KKK- Kaunis Kodune Kanepi

Kanepi lasteaed

Koostajad: Eha Sööt, Kai Lilleoja, Sirje Loodus-Timmi, Riina Reest

Projekti täisnimi: KKK – Kaunis Kodune Kanepi

Projekti kestus: 2014 aasta

Projekti eesmärk:

• lähiümbruse eluskeskkonnaga tutvumine
• jätkusuutliku maaeluga tutvumine
• erinevate valdkondade lõimimine
• keskkonnateadlikkuse tõstmine
• huvi tekitamine
• kogukonnaühtsuse loomine
• laste teadmiste kinnistamine

Projekti kirjeldus: KKK projekti on kaasatud Kanepi ja Põlgaste lasteaedade lapsed, lapsevanemad, kõik töötajad ja kogukond. Projekti sisu on seotud lastele taluelu tutvustamisega, looduses toimuva märkamisega ning kasutatud asjadele uue rakenduse leidmisega.

Teemad: maaelu, taaskasutus, kogemuse kaudu õppimine

Sihtrühm: lasteaed

   

  I. ENNE TÖÖ, SIIS PIDU!“

Eesmärgid:

• Laps teab talu külastamise järel, et seal elavad peremees, perenaine, taluloomad, talulinnud.
• 4–5aastane laps oskab nimetada taluloomi,
• tunneb neilt saadavat toodangut ning
• oskab täiskasvanu juhendamisel ise villaseepi valmistada.

Tegevusele kuluv aeg: 1,5–2 tundi

Lõiming: Mina ja Keskkond, Liikumine, Keel ja Kõne, Kunst

Õppevahendid: seep, villaloor, vesi

Tegevuse kirjeldus:

• Kohalikku talu kaasates saavad lapsed vahetus keskkonnas kokku puutuda seal elavate loomade, lindude ning inimestega.
• Taluõuel liikudes tutvustab kohalik elanik talu ajalugu (puud, hooned), majandust (taluaed, talutoodang), loodust.
• Laps tunneb ära õuel olevad puud, võrdleb nende lehti.
• Laudas ringkäigul olles tutvub laps jäneste, hobuste, lammaste, kitsede, kanadega.
• Looma- ja linnunimede kinnistamiseks mõeldakse ühiselt jänestele nimesid, otsitakse pesadest kanamune ning katsutakse sooja muna, jäljendatakse hobuse, kitse, lamba häält, galopeeritakse nagu hobused, katsutakse villa.
• Ringkäigu lõpetuseks valmistab iga laps isikliku villaseebi.

Kogemused tegevuse kohta:

Õppeprotsess vahetus keskkonnas tekitab:

• paremaid seoseid (vill – lõng – kinnas),
• rohkem küsimusi (miks on osa villa krussis? jne)
• suuremat huvi uute teadmiste vastu (kui lambaid ei ole, kust siis villa saab?)

Tekivad teadmised loomadelt saadava kasutamise kohta.

• Piim – toiduks, nt kohupiimaks, juustuks;
• Munad – toiduks;
• Liha – toiduks;
• Vill – lõngaks, vildiks, seebiümbriseks

                    

  II „HÄID LAMBAID MAHUB PALJU ÜHTE LAUTA“

Eesmärgid:

• 5–6aastane laps teab lamba tähtsust käsitöös.
• Oskab nimetada pügamisele järgnevaid protsesse (villa pesu, kraasimine, ketramine, lõnga valmistamine, kudumine).
• Tunneb ära levinumaid rahvuslikke motiive (kaheksakand, kassikäpp, kirbukiri, kärbsekiri jne).
• Oskab laulda lihtsa viisiga regilaulu („Pääväk tule vällä…“).

Tegevusele kuluv aeg: 2–3 tundi

Lõiming: Mina ja Keskkond, Keel ja kõne, Kunst, Muusika

Õppevahendid: Villane looduslikult värvitud lõng.

Tegevuse kirjeldus:

• Talu perenaine näitab ja laseb lastel katsuda ning nuusutada villa eri töötlemisjärgul.
• Lapsed saavad mõistatada, missugune on pestud vill, missugune pesemata, kuidas nad lõhnavad ja katsudes tunduvad.
• Saadakse esialgsed teadmised villa kraasimisest ning ketramisest.
• Lastel on võimalus seda tööd ise proovida.

Olles osa Vana-Võrumaast, tutvustatakse ning lauldakse ühiselt võrokeelset regilaulu „Päävak“ sõnadega:

Pääväk tule vällä,

vihmak, mine üle,

vii aga vihma Virumaale,

saada sadu Saaremaale,

annan sulle kakku,

liha panen sisse,

võid määrin peale

  

III  „VALGES VAIBAS MUSTER SEES“

Eesmärgid:

• 5–6aastane laps oskab looduses käies märgata loomade jälgi.
• nimetada talvel tegutsevaid metsloomi,
• oskab kirjeldada jälje kuju

Tegevusele kuluv aeg: metsas u 1 tund, rühmas kinnistamiseks 2 päeva

Lõiming: Mina ja keskkond, Kunst, Keel ja Kõne, Liikumine, Matemaatika

Õppevahendid: Fotoaparaat, arvuti, paber, joonistusvahendid, käärid, liim, klambrilööja, ajakirjad

Tegevuse kirjeldus:

• Sihiteadlikult matkatakse lähedalasuvasse metsa, uurimaks, missugused loomad meie lähedal liiguvad.
• Lapsed otsivad innukalt erinevaid loomajälgi, need fotografeeritakse ning mõõdetakse käepäraste vahenditega.
• Lapsed omandavad teadmise, et mõõtmisprotsessi saab läbi viia ka teisiti kui ainult joonlaua või mõõdulindiga.
• Lisanduvad mõisted: sõrmepikkus, kämblalaius.
• Iga laps saab mõõta ühe looma jälje ning tema pikkuse/laiuse meelde jätta, et hiljem rühmas õpetaja abiga ära arvutada tegelik jälje suurus, mõõtes siis omakorda lapse sõrme/kämmalt.

Kogetu kinnistamiseks:

• vaadatakse arvutist üle jäljed, mida õnnestus matka ajal näha,
• võrreldakse neid erinevate teatmike piltidega,
• koostatakse isiklik „Jäljeraamat“

Töökäik:

• A4 paber volditakse pooleks,
• igale poolele joonistatakse nähtud loomajälg,
• jälje juurde kirjutatakse looma nimetus,
• ajakirjast otsitakse juurde vastava looma foto,
• foto lõigatakse välja ja kleebitakse oma jäljeraamatusse.
• Raamatule tehakse värvilisest paberist kaaned,
• erinevad lehed klammerdatakse kokku,
• kaaneosa kaunistatakse vastavalt oma soovile

    

IV ISADEPÄEV – „ÜHTSUSES PEITUB JÕUD“

Eesmärgid:

• Kasututest autorehvidest kasulike õueatraktsioonide meisterdamine.
•  2–7aastaste laste õuetegevuste mitmekesistamine.

Tegevusele kuluv aeg: planeerimiseks ning kavandamiseks 2 nädalat, valmistamiseks 2 tundi

Lõiming: Mina ja Keskkond, Matemaatika, Liikumine, Kunst

Õppevahendid: autorehvid, labidad, liiv, kärud

Tegevuse kirjeldus:

• Paremate mänguvõimaluste loomiseks kasutatakse kasutuks jäänud autorehve erinevate atraktsioonide meisterdamiseks.
• Planeerimisel ja kavandamisel võetakse ühendust ümberkaudsete ettevõtjatega, et lasteaia territooriumile saabuksid autorehvid ja liiv nende kinnitamiseks.
• Personali hulgas tehakse ajurünnak mänguvahendite paigutuse ja väljanägemise osas.
• Ehitustegevus planeeritakse isadepäeva nädalasse, et lapsed saaksid koos vanematega lasteaia territooriumit elavdada, üksteise tuge tunda ning koostegemist nautida.
• Koos kaevatakse augud, paigaldatakse kummid ning kinnitatakse need liivaga.
• Lapsed omandavad esmased ehitusalased teadmised. Rehvide loendamise ja kaunistamisega tegeledes saadakse osa matemaatikast ning kunstist.
• Eelnevalt räägivad õpetajad lastele rehvide taaskasutamise võimalustest.
• Ühise tegevuse kaudu tugevneb kogukonna koostöö ning suurenevad laste mänguvõimalused, areneb ronimis- ning roomamisoskus ja kiirus.

Kogemused tegevuse kohta:

Ühtne kogukond on kasulik

• lapsevanematele,
• lastele,
• teistele kohalikele elanikele.

Ühiselt tegutsedes tekib kuuluvustunne ja paranevad suhted.