Koolieelse lasteasutuse majandamine Mammaste Lasteaia näitel

Koostas Kaire Hääl, Mammaste lasteaed ja kool õppejuht

Koolieelse lasteasutuse majandamise ning õppe- ja kasvatustegevuse mõju majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisele

Majanduslik jätkusuutlikkus tähendab, et kõik toimuvad protsessid ja projektid peavad andma parima võimaliku tulemuse ja selline areng peab olema kasulik mitmele põlvkonnale. Majanduslik efektiivsus tähendab heaolu olevikus ja võimalusi tulevikuks. Idee on selles, et areng määrab majanduslike saavutuste kvaliteedi, ressursside säästmise ja osaluse majandusarengus ning toodete ja teenuste tarbimise. Üks majanduslikule jätkusuutlikkusele iseloomulikke tunnuseid on ressursside kokkuhoid tootmises või taastuvressursside ja -tehnoloogiate valmimine ning kasutamine. Nii välditakse loodusressursside degradeerumist ja samas rahvuslik tulu kasvab.

Koolieelne lasteasutus ja majanduslik jätkusuutlikkus – käesolevas näites Mammaste lasteaed ja kool. Kas lasteaed asutuse osana on jätkusuutlik? Kas mudel „lasteaed ja kool“ on mõistlik, annab see paremaid arenguvõimalusi, -eeliseid või loob hoopis takistusi? On selline asutuse mudel jätkusuutlik?

Mammaste lasteaed, tollel ajal kolhoosidevaheline lastepäevakodu Mudila avati 1980. aastal. Kuus Põlva rajooni kolhoosi – Põlva, Taevaskoja, E. Vilde nimeline, Rahu, Sõprus ja Koit ning KEK kui ehitaja liitsid oma jõud ja selle tulemusena avati lastepäevakodu 280 lapsele.

Tüüpprojektina ehitatud majas olid avatud ka ööpäevased rühmad ning lapsed toodi bussidega mitmeks päevaks kohale. Aegade jooksul muutus vajadus lasteaiakohtade järele. Esialgse 12 rühma ja 280 lapse asemel oli umbes 10 aastat hiljem laste arvu vähenemise ja kolhooside lagunemise tõttu avatud hoopis vähem rühmasid. Lasteasutuse ruumides said endale tööpinna Põlva Talupidajate liit, Põlva valla raamatupidamine. 1992. a avati lasteaia B-korpuses kool ja majja tulid esimesed klassid. Klasside avamise vajadus oli osaliselt tingitud ka sellest, et selleks hetkeks oli paikkonnas õpilaskohtade puudus. Asutuse nimeks sai Mammaste lasteaed-algkool. Tavatu on ehk ka see, et koolihariduse mudel on Mammastes olnud ikka 1–4 klassi, tavapärase riikliku 1–3 klassi ehk I kooliastme jaotuse alusel. Lasteaias oli avatud 5 rühma.

Asutus on püüdnud kohaneda ümbritseva keskkonna vajaduste ja ootustega – on see siis lasteaia osa väljaüürimine või siis kooliklasside avamine. Kui need otsused olid tehtud (nii valla kui ka haridusasutuse) majanduslikku jätkusuutlikkust silmas pidades, siis (kultuurilise) jätkusuutlikkuse näitajatena on Mammastes läbi aja olnud iseloomustavaks märksõnaks asutuse sisulise töö, st õppe- ja kasvatustöö pidev mõtestamine ning hariduselus toimuvate muudatuste ja uuendustega kaasaminek. 1994. a liitus lasteaed Hea Alguse programmiga ja ka täna töötavad kõik rühmad Hea Alguse metoodikat rakendades.

Et saada paremat ülevaadet ajast ja aegade (34 aasta) jooksul toimunud ühiskondlikest muudatustest lasteaia igapäevatöö kontekstis, võib täna märksõnana kasutada Hea Alguse metoodikat. Ajastust, kus õpetaja oli nn kõigeteadja ja kõik lapsed joonistasid kuldnoka nokaga paremale, sest näidis oli selline, on kujunenud lapsekeskse lähenemisega haridusasutus. Muutused on toimunud eelkõige õpetajate, seaduseloojate mõtteviisis – täna peetakse esmatähtsaks lapsest lähtumist ja tema individuaalsusega arvestamist. Kui Hea Alguse programmi algusaastatel oli selline mõtteviis uudne, siis praegu on need põhimõtted koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alustalad. 1996. aastal laienes Hea Alguse metoodika ka koolidesse ning Mammaste kool liitus samuti Hea Alguse programmiga.

Aastal 2002 avati üle pika aja lasteaias taas sõimerühm 16 lapsele. Mammastes on sõimerühm alati töötanud põhimõttel, et sõimeõpetajad saadavad lapsed kevadel aiarühma ja saavad sügisel uued sõimelapsed. Kas selline korraldus on mõistlik, jätkusuutlik? Mis on sellise lähenemisviisi plussid ja miinused?        

Ümbritseva keskkonna muutunud olud tingisid lasteasutuses taas muudatuste vajaduse. Kui 2006. aastal töötas lasteaias 6 rühma ja algselt rühmaks ehitatud ruumides oli liikumissaal, siis 2008. aasta sügisel avati liikumissaali asemel seitsmes rühm, kus oli kohti 20 lapsele. Lasteaiakohtade vajadus oli taas tõusuteel. Lasteaiakohtade järjekord tingis vajaduse lasteaeda laiendada. 2012. a avati 8 rühm, kus oli 24 kohta, ning 2013. a sügisel avati lisaks 2 sõimerühma. Uued sõimerühmad ehitati nüüd juba ainult 14 lapsele. Lasteaias on praegu 10 rühma ja 203 last. Viimaste rühmade avamine sai võimalikuks vaid tänu uuele valminud koolimajale.

Ebatüüpilise näitena Eesti oludes, kus laste arv üldiselt väheneb ning väiksemate koolide uksed tuleb valdadel sulgeda, sest kooli ei suudeta üleval pidada, avati Mammastes 2013. a 1. septembril uus koolihoone umbes 300 lapsele. Kui aegade jooksul on laste arv olnud suurem just lasteaias, siis praegu on vastupidi – koolis õpib 253 last. Esimest korda on avatud ka 5. klass. 2013. aasta kevadel saime koolitusloa, mis lubab Mammastes anda põhiharidust I ja II kooliastmes.

Sellega pole Mammaste lasteaia ja kooli jaoks ruumilised ja hariduskorraldust puudutavad muutused kaugeltki lõppenud. 2013. a oktoobris liitusid Põlva vald ja Põlva linn. Nüüd on ühinenud omavalitsuses lisaks Mammaste lasteaiale veel 2 lasteaeda – Mesimumm (137 last) ja Lepatriinu (189 last). Vallavanema sõnul jääb aga kolme lasteaia peale juba sellel sügisel ühe rühma jagu lasteaiakohtasid üle. Kuidas mõjutab laste arvu vähenemine Mammaste lasteaeda? Kui varem kirjutasid vanemad end Põlva valda, et laps saaks koha Mammaste lasteaias, siis missugune on olukord nüüd? Mis on lähtekohad, kui omavalitsusel on majandada kolm lasteaeda? Kui lasteaiakohti on piisavalt, mis tagab siis ühe asutuse püsimajäämise? Mitte ainult püsimajäämise, vaid ka arengu? Mis on need näitajad, võtmesõnad, väärtused, mis tagavad Mammaste jätkusuutlikkuse? On see asukoht? Töötajate professionaalsus? Asutuse eripära?

Asutuse omanäolisuse ning arengusuunad sätestavad asutuse tegevuse alusdokumendid. Arengukavas sätestatud tegevussuunad ning väärtused tagavad asutuses töötavatele inimestele tervikliku arusaama ja ühtse lähtekoha, miks, mida ja kuidas me teeme.

Järgnevalt väljavõtted asutuse arengukavast. Siinkohal tahan tõdeda, et meie jaoks on olnud arengukava koostades oluline, et see on dokument, mis „töötab“, mitte pole koostatud vaid seadusest tulenevate nõudmiste täitmiseks. Selge ja sisukas dokument on olnud tugipunktiks erinevate muutuste keerises (vahetunud on asutuse juhid, muutunud omavalitsus …).

1. Mammaste lasteaia ja kooli filosoofia

1.1 Visioon

Mammaste lasteaed ja kool – hea algus Eesti juhtivas parima arengukeskkonnaga lasteaias ja koolis.

Hea algus – Mammaste lasteaed ja kool rakendab Hea Alguse programmi metoodikat nii lasteaias kui ka põhikoolis. Mammaste lasteaias ja koolis jätkab laps oma kodus alustatud haridusteed: algul lasteaias, seejärel 6-klassilises põhikoolis. Lasteaed ja kool on hea algus inimese haridusteele, kogu elu kestvale õppimisele.

Juhtiv – lasteaia ja kooli õpetajad on huvitatud oma kutse- ja ametioskuste arendamisest, on kursis tänapäevaste õpetamismeetoditega, analüüsivad oma pedagoogilist tegevust ning mõtestavad ja annavad kolleegidele edasi oma teadmisi, oskusi. Lasteaed ja kool soovib olla Eesti haridusasutuste hulgas üks edukamaid, kelle kogemustest ja tegevusest võetakse eeskuju ning õpitakse. Maakonna ja Hea Alguse võrgustiku haridusasutustega tehtav koostöö on vormilt mitmekesine.

Parim arengukeskkond – lasteaias ja koolis on loodud tingimused kõigi, laste, õpilaste, töötajate, lastevanemate arenguks. Õppimisele aitavad kaasa positiivsed emotsioonid ja eduelamus. Soodustatakse koostööd ja keskendutakse õppija individuaalsetele vajadustele. Kõigil on õigus õppida, töötada ja elada turvalises ning arendavas keskkonnas, mis tähendab kodanikualgatuse soodustamist ja õigust olla kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse ja ettevõtlikkusse.

1.2 Põhiväärtused

Mammaste lasteaias ja koolis peame tähtsaks õnneliku inimese kasvamist, seetõttu kujundame ja hindame järgmisi väärtusi, mis annavad võimaluse õnnelikuks eluks:

• lapsest/indiviidist lähtumine ja tema vajadustele keskendumine;
• toetav koostöö ja meeskonnatöö;
• hoolivus, sõbralikkus;
• õppimisoskus ja õppimishuvi;
• avatud suhtlemine;
• tugev perekond ja peresuhted;
• esivanemate pärand ja traditsioonid.

1.3 Missioon

Mammaste lasteaed ja kool

• toetab peresid laste arendamisel ja kasvatamisel;
• loob lapsele parima arengukeskkonna, mis toetab lapse isiksuseks kasvamist;
• väärtustab meie maa ja rahva kultuuripärandit ning kannab edasi kultuuritraditsioone ja ühistegevust;
• väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;
• mõtestab ja annab edasi parimat pedagoogilist kogemust;
• nõustab kasvatusküsimustes piirkonna peresid ja lapsevanemaid.

2.1 Põhieesmärk

Mammaste lasteaia ja kooli tegevuse põhieesmärk on inimese, st lapse, õpilase, töötaja, lapsevanema, kogukonna liikme kasvamisele ja arenemisele kaasaaitamine.

Kas ja kuidas on Mammaste alusdokumendid seotud majandusliku jätkusuutlikkusega?

Agenda 21 kohaselt tuleb maailma riikidel oma vajadusi ja võimalusi arvestades seada pikaajalised arengusuunad, mis aitavad saavutada kvalitatiivse majanduskasvu; tagada inimeste elutaseme tõusu; kindlustada stabiilse rahvaarvu; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka (keskkonnaministeeriumi koduleht).

ARENGUKAVA TEGEVUSKAVAS PÜSTITATUD EESMÄRGID

Kui arengukava koostamisel püstitati eesmärke viies valdkonnas, siis kuidas tagavad nende valdkondade eesmärgid asutuse arengu ja püsimise reaalses elus?

4.1	EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE
Üldeesmärk	Asjatundliku juhtimise ja koostöö abil on loodud tingimused õpetajate/töötajate arenguks.
Valdkonna otsesed eesmärgid:	1)      kõikide osalemist soodustav poliitika; 2)      töötajate kaasamine, innustamine ja julgustamine; 3)      hooliv sisekliima; 4)      koostoimiv organisatsioon: lasteaia ja kooli koostöö; 5)      teadlikkus visioonist ja missioonist; 6)      põhiväärtustest lähtumine.

Näiteid, milles sõnastatud eesmärgid väljenduvad igapäevatöös:

Lasteaia ja kooli õpetajate koostöö ja kogemuste vahetamine. Neljanda klassi õpetajad kohtuvad detsembris koolieelikute rühmade õpetajatega. Koos arutatakse, millele pöörata lasteaias tähelepanu laste kooliks ettevalmistamisel. Jaanuaris annavad I klassi õpetajad lasteaia õpetajatele ülevaate, kuidas on lastel esimene pool aastat koolis läinud. Märtsis toimub nn kooli päev – kooli õpetaja tutvub rühmas lastega ja sellel päeval lähevad lapsed koos õpetajaga oma esimesse koolitundi.

AASTA ÕPETAJA – lasteaia ja kooli poolel valib juhtkond aasta õpetaja, tuginedes õpetaja töö vaatluste tulemustele ja õppeaasta jooksul tehtud tööle.

AASTA KOLLEEG – lasteaia, kooli ja tehnilise personali hulgast valivad töötajad aasta kolleegi. Valiku aluseks on arengukavas sätestatud põhiväärtused ja nendest lähtumine igapäevatöös.

Kogu personali ühised ettevõtmised: õpetajate päeva tähistamine, jõulupidu, õppeaasta lõpetamine …

 

4.2	PERSONALI JUHTIMINE
Üldeesmärk	Töötajad on kompetentsed ja motiveeritud, et luua võimalused iga lapse arenguks, juhindudes haridusasutuse missioonist ja põhiväärtustest.
Valdkonna otsesed eesmärgid:	1)      haridusasutuses on nõutavale kvalifikatsioonile vastav ja põhiväärtustest juhinduv personal; 2)      toetatakse koostööd lasteaia ja kooli pedagoogide vahel; 3)      kogutakse ja mõtestatakse parimat pedagoogilist kogemust; 4)      jagatakse piirkonna ja maakonna koolide-lasteaedade kolleegidega parimat kogemust; 5)      personali hindamine ja tagasiside andmine on süsteemne; 6)      koolituskava toetab töötaja ja asutuse arengut.

 

Näiteid, milles sõnastatud eesmärgid väljenduvad igapäevatöös:

Personali juhtimine – asutuses töötab veidi üle 70 töötaja: lasteaia õpetajad, kooli õpetajad, lasteaia õpetaja abid, köögipersonal, koristajad. Ühe aasta jooksul ostsime sisse koristusteenust kooli ja üldkasutatavate pindade korrashoiuks, kuid majanduslikust seisukohast see ennast ei õigustanud.

Arenguvestlusi töötajatega (välja arvatud koristajate ja köögipersonaliga) peetakse igal aastal.

Õpetajate töö vaatlus Hea Alguse standardi kriteeriumidest lähtuvalt. Vaatlusele järgneb vestlus õpetajaga ja lõpuks vormistatakse õpetajale kirjalik tagasiside. Vaatluste temaatika ja fookus, millele keskendutakse, tuleneb aasta eesmärgist, eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.

Lasteaia õpetajate töö vaatlusi oleme viinud läbi erinevalt, vaatlejateks on olnud nii juhtkond- direktor ja õppealajuhataja või kolleeg ja õppealajuhataja. Vastavalt maja vajadustele saab vaatluspaare kokku leppida – kas siis noorem kolleeg ja kogemustega õpetaja, või hoopis kaks kogemustega õpetajat, kellel on täiesti erinev pedagoogiline käekiri. Selline lähenemine rikastab igapäevatööd ja loob töötajale arenguvõimalusi.

Olulisel kohal on luua võimalus kogemusi jagada, nii maja siseselt, maakonna lasteaia õpetajate kui ka Hea Alguse lasteaedadega. Aastaid oleme olnud ka Hea Alguse koolituskeskuse praktikamaja.

Meeskonnavestlused lasteaias – vestlusel osalevad mõlemad õpetajad ja õpetaja abi. Räägitakse läbi meeskonnaliikmete rollid ja töö korraldamise põhimõtted rühmas. Samas saavad töötajad tuua välja ka ootused rühma (füüsilise) keskkonna ja asutuse toimimise parandamiseks. Meeskonnaliikmed annavad hinnangu meeskonna koostööle.

Lasteaiaõpetajate koosolek toimub igal nädalal, sel ajal on laste juures õpetajaabid. Õpetajaabide koosolek toimub kord kuus.

Töökorraldus. Meeskonnapäev tähendab, et ühel hommikul on rühmas tööl kaks õpetajat. Selline lähenemine võimaldab avada rohkem keskusi ning planeerida võimalusi laste oskuste arendamiseks ja hindamiseks. Meeskonnapäevale on planeeritud õppekäigud ja õppimisvõimalused õues. Kui tavapäeval on õues ka õpetaja abi, siis meeskonnapäeval on tal õueajal võimalik keskenduda rühma suurpuhastusele. Töögraafiku näidis on toodud LISAS 1.

Töötavad arendusgrupid. Arendusgruppide vajadus on tingitud kas eelmise õppeaasta analüüside kokkuvõtete tulemustest või uue õppeaasta eesmärkide saavutamiseks. Eelmisel õppeaastal töötasid lasteaias õuesõppe, laste üldoskuste ja sõime õppekava arendamise arendusgrupid.

Lisaks asutuse tasandile toimivad ka teised arendusgrupid (nt sisehindamise süsteemi, tunnustamise ja motiveerimise arendusgrupp, ühisürituste arendusgrupp).

Asutuses rakendatakse mentorlust. Uue töötaja või nooremõpetaja tööle asumisel sõlmitakse uue töötaja ja tema mentori vahel aastane koostöökokkulepe, vt LISA 2.

Koolituste valikul eelistame kogu meeskonnale mõeldud sisekoolitusi, see loob kõikide jaoks ühtse arusaama ning võimaldab uuendusi, uusi lähenemisviise tulemuslikumalt rakendada. Kahjuks on muutunud riiklik täienduskoolituse rahastamise süsteem ning lasteaia osas on asutuse vajadusest tulenevaid koolitusi võimalik tellida vaid omavalitsuse poolt eelarvesse eraldatud vahenditest.

Töötajate hulgas korraldatakse rahulolu-uuringuid.

 

4.3	KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA
Üldeesmärk	Huvigrupid on kaasatud õppija ja asutuse arengu toetamisse ning võtavad osa õpi- ja huvitegevusest.
Valdkonna otsesed eesmärgid:	1)      huvigrupid on informeeritud asutuse tegevusest; 2)      on olemas koostööpartnerid õppe- ja kasvatustöö mitmekesistamiseks; 3)      tehakse koostööd piirkonna ja maakonna haridusasutustega; 4)      analüüsitakse huvigruppidega tehtud koostööd; 5)      koostöö hoolekoguga on tihe.

Koostöö huvigruppidega. Lastevanemad on esmane koostööpartner ja huvigrupp. Lasteaia õppekavas oleme lastevanemate koostööpunktis sätestanud, et igas rühmas toimub poolaasta jooksul üks üritus koos lapsevanematega. Leitakse võimalusi koos tegutsemiseks, eesmärgiks tutvuda, luua suhteid, tegutseda lapse arengu ja heaolu nimel.

Vanemad on alati rühma oodatud. Sügisesel koosolekul püstitatakse koostööeesmärke, selgitatakse vastastikused ootused.

Lastevanemate koolitused. Kaks korda aastas toimuvad vanematele erinevatel tervist ja lapse arengut puudutavatel teemadel koolitused. Sügisel esimesse klassi astuvatele lastele ja nende vanematele toimuvad juunis 2-päevased koolitused.

Sündmustest lasteasutuses annab ülevaate kuukiri.

Igal aastal korraldame lastevanemate rahuloluküsitluse.

Hoolekogu on tegus ja aktiivne, hoolekogu koosolekud toimuvad korra kuus.

 

4.4	RESSURSSIDE JUHTIMINE
Üldeesmärk	Tõhusalt ja säästlikult ressursse kasutades on loodud turvaline ning ajakohane õpi- ja töökeskkond.
Valdkonna otsesed eesmärgid	1)      laste arv rühmas/klassis vastab riiklikult sätestatule; 2)      lastele pakutav toit on tervislik; 3)      infosüsteem toetab teabe kiiret edastamist kõigile huvigruppidele; 4)      õpilastel on koolivorm; 5)      kooli juurdeehituse ning õueala laiendamisega on loodud tänapäevane turvaline õpi- ja töökeskkond, mis loob võimalusi liikumis- ja sporditegevusteks; 6)      ressursside kasutamise üle peetakse arvestust.

Ressursside juhtimine. Mammaste lasteaed ja kool ühendasutusena saab oma eelarvelised vahendid nii kohalikult omavalitsuselt kui ka riigilt (kooli pedagoogide töötasu ja õppevahendite kulu). Asutuse juurde on loodud MTÜ Mammaste Hääd Alostajad, et projektide abil lisavahendeid taotleda.

Eelarvevahendite planeerimine ja kasutamine nõuab terviklikku ja kokkulepitud lähenemisviisi, mis üldjuhul on tegevuskava eesmärkidest lähtumine, kuid ka igapäevavajadustest tekkinud kulud.

Kas igas rühmas võiks olla oma printer kui selle toob lapsevanem tasuta? Kas igasse rühma, klassi on mõistlik printida oma metoodilise materjali kogumik? Kuidas on asutuses kokku lepitud õppevahendite muretsemise alused? Mis on lähtekohaks laste toitlustamisel ja menüü koostamisel? Töökorraldus asutuses ja töötasustamise alused? Töövahendid ja info ning kommunikatsioonivahendite muretsemise ja kasutamise põhimõtted? Palju erinevaid valdkondi, mis on aluseks asutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks.

 

4.5	ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS
Üldeesmärk	Lapse arengu kesksed õpetamismeetodid jõuavad iga lapseni, luuakse võimalused kõigi laste mitmekülgseks arenguks.
Valdkonna otsesed eesmärgid:	1)      lapse eripära ja arengupotentsiaali arvestamine; 2)      lapse kaasamine õpieesmärkide püstitamisse ja saavutamisse; 3)      eduelamuste tagamine; 4)      põhiväärtustest lähtumine; 5)      koostööprojektide abil erinevate kultuurikeskkondadega tutvumine; 6)      esivanemate pärandi ja traditsioonidega tutvumine; 7)      tervislike ja turvaliste eluviiside tutvustamine ja õppetööga sidumine; 8)      mitmekesine huvitegevus.

 

ÕPPEAASTAD – EESMÄRGID, TEGEVUSED, TULEMUSED

Koolieelne lasteasutus on haridusasutus – usun, et selle väitega nõustuvad kõik, kes töötavad alushariduse valdkonnas. Seega on väga tähtis, mida ja kuidas me lastele õpetame, milliseid õppimisvõimalusi loome. Milliseid eesmärke püstitame? Õpetaja on eeskuju ja laste väärtushinnangute kujundaja nii oma suhtumiselt, suhtlemiselt kui ka tegevustelt. Margit Sutrop on öelnud: „Sellest, millised on inimese väärtushinnangud, sõltub see, kuidas ta õppimisse suhtub ning kuidas ta oma teadmisi ja oskusi rakendab.“ Lasteaia õpetaja on lapse väärtushinnangute kujundaja – see, kuidas laps suhtub õppimisse, kaaslastesse, ümbritsevasse keskkonda ja iseendasse, on igapäevase töö osa. Seetõttu on alusharidusel kanda väga oluline ja vastutusrikas roll. Olulisem sellest, MIDA õpetada ja õppida, on KUIDAS õpetada ja õppida?

Eesti ühiskonna väärtusarenduse programmis märgitakse: „Inimese väärtushoiakute alused saadakse väikelapse eas, nende kujunemist mõjutavad nii lastevanemate kui ka lasteaiaõpetajate enda väärtused, kuid veelgi enam nende kõnelemis- ja tegevusviisid.“

Lapse arengu aluseks on lapsevanemate ja õpetajate koostöö. Koostöös püstitatakse arengu eesmärke, arengusuundi. Õppe- ja kasvatustöö lasteaias ei mõjuta/puuduta ainult last, vaid kindlasti veidi ka lapsevanemat. Siit saab teadvustada ka majandusliku jätkusuutlikkuse definitsioonis toodud mõju eri põlvkondadele.

Järgnevalt ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest, et iseloomustada asutuse arengut kui pidevat teadlikult kujundatud, planeeritud protsessi. Eesmärke püstitades sõnastame alati ka oodatavad tulemused, mis aitavad luua kogu asutuse meeskonnal ühtset arusaama ja samas loovad aluse, mis võimaldab analüüsida püstitatud eesmärgi täitmist.

Järgnevalt toodud aastaeesmärgid annavad ülevaate ühtsetest lähenemisviisidest, aga ka toimunud muutustest ja arengusuundadest.

LASTEAIA ÜLDEESMÄRGID

2006/2007  õppeaasta

1.     Laste igakülgse arengu toetamine teema „Loodus õpetab” kaudu

• Õuesõppe planeerimine ja korraldamine.
• Keskkonnamängude kogumiku koostamine – rühmalt 5 tegevuskirjeldust uurimise, looduses õppimise võimalustest
• Laste teadmiste, fantaasia, väljendusoskuse arendamine loodusnähtustega seotud lugude, legendide abil.

2.      Laste loovuse, koostööoskuste ja teadmiste arendamine mängu kaudu.

Aasta kokkuvõtteks:

õpetajad tõdesid, et õuesõppe tulemusena arenes laste loodusest hoolimise oskus, märkamise oskus, vaatlusoskus – detailide, iseloomulike tunnuste jälgimine. Aastat analüüsides tõdesid õpetajad, et lapsed rääkisid legende ka vanematele – seega mõjutas lasteaia õppe- ja kasvatustöö eesmärk ka ümbritsevat.

Maakonna lasteaiaõpetajatele toimus temaatiline õppepäev – loodusega seonduvate teemade käsitlemisvõimalustest lasteaialastega.

Osalemine projektis Ökokratt teemal „Mets õpetab“. Puhta metsa pidu Luke pargis.

Osalemisvõimalus saates „Õpiõu“.

Õpetajate koostatud tegevuskirjeldustest valmis kokkuvõttev kogumik „Loodus õpetab“, milles on 67 tegevuskirjeldust.

Kuigi esimest korda sõnastasime õppe- ja kasvatustöö korraldamise lähtealusena mängu kaudu õppimise, siis ühtseid oodatavaid tulemusi ei sõnastatud. Hea alguse lasteaiana ei olnud see meile võõras, kuid andis siiski jätkuvaid arenemis- ja parandusvõimalusi igapäeva töö organiseerimisel.

2007/2008. õppeaasta

EESMÄRK: luua eakohaseid, arengule sobivaid võimalusi õues õppida ja tegutseda.

Oodatava tulemuse kirjeldus

• Õpetajad korraldavad rühmadele neli ülemajalist õuesõppepäeva: sügis, talv, kevad, suvi. Igalt rühmalt on valminud vähemalt üks õuesõppe tegevuskirjeldus iga aastaaja kohta.
• Lisaks meeskonnapäeval korraldatavatele õuesõppe tegevustele planeerib iga rühm nädalas ühe õppe- ja kasvatustegevuse õues. Rühma õuesoleku aeg pikeneb nädalas 1,5 tunni võrra.
• Lapsed on omandanud esmased õuesõppimise oskused – suhtlemis-, koostöö-, koosmängu- ja vaatlusoskuse.
• Lapsed osalevad aktiivselt aruteludes, tegutsevad innustunult.
• Lapsed on omandanud õuesõppe kaasabil eakohased arengupädevused.

Ülemajalistest õuesõppepäevadest ei toimunud talvist õppepäeva, sest korraldamisel tekkis lumepuuduse tõttu raskusi. Aasta analüüsis märgivad õpetajad, et laste huvi õuetegevuste vastu on suur – oluliste märksõnadena toodi välja õuesõppe tegevuste ja vahendite mitmekesisus, samas ka kokkulepe, et õuesoleku aeg pikeneb. Suhtlemisvõimaluste laiendamine rühmade omavahelise koostöö planeerimise tulemusena. Vormistatud tegevuskirjeldused järgnevad eelmisel aastal vormistatud õuesõppe tegevuste kogumikule.

Analüüsides selgus, et laste aktiivsuse tagas käsitletava materjali huvitavus, mitmekesisus, jõukohasus ja mängulisus.

2008/2009. õppeaasta

EESMÄRK: luua tundekasvatuse kaudu võimalusi laste väärtushinnangute kujunemiseks.

Oodatava tulemuse kirjeldus

1. on läbi viidud 7 erinevaid tundeid ja väärtushinnanguid käsitlevat teemakuud

› oktoober – hoolimine, hoolitsemine, abivalmidus, abistamine SIPSIK

› november – vanemate (inimeste), vanavanemate austamine MUUMI

› detsember – heategu; andmis- ja saamisrõõm LOTTE

› jaanuar – julgus (hirm) positiivne enesehinnang, toimetulek MÕMMI

› veebruar – sõprus, lohutamine, andestamine VANDERSELL

› märts – sallivus, erinevused, tõrjutus, narrimine POKU

› aprill – rõõmus laps KAKUKE

1. Teemat kokkuvõttev TUNNETE PIDU
2. Õpetajate kogutud, käsitletud materjalide põhjal valmib metoodilisse kabinetti tundekasvatust ja väärtushinnanguid käsitlevate lugude, luuletuste, artiklite, situatsioonimängude kogumik.
3. Püstitatud aastaeesmärgi rakendumisse on kaasatud eri huvigrupid (kool, vanemad, vanavanemad, RMK, naaberlasteaiad …).

Iga rühm valmistas ette ühe teemakuu materjalid ja tegevused kogu majale. Toimus aastat kokkuvõttev üritus. Märtsikuu raames esitati koostöös lapsevanematega etendus „Okkaline siil“. Kogutud materjalidest valmis metoodilisse kabinetti teemakohane kogumik.

2009/2010. õppeaasta sügisel püstitasime kaks suuremat õppeaasta eesmärki:

esiteks: laps on erinevate meelte abil avastanud, uurinud, kogenud, tunnetanud ümbritseva maailma imelisust; teiseks: iga rühm loob nädalategevustes oma nimitegelase kaudu rühma eripära. Eesmärki püstitades sõnastasime ka oodatava tulemuse kirjelduse:

1. Vanuserühmas toimub 5 avastamise-uurimise kogemuspäeva:

• sügisavastused,
• vanarahva tarkusesalve uurimas,
• talvised tegemised toas ja õues,
• õues on kevadet,
• suvised seiklused.

2. maakonna lasteaiaõpetajatele õppepäev „Avastamas imelist”
3. suur sõpruskohtumine – igalt rühmalt nimikangelast tutvustav etteaste
4. metoodilisse kabinetti valmib avastamise ja uurimise tegevuskirjelduste mapp, igalt rühmalt 4–6 õnnestunud avastamise-uurimistegevuse kirjeldust VÕI igalt rühmalt filmitud integreeritud tegevus
5. on valminud lasteaia laul
6. imelises maailmas on avatud, uudishimulikud, aktiivsed, sõbralikud ja õnnelikud lapsed.

Õppeaasta avaaktusel said lapsed avastamiseks ja uurimiseks karbikesed vahendite ja ülesannetega ning tõendi, et kõikide rühmade lapsed on sellel õppeaastal kantud aktiivsete uurijate ja avastajate nimekirja. Valmis metoodilise materjali kogumik „Avastamas imelist“. Toimus õppepäev maakonna õpetajatele.

Toimusid mänguhommikud, kus iga rühm tutvustas oma rühmanime saamislugu või raamatut.

Valmis ka lasteaia laul.

2010/2011. õppeaasta eesmärk

Eesmärgistatud koostöö samavanuseliste rühmade laste ja õpetajate vahel innustab lapsi tegevusi algatama, avastama, uurima, tegema koostööd ja tehtut mõtestama.

Oodatavad tulemused

• Üks kord kuus viiakse koostöörühmades läbi ühiselt planeeritud meeskonnapäev.

Koostöörühmad: Kakuke-Sipsik; Mõmmi-Vandersell; Lotte-Poku-Muumi.

Koostöörühma meeskond planeerib ühiselt meeskonnapäevi iga kuu 2. neljapäeval, õpetajate koosolekut siis ei toimu.

• Koostöörühma meeskonnapäeva planeerimise aluseks on laste huvid, ettepanekud.

Õpetajad koguvad lastelt tagasisidet koostöörühma meeskonnapäevade kohta.

Algkooliõpetajaid kutsutakse koostöörühmade meeskonnapäevadest vaatlejatena osa võtma.

Esimest korda sõnastasime koostöömeeskondade idee: kaks sama vanuserühma meeskonda, õpetajad ja lapsed tegutsevad koos. Koostöö planeerimiseks leppisime kokku aja, mis oli oluline, et sõnastatud eesmärk saaks rakenduda. Aastat analüüsides tõid õpetajad välja koostöömeeskonnapäevade positiivse mõju nii laste sotsiaalsete oskuste arengule kui ka õpetajate omavahelisele koostööle. Samas tõdeti, et eesmärk oli mahukas ning tulevikus võiks koostööpäevade arvu vähendada. Laste huvide ja ootustega oli rohkem võimalik arvestada koolieelikute rühmades, sest lapsed suutsid paremini oma ootusi väljendada.

2011/2012. õppeaasta eesmärk

Lapse positiivse minapildi kujundamine, luues erinevaid võimalusi tema sotsiaalseks arenguks.

Oodatavad tulemused

• Õppeaasta jooksul toimuvad koostöömeeskonnapäevad (3–4 korda).

Koostöömeeskonnad: Kakuke-Lotte; Sipsik-Muumi; Mõmmi-Vandersell; Poku koostöö erinevate rühmadega, kooliga.

• Lauamängud laste oskuste ja koostöö arendajana

Kuu viimasele nädalale planeeritakse aega lauamängude mängimiseks, innustatakse lapsi lauamänge mängima, eakaaslastele (rühmakaaslastele, koostöömeeskondade rühmade lastele) õpetama ning ise looma/koostama.

Õpetajad selgitavad välja/dokumenteerivad laste huvid, eelistused ja oskused (aktiivsemad mängijad, mängude õpetajad, milliseid lauamänge eelistavad rühma lapsed, reeglite jälgimine, mängukaaslaste valik, …).

• Situatsioonimängud õppe- ja kasvatustöö osana

Õpetaja analüüsib aasta jooksul rühmas kastutatud materjali (situatsioonimängud, lood, muinasjutud, pildimaterjal) ja teeb valiku. Kõikide rühmade teemakohased valikmaterjalid koondatakse ühtseks teemamapiks, millest saab metoodiline abimaterjal laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

Jätkusid koostöömeeskonnapäevad. Pöörati tähelepanu lauamängude mängimisele ja valmistamisele. Kodudest toodud lauamängud mitmekesistasid rühma õppevahendite hulka. Laste positiivse minapildi kujunemist soodustas kindlasti võimalus olla mängujuht ja tutvustada kaaslastele oma kodust toodud mängu reegleid. Õpetajad töötasid rühmades välja erinevaid laste arengu ja lauamängude mängimist dokumenteerivaid ideid ja materjale, mida jagati ka omavahel.

Situatsioonimängude kasutamise tulemuslikkust laste oskuste arendajana tõdesid kõik õpetajad. Kogutud materjal vormistati ühtse kogumikuna.

2012/2013. õppeaasta eesmärk

Lapse positiivse minapildi kujundamine, luues tema sotsiaalseks arenguks erinevaid võimalusi.

Oodatavad tulemused

• Laste oskuste, teadmiste laiendamine ning kinnistamine rollimängude abil (planeeritakse igal nädalal ehitus- ja loovmängu keskusesse).

• Koostöömeeskonnapäevade raames esitatakse lavastusmänge, mis tuginevad kirjanduspalale ning lähtuvad rühma eesmärkidest ja käsitletud teemadest. Koostöömeeskonnapäevad toimuvad 3–4 korda õppeaastas. Koostöömeeskonnad: Kakuke-Pipi; Poku-Lotte; Muumi-Sipsik; Mõmmi-Vandersell.

• Laps on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel – kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi; viib alustatu lõpuni. (Läbitud keskuste fikseerimine.)

• Laps arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber, oskab erinevates olukordades sobivalt käituda, muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele – õpetajad koostavad ja rakendavad vastavalt vajadusele KTK-käitumistaastuskavasid.

Õppeaasta eesmärk jäi samaks, mis eelmisel õppeaastal, kuid oodatavates tulemustes otsisime uusi võimalusi eesmärgi rakendamiseks. Jätkusid koostöömeeskonnapäevad, mille väljundiks oli sellel õppeaastal kokkuleppeliselt lavastusmängude kasutamine.

Oluliseks pidasime laste aktiivsuse arendamist oma tegevuste planeerimisel ja lõpetamisel ning laste rolli oma tegevuse lõpetamise fikseerimisel, st keskuste läbimise dokumenteerimisel.

Laste (käitumis)oskuste arengu toetamiseks rakendasime koostöös lastevanematega käitumistaastuskavasid. Enne õppeaasta algust toimus asutuses Bill Rogersi metoodika täienduskoolitus kogu meeskonnale, koolitajaks Astra Schults. Õpetajad said oma teadmisi pidevalt täiendada ka raamatu „Taasleitud käitumine“ abil.

2013/2014. õppeaasta eesmärk  

Laps tunneb rõõmu avastades, looduses liikudes ja ise tehes.

Oodatavad tulemused:

1. Meeskonnapäeval loovad õpetajad lastele võimalusi õues õppida.
2. Koostöömeeskonnapäevad toimuvad sügisel, talvel, kevadel. Kasutatakse õuesõpet ja lavastusmänge.

Koostöömeeskonnad: Kiisud-Tibud; Kakuke-Pipi; Poku-Mõmmi; Lotte-Muumi; Sipsik-Vandersell.

1. Lapsele on loodud võimalused valmistada ise vahendeid mängimiseks, õppimiseks.
2. Õpetajad loovad võimalusi lapse üldoskuste arenguks, lähtudes õppekavas sätestatud eakohastest üldoskuste kuu eesmärkidest.

Eelnevate õppeaastate positiivsed näited ja kogemused on aluseks uute eesmärkide püstitamisel. Nii on läbi aastate rakendatud ja täiendatud õuesõppimise võimalusi, vahendeid ja materjale. Teadlikult on suunatud nii õuesõppe planeerimise kui ka läbiviimise protsessi, lähtudes laste vanusest, huvist ja õppekavas sätestatud õpipädevusest.

Jätkub koostöömeeskonnapäevade korraldamine. KMP kui õppimis- ja arenguvõimalus on jätkuvalt uudne ja kasutatav tänu laste vanuse muutumisele, mis tingib igal aastal erinevad koostööpartnerid, aga ka ülemajaliselt kokkulepitud koostöömeeskonnapäevade rakendusväljunditele. Samas jääb koostöömeeskondade õpetajatel alati võimalus oma ideid ja laste ootusi loovalt rakendada.

Laste motivatsiooni ning väärtushinnangute kujundamiseks rakendasime nädalaplaani koostamisel teadlikult põhimõtet, et lapsed loovad ise vahendeid õppimiseks ja mängimiseks. Selline lähenemisviis võimaldab arendada/toetada laste algatusvõimet, eesmärkide püstitamise oskust, koostööoskusi, aga ka oma töö või tegemise lõpuni viimise võimet. Usume, et kui lapsel on võimalik tegutseda oma kogemustele tuginedes ja oma huvidest ja vajadustest lähtudes, suureneb nende motiveeritus. Ise mängimiseks ja õppimiseks vahendite valmistamine kannab ka laste väärtuste ja tarbimisharjumuste kujundamise eesmärki.

Üldoskuste planeerimise aluseks on õppekavas sätestatud kuuteemad, mille eesmärgid ja õpipädevused tulenevad laste vanusest. Üldoskuste arenguks võimaluste loomisel kasutakse planeerimisel ja tegevuste läbiviimisel sotsiaalsete oskuste õpetamise mudelit (Tropp ja Saat 2008). Koostööpartnerid on õpetajad, tugispetsialistid ja lastevanemad.

KOKKUVÕTTEKS

Koolieelse lasteasutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel on olulise tähtsusega asutuses toimuvate protsesside mõtestatus, eesmärgipärasus ning kõikide osapoolte (õpetajate, lasteaia õpetajate, õpetajaabide, tehnilise personali …) teadlikkus ja ühistest kokkulepitud väärtustest lähtumine.

Kindlasti on üheks võtmesõnaks ka paindlikkus, st paindlik kohanemine/kohandumine ümbritseva keskkonna muutustega ja vajadustega. On see siis muutunud majanduslikud olud või lasteaiakohtade vajaduse suurenemine või ka vähenemine.

Säästva arengu kontseptsiooni põhiselt, mis ütleb: „Säästev areng on selline areng, mis vastab praegustele vajadustele, säilitades samal ajal tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada nende vajadusi.“

Missugused on siis need märksõnad, mis võiksid kaardistada Mammaste jätkusuutliku arengu näitajaid?

Asutuse sisesed ressursid:

• Renoveeritud lasteaed, uus koolimaja, õueala, staadion – head ruumilised tingimused lasteaiale ja koolile
• Professionaalsed ja motiveeritud töötajad
• Paindlikkus ja muutustega kohanemine
• Kokkulepitud sihid ja väärtused
• Lasteaed ja kool – ühendasutus
• Asutuse maine

Välised mõjutegurid:

• Asutuse maine
• Koostööpartnerid
• Lasteaiakohtade järjekord
• Hariduskorraldusmuutused valla tasandil
• Laste sündivus

Koolieelses lasteasutuses on kõik jätkusuutliku arengu neli aspekti – ühiskondlik, majanduslik, ökoloogiline ja kultuuriline – tihedalt põimunud ning majanduslikust jätkusuutlikkusest rääkides tuleb peatuda ka teistel teguritel. Samas ei taga igapäevategemistes ühele jätkusuutlikkuse näitajale (majanduslikule, kultuurilisele aspektile) keskendumine asutuse püsimajäämist ja arengut.