kas nemad võivad tamme kahjustada? Ei. Vihmaussid on vajalikud kõigile puudele, sest aitavad mulda kobestada ja tänu neile saavad puud mullast kasvamiseks vajalikke aineid.

Tamm on kõige tugevama puiduga puu, inimene kasutab tammepuitu ehitamiseks, valmistab sellest mööblit ja teisi ilusaid asju. Tammelehtedest ja okstest punutakse pärgi, tehakse saunavihtu. Tõrudest saab meisterdada, aga tammetõrudest saab ka kohvi valmistada. Kes looduses tammetõrusid söövad? (oravad, linnud, metssead, hiired) Näete, kui tähtis on üks tammepuu.

Tegelikult on kõik meie ümbruses kasvavad puud inimesele, lindudele ja loomadele väga vajalikud.

Milliseid puid me täna külastasime? (kaske, vahtrapuud, kastanit, tamme) Kuidas neid kõiki ühe sõnaga nimetatakse? (lehtpuud) Millist lasteaia õueala kasvavat lehtpuud me täna ei külastanud? Õige pihlakat, aga seda kutsun ma teid külastama homme.

Nüüd on mul teile veel viimane ülesanne. Iga laps jookseb nüüd kõigi nelja täna vaadeldud puu juurde ja võtab sealt ühe kõige ilusama lehe. Kui olete kõikide puude juures käinud, tulete tagasi minu juurde.

Mäng: Puumäng

Vahendid: erinevate puude lehed

Mängu kirjeldus: Ringis hakatakse edasi andma erinevate puude lehti. Juhtmängija seisab kinnisilmi ringi keskel ja ütleb: „Seis!“ Nüüd avab juhtmängija silmad ja küsib neilt, kelle käes on puuleht: „Mis puu sa oled?“ Valesti vastanud mängija on uus juhtmängija. Kui valesid vastuseid ei tule, valitakse uus juhtmängija.

S. Raadik (2009) „Õpime õues mängides“, lk 34

Sipsik: Tänased puud on teil hästi meeles. Hästi, aga homme hommikul ootan teid sõime platsil, pihlakate juures. Homseni!

KOLMAS PÄEV: MAITSVAD MARJAD

Aeg ja koht: sügisel lasteaia õuealal

Tegevuse eesmärgid: laps

• oskab nimetada ja kirjeldada marjapõõsaid;
• oskab moodustada lauseid;
• oskab meisterdamiseks kasutada looduslikku materjali;
• tunneb marjad ära nägemis- ja maitsmismeele abil.

Valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine, käeline tegevus

Õppevahendid: Sipsiku ja lepatriinu kostüüm, 5 kaussi marjadega, igale lapsele traadijupp

Tegevus vaatluspunktis nr 7

Täna kohtub Sipsik lastega sõime platsil pihlakate all, temaga on kaasas lepatriinu.

Sipsik: Tere, lapsed! Vaadake, kelle mina täna siit leidsin. Kes see küll on?

Sipsik: Muidugi on see lepatriinu.

Lepatriinu: Lapsed, arvake ära mis see on:

kevadel läks roheliseks,

suvel võttis päikest,

sügisel sai endale

punase kaelakee. (pihlakas)

Lepatriinu: Pihlakate ilu imetleme kaks korda aastas: kevadel nende lopsakaid õiepuhmaid ja sügisel punavaid marjakobaraid. Pihlakat on ikka peetud pühaks puuks, õnne ja rõõmu majja toojaks. Vanasti usuti, et isegi pihlapuu all istumine annab tervist. Pihlakamarjad on maitselt mõrkjad, kuid kaotavad osa oma mõrust maitsest esimeste öökülmade saabudes. Pihlaka marjadest saab keeta moosi, mis on hea kurguvalu ja köha puhul.

Sipsik: Kes peale inimeste veel pihlakamarju söövad? (Laste vastused)

 Sügiseti on pihlamarjad asendamatuks toiduks lindudele. Linnud annavad aga pihlakale palju rohkem vastu kui inimene. Nimelt jäävad seemned linnu sees seedimata ja kukuvad koos väetisehunnikuga maha ja neist kasvavad uued pihlapuud.

Vaadeldakse pihlaka osi: tüve, oksi, lehti, marjakobaraid, marju; maitstakse marju.

Sipsik: Pihlaka marjadest saab ka meisterdada. Täna teemegi neist käevõru.

Meisterdamine: Pihlaka marjadest käevõru

Vahendid: jupp traati, pihlakamarjad

Lepatriinu: Mina tean ühe põõsast, millel on ka punased marjad. Arvake ära, mis see on:

Mõista, mõista

mis see on?

Rohelises okkalises süles,

suvel roosa õieke,

sügisel punane marjake.

Laste vastused. Koos minnakse kibuvitsa juurde.

Tegevus vaatluspunktis nr 8

Lepatriinuga koos uuritakse kibuvitsataime osi (oksi, okkaid, lehti, marju). Lepatriinu räägib kibuvitsast kui vitamiinirikkast ravimtaimest. Katsutakse ettevaatlikult taime teravaid okkaid, korjatakse marju ja maitstakse neid.

Sipsik: Mina tean ühte mängu kibuvitsast. (Sipsik seletab mängureegleid)

Mäng: Kibuvits ja lepatriinu

Sipsik valib liisusalmiga 3–4 last lepatriinuks.

Liisusalm:

Üks väike lepatriinu

lendas üle kibuvitsa,

kibuvits oli okkaline.

Sina oled lepatriinu.

Teised lapsed moodustavad ringi ja hoiavad kätest kinni. „Lepatriinud“ on ringi keskel, ringis olevad lapsed liiguvad päripäeva. Sipsik hõikab:

„Lepatriinu lenda,

üle metsa rända.

Hoogu veidi võta,

kaugele siis tõtta. Vurr!“

Ringis olevad lapsed kükitavad ja panevad n-ö ringi kinni. Lepatriinud püüavad okkaliste kibuvitsaokste vahelt ringist välja pääseda. Kui lepatriinud on väljas, valitakse liisusalmiga uued lepatriinud, mäng jätkub.

HARED „Aiatuuliku askeldused II“, lk 28

Lepatriinu: Mõista, mõista, mis põõsad need on? Kaks käharpäist õde. Suve alguses on neil ühesugused roheliste täppidega kleidid seljas. Suve lõpus aga kannab üks neist punaste, teine mustade täppidega kleiti. (punane ja must sõstar)

Sipsik: Oi, kui vahva. Mina tahaks neid põõsaid näha.

Lepatriinu: Tulge, ma juhatan teile teed.

Tegevus vaatluspunktis nr 9

Punase ja musta sõstra vaatlus (oksad, lehed, marjad, lõhn)

Sipsik jutustab:

Kui Mart oli väike poiss, läks ta ükskord rõõmsalt marjapõõsa juurde ja ütles:

„Saame tuttavaks, mina olen Mart, aga mis on sinu nimi?“

„Olen punane sõstar Mari.“

Mart küsis Marilt: „Sinu marjadel on nii ilusad punased põsed, kuidas sa need said?“

Sõstar Mari jutustabki enda siia ilma sündimise loo:

„Alguses olin ma tibatilluke seeme. Mind pandi mulda, vihm kastis ja päike soojendas ja mina sain kasvada ning lõpuks saingi suureks. Minu eest hoolitseti hästi ning mind armastati. Olen marjapõõsas ja minu okste küljes on kobaras punased marjad, neid nimetatakse punasteks sõstardeks.“

Seejärel teatas Mart: „Nüüd ma siis tean, kuidas sina siia ilma sündisid.“

Punane sõstar naeratas lahkelt ning pakkus oma tervislikke punaseid marju Mardile.

E. Aas „Punase sõstra elu“ (allikas teadmata)

Arutletakse ka musta sõstra kasvamise ning selle üle, kes veel peale inimeste sõstraid/marju külvavad. Maitstakse musta ja punase sõstra marju.

Lepatriinu: Ma näen seal aia ääres veel ühte põõsast, millel on mustad marjad. Läheme uurime seda põõsast ka, läheme lennates nagu linnud.

Tegevus vaatluspunktis nr 10

Koos uuritakse aroonia põõsast (oksi, lehti, marjakobaraid), võrreldakse musta sõstraga, maitstakse marju.

Sipsik: Mina tahaks nüüd mängida.

Mäng: moodusta marjadega seotud lauseid

Eesmärk: laps oskab moodustada lauset

Vahendid: kibuvitsa mari

Mängu kirjeldus: lapsed seisavad ringis, annavad kibuvitsamarja käest kätte. Edasi saab anda kibuvitsamarja siis, kui oled öelnud lause marjade kohta. Nt kibuvits on põõsas; kibuvitsal on teravad okkad; punase sõstra marjad on punased; jne.

Allikas teadmata

Lepatriinu: Teiega koos on nii tore olla, kuid mul on vaja varsti koju minna. Enne kui lähen, tahan teiega mängida.

Mäng: tunne marju

Eesmärk: laps tunneb marjad ära maitsmise teel

Vahendid: kausikesed marjadega (must ja punane sõstar, aroonia, kibuvits, pihlakas)

Mängu kirjeldus: õuepingil on kausikesed marjadega. Õpetaja kutsub ühe lapse enda juurde, palub tal silmad sulgeda ja laseb lapsel võtta ühest kausikesest ühe marja ja selle ära süüa. Laps peab ütlema, mis marjaga on tegu. Mäng jätkub.

Allikas teadmata

Lepatriinu: Nüüd ma pean küll minema hakkama. Head aega! (lehvitab ja lahkub)

Sipsik: Ka mina pean minema, annan teile kaasa ühe võlukotikese, mille võite lahti teha homme hommikul, siis saate teada, kus me kohtume. Kohtumiseni.

NELJAS PÄEV: OKASPUUD

Aeg ja koht: sügisel lasteaia õuealal

Tegevuse eesmärgid: laps

• oskab nimetada ja kirjeldada okaspuid;
• teab, milleks puitu kasutatakse;
• oskab selgitada valguse ja temperatuuri mõju taimedele;
• suhtub hoolivalt ümbritsevatesse puudesse.

Valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine, muusika

Õppevahendid: kotike koos kuuse- või männikäbidega, Sipsiku kostüüm, orava kostüüm

Tegevuse kirjeldus: eelmisel päeval andis Sipsik õpetajale ühe võlukotikese, kuid avada tohtisid lapsed selle alles järgmisel hommikul. See ongi vihjeks, kus Sipsik neid täna ootab. Kaasas on ka kiri Sipsikult.

Tere jälle!

Täna ootan ma sind jälle õue. Et teada saada, kuhu tulla, pead sa ära arvama, mis on selle koti sees. Vihjeks annan sulle mõistatuse: üks põrsas ja seitsekümmend silma selja peal.

Kui arvasid, et see on seitsmekümne silmaga põrsas, siis arva veel kord! Usun, et said aru, et tegelikult on need käbid, mis seal koti sees peidus on. Ootangi sind lasteaia ees asuva männi juures. Pane soojalt riidesse ja tule õue.

Sipsik

Tegevus vaatluspunktis nr 11

Lapsed kohtavad Sipsikut.

Sipsik: Tere, lapsed! Ootasingi teid juba. Vaatasin siin seda mändi ja neid kuuski ja üldse aru ei saa, miks nemad veel rohelised on. Jalutasin ka sinna kuuseheki juurde ja seal sama lugu – ikka täiesti rohelised. Kas teie teate, miks see nii on?Miks kuusk ja mänd värviliseks ei muutu, nii nagu teised puud seda teevad.

Lapsed pakuvad oma vastusevariante, seda juttu kuuleb pealt orav ja astub ligi.

Orav: Oi, tere, krõbistasin siin vaikselt käbi närida, kui kuulsin teie juttu pealt. Minu ema rääkis mulle, et kuusk ja mänd on okaspuud ja nemad ongi kogu aeg rohelised. Selle kohta võib öelda ka, et ta on igihaljas.

Sipsik: Tere, Orav! Mulle tundub, et sa tead kuuskede ja mändide kohta palju rohkem kui mina.

Orav: Minu kodu on ju suure kuuse otsas. Ja ühtteist tean neist küll. Hea meelega võin teile nendest pisut rääkida.

Sellega tulebki mulle meelde lugu, mida Tuul mulle ükskord rääkis:

Kus Vanaisa Mänd õpetab Pisikest Mändi: „Sinu isa on mänd, sinu ema on mänd, sina oled mänd, sinu õde on mänd, sinu vend on mänd, me oleme kokku männik.“

Vanaisa Kuusk õpetab Pisikest Kuuske: „Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina oled kuusk, sinu õde on kuusk, sinu vend on kuusk, me oleme kokku kuusik.“

Pisike Tuul, kes oli tulnud omapead metsa hulkuma, kuulis vanaisade juttu. Ta tahtis samuti tark olla ja hüüdis: „Minu isa on tuul, minu ema on tuul, mina olen tuul, minu õde on tuul, minu vend on tuul, me oleme kokku tuulik.“

Puu-vanaisad hakkasid naerma: „Oho-hoo, tuulik on tuuleveski, aga sina oled alles nii nõrguke, et ei jõua üht veskitiibagi liigutada.“

H. Mänd (1974) „Kirju-Mirju II“, lk 200

Kuusik ongi kuuse mets ja männik ongi männi mets.

Sipsik: Aga me võiks mängida seda mängu „Mis on mets?“

Mäng: „Mis on mets?“

Vahendid: looduslik teatepulk

Mängu kirjeldus: seistakse ringis, antakse teatepulka (puuoksa, käbi vms) edasi. Igaüks ütleb ühe metsaga seonduva sõna või lause ja annab teatepulga edasi.

http://www.studioviridis.ee/muraste

Orav: Praegu olemegi me männi juures. Mänd on Eestis kõige enam levinud puuliik. Erinevaid mände on hästi palju, siin lasteaia õuealalgi on mitut liiki mände. Praegu oleme hariliku männi juures, kuid siin hoovis kasvavad ka mägimännid. Võin sulle pärast näidata.

Kunagi ammu ei olnudki männi nimi mänd, vaid kasutati hoopis nime pedajas. Männi nimi tuli sellest, et kunagi kasutati pudru ja muude toitude segamiseks ja kloppimiseks männi ladvast valmistatud 4–7 oksaharuga tööriista (pudrumänd). Tavaliselt tehti „mänd“ männipuust – sellest sai mänd endale uue nime. (Näitab lastele pudrumändi ja seda, kuidas sellega putru segati.)

Mänd tahab kasvamiseks hästi palju päikest. Sellepärast on tal ka oksad tüvel ja okkad okstel hästi hõredalt (vaadatakse männi okkaid ja oksi). Iga oks on nii, et sinna langeks hästi palju päikest. Kui alumised oksad ülemiste varju jäävad, kuivavad need ära.

Kunagi ammu, kui kodudes elektrit ei olnud, kasutasid inimesed valguse saamiseks ühe meetri pikkust (näitab käega), hästi kuivatatud puulaastu, mida kutsuti peeruks/pirruks. Üks pird andis ruumis valgust umbes 5 minutit, siis tuli süüdata uus. Õhtu jooksul kulus neid ikka suur sületäis.

Männimetsas on mõnus jalutada, sest suur osa valgusest jõuab metsa alla.

Mäng: Ma lähen metsa

Vahendid: –

Mängu kirjeldus: mängijad istuvad ringis. Üks laps alustab mängu, öeldes: „Ma lähen metsa ja võtan kaasa korvi“. Järgmine laps peab kordama, mida eelmine laps ütles, ja lisama juurde midagi uut, mida tema metsa kaasa võtaks. Näiteks: „Ma lähen merele ja võtan kaasa korvi ja noa“. Nii jätkatakse ringis, kuni ühele lapsele ei tule meelde, mida ta kaasa võtab. Siis aitavad kaaslased taastada eelpool öeldud asju ja laps lisab oma asja, mille ta metsa kaasa võtab. Mäng lõpeb, kui kõik on saanud sõnadereale omalt poolt midagi lisada.

Tallinna Keskkonnaamet (2010), „Mere- ja murumängud lasteaedadele“, lk 51

 Sipsik: Ma arvan, et meil ongi aeg metsa minna. Kus meil lasteaia hoovis on selline koht, mis meenutab metsa? Mis puud seal kasvavad?

Tegevus vaatluspunktis nr 12

Orav: Kuused ei kasva ainult metsas. Siin lasteaia hoovis on ka päris palju kuuski, kuid päris metsaks me seda siiski nimetada ei saa. Kuuse tunneb hõlpsasti ära, sest kuusk on ju „kuusekujuline“. Erinevalt männist on tal sihvakas latv ja koonusekujuline, peaaegu maani ulatuv võra. Kui kuusk on noor, siis ta väga kiiresti ei kasva, mänd ja kask kasvavad palju kiiremini. Kui ta vanemaks saab, hakkab ta aga kiiremini kasvama ja lõpuks on ta latv kõrgemal kui mistahes teisel puul. Kui männile meeldis palju valgust, siis kuused saavad kasvada ka üksteise varjus ja nii palju valgust ei vaja. Nende okkad paiknevad okstel tihedalt (näitab lastele). Kuusele meeldib Eestis kasvada, sest kuusele meeldivad sellised sombused ja pilvised ilmad rohkem kui päikselised.

Proovime, kuidas kuuseke kasvab:

Algul olen väike kuusk             (kükitab)

Siis ma kasvan pikaks puuks (sirutab end pikaks)

Mul on oksad ka                      (imiteerib kätega kuuse oksi)

Tuules liigun                            (liigub küljelt küljele)

Tormis kiigun                          (liigub kiiremini küljelt küljele)

Rajus maani painutan             (imiteerib puu liikumist tormi ajal)

Ja kui raju lõpetab, tüvi maha prantsatab (puu murdub)

Ainult känd jääb passima,       (lapsed kükitavad, hoides kätega põlvedest kinni)

Mis tahtis uueks kasvada.        (lapsed tõusevad püsti)

I. Päikene, V. Aavik-Vadi, Ü. Tamm, M. Jürisalu, L. Juhanson (2014), „Tegijad teevad“, lk 36

Kuusk on ka parim pillipuu. Põhjus, miks ta nii hea on, on see, et ta heliseb paremini vastu. Ja kui sa tahad kõige paremat pillipuud, siis tuleb seda otsida kõige viletsamalt kasvukohalt, sest seal sirgunud puul on tihedam puit. Kõla saab proovida nii, et võtad kätte kaika ja trummeldad vastu tüve. Iga kuusk kõmiseb erinevalt. Õige pillikuuse hääl on teistest sügavam ja kajavam. (Proovitakse trummeldada ja kuuse kõminat kuulata, õpetaja pöörab tähelepanu, et lapsed ei vigastaks puukoort.)

Sipsik: Ma ei teadnudki, et kuuse puust pille tehakse, ma arvasin et kasutatakse ainult küttepuuna ja ehitamiseks.

Orav: Ehitamiseks kasutatakse kuuske ka, jah. Kuuske saab pidada lausa kodu sümboliks. On see ju minu koduks ka. Ei ole paremat vihma, tuule ja külma eest kaitsjat kui kahar kuusk. On ka selline ütlus: „Lähen metsa kuuse alla elama!“ Oled kuulnud? See ütlus on kohe täitsa õige, sest kui metsa elama minna, siis kindlasti kuuse alla. Kui õues vihma sadama hakkab ja kuivaks jääda tahad, siis tasub kindlasti kuuse varju minna. Teinekord proovige järele..

Kuna siin on ka nagu kuusemets, saame lõpetuseks mängida ühte toredat mängu.

Mäng: Vaheta puud

Vahendid: Seda mängu saab mängida paigas, kus puud kasvavad lähestikku (metsas, pargis, aias).

Mängu kirjeldus: kõik osalised peale ühe valivad endale puu ning seisavad selle tüve juurde. Kui puid on rohkem kui mängijaid, siis märgitakse ära (näiteks seotakse ümber puu pael või nöör), millised puud on mängus. Mängija, kellel oma puud ei ole, seisab teiste keskele ja hüüab: „Ära vaata kuud – vaheta puud!“ Selle peale peavad kõik mängijad oma puu maha jätma ja endale mõne teise puu otsima. Hüüdja püüab kiiresti ka endale puu leida. Et mängus olevaid puid on üks vähem kui mängijaid, jääb keegi taas ilma.Temast saab järgmine hüüdja.

Tallinna Keskkonnaamet (2010) „Mere- ja murumängud lasteaedadele“, lk 18

Orav: Olid väga tubli!  Mina pean nüüd oma koju tagasi minema, kuid sina saad seda mängu õpetajaga edasi mängida. Kohtumiseni!

Kõik lehvitavad Oravale.

Sipsik: Minu mäng teiega jätkub homme. Saame hommikul tamme juures kokku.

Lehvitavad Sipsikule.

VIIES PÄEV: SIPSIK TAHAB TEADA

Aeg ja koht: sügisel lasteaia õuealal

Tegevuse eesmärgid: laps

• orienteerub lasteaia õuealal;
• tunneb numbreid 1–12;
• tunneb lasteaia õuealal kasvavaid puid ja põõsaid;
• osaleb aktiivselt paaristöös;
• teab, et jäätmed tuleb panna prügikasti.

Valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine, muusika,

Õppevahendid: pliiatsid ja pappalusel olevad töölehed (lisa 1) ühe paari peale, tähe- ja numbrikaardid igasse kontrollpunkti, pingid istumiseks, värvilisest paberist vahtralehemedalid, õunakook ja mahl, papptaldrikud ja topsid

Tegevuse kirjeldus:

lapsed kogunevad tamme juurde, kus nad kohtuvad Sipsiku, Mesimummu ja Lepatriinuga.

Sipsik: Oleme nüüd nelja päeva jooksul vaadanud lasteaias kasvavaid puid ja põõsaid. Nimetage neid. Aga täna vaatame, kas te ka mäletate, kus nad asuvad? Kohe kontrollime ja hakkame ühte mängu mängima. Esiteks jagan teid paaridesse. Selleks on mul täna kaasas abilised Mesimumm ja Lepatriinu.

Sipsik jagab kõigile paaridele töölehed.

Sipsik: Vaadake, mis numbrid teie töölehel on. Kas te tunnete kõiki neid numbreid. Samasugused numbrid on ka nende lasteaia puude ja põõsaste küljes, mida me teiega sel nädalal oleme vaadelnud. Teie ülesanne on need numbrid üles leida. Vaadake, mis täht on selle numbri juures, ja kirjutage see täht oma lehele vastava numbri all olevasse ruutu. Nendest tähtedest moodustub üks lause.

Kui olete kõikide numbrite alla tähed ära kirjutanud, tulge siia tamme juurde tagasi.

Lapsed asuvad ülesannet täitma ja kui kõik on tagasi, siis algab tulemuste kontroll.

Sipsik: Nüüd kontrollime, kas te kirjutasite numbrite juurde õiged tähed (Mesimumm ja Lepatriinu aitavad). 1-K; 2-Ä; 3-E; 4-S; 5-O; 6-N; 7-S; 8-Ü; 9-G; 10-I; 11-S; 12-!;

Mis lause kokku tuli?

Mesimumm: Kas te mäletate, mis puude juures need numbrid asusid? Kust sa leidsid number ühe? jne

Sipsik: Selle ülesandega saite te hästi hakkama. Aga meil on teile veel üks mäng, mis näitab, kui hästi te puid ja põõsaid tunnete.

Mäng: Õige või vale

Vahendid: värvilised kettad, igale lapsele 2 tükki: punane – vale, roheline – õige

Mängu kirjeldus: õpetaja esitab väiteid puude ja põõsaste kohta ning lapsed peavad otsustama, kas see väide on õige või vale, näidates õpetajale papist ketta abil vastust. Vale vastuse andnud lapsed kükitavad, õige vastuse andnud lapsed astuvad sammu edasi.

Valik väidetest, mida õpetaja võib oma äranägemise järgi muuta. (Mängu on lihtsam korraldada, kui õiged vastused on märgitud)

1. Mänd, kuusk on okaspuud (õige)
2. Kase tüvi on pruuni värvi (vale)
3. Pihlaka marjad on mürgised (vale)
4. Sõstrad kasvavad kobaras (õige)
5. Õunapuu ja ploomipuu on okaspuud (vale)
6. Kask, vaher, kastan ja tamm on lehtpuud (õige)
7. Õun ja ploom on marjad (vale)
8. Kuusk on lehtpuu (vale)
9. Puude ja põõsaste oksi tohib murda (vale)
10. Kibuvitsa oksad torgivad (õige)
11. Tammetõrud on tamme viljad (õige)
12. Kibuvits, aroonia, must ja punane sõstar on põõsad (õige)
13. Kuuse okkad on pikad ja kinnituvad oksale kahekaupa (vale)

Sipsik: Te olite sellel nädalal väga tublid. Tänutäheks saate te kõik endale sügiselt kingituse.

Sipsik, Lepatriinu ja Mesimumm panevad lastele kaela värvilised vahtralehemedalid.

TEGEVUS LÕPPEB ÜHISE ÕUNAKOOGI SÖÖMISE JA MAHLA JOOMISEGA.

LISA 1