Keskkond ja säästev areng
Keskkonnakaitse ja säästev areng
Koostajad Alvina Reihan ja Marija Klõga
Sihtrühm Kesk- ja kutsekoolide õpetajad
Õppeaine nimetus eesti k Keskkonnakaitse ja säästev areng
Õppeaine nimetus inglise k Environmental protection and sustainable development
Kontrollivorm Arvestus
Õppeaine eesmärgid Anda ülevaade ökoloogia kui keskkonnakaitse teoreetilise aluse peamistest kontseptsioonidest. Luua ettekujutus aine ja energiaringe olemusest, ökoloogiliste protsesside süsteemsest olemusest, keskkonnaprobleemide ruumilisest globaalsest olemusest. Tekitada arusaam keskkonnatervise, majanduskeskkonna ja sotsiaalsfääri fundamentaalsest seotusest
Õppeaine õpiväljundid Oskab eristada võtmemuutujaid keskkonnamudelite tarbeks. Oskab kasutada strateegilise keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamise metoodikaid. Oskab kasutada keskkonnaalaseid õigusakte. Oskab leida ja kasutada keskkonnainformatsiooni. Mõistab võõrkeelset keskkonnaalast terminoloogiat
Õppeaine sisu lühikirjeldus Kursuse eesmärk on anda ülevaade keskkonnakaitsest ja säästvast arengust (keskkonnakaitse ja säästva arengu ajalugu, põhimõtted ning keskkonnaeetika Eestis ja mujal maailmas) ja ökoloogilistest alustest. Käsitletakse süsteemse mõtlemise teooriaid, looduskeskkonna ja säästva arengu indikaatoreid ja loodusressursside säästvat kasutamist ja kaitset (õhureostus ja -kaitse, säästev energeetika ja selle tarbimine, säästev veevarude kasutamine, taastuvad ja taastumatud ressursid, jäätmehooldus, ajalooline reostus) ning bioloogilise mitmekesisuse ning maastikuhoolduse küsimusi. Samuti käsitletakse seoseid ühiskonna ning säästva arengu vahel, selgitatakse säästvama tootmise ja tarbimise (PVT ja PVP) võimalusi ja seda, millised on säästva arengu majandushoovad; ehitusega ja teiste tegevustega kaasnevat mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Ühtlasi antakse ülevaade rohelisest keemiast, toidu ning tervise seostest looduskeskkonnaga
Meetodid Aktiivõppemeetodid, IKT, loeng, harjutustund, rühmatöö, ekskursioon ettevõttesse, juhtumi analüüs.
Õppematerjalid:
T. Vuorisalo. Keskkonnaökoloogia. Tallinn, 1999
P. Antilla, M. Ojanen, M. Puhakka, T. Vuorisalu, T. Frey. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tallinn, 1996
R. Santti, J. Suominen, R. Tenovuo, M. Ahotupa, O. Tenovuo, A. Saava. Muutuv keskkond ja tervis. Tallinn, 1996
Hindamismeetod Kirjalik arvestustöö (mitteeristav hindamine). Arvestustöö koosneb kuni kümnest küsimusest, mis hõlmavad kogu läbitud programmi.
Rühmatöö
Rühm valib ühe ettevõtte, analüüsib ettevõtte keskkonnaalaseid aspekte, rakendatud meetmeid
Hindamiskriteerium
1. Arusaamine loodusest kui terviksüsteemist ja inimeste mõju loodusressurssidele / sõltuvust loodusressurssidest;
2. Oskus seletada peamiste keskkonnaprobleemide olemust ja võimalikke lahendusi kodumaal ja globaalsel tasandil;
3. Oskus selgitada säästva arengu põhimõtteid ja nende kasutamise/mittekasutamise mõju igapäevaelus
Rühm pakub lisameetmeid keskkonnale tekitatud kahju minimeerimiseks. Rühmatöö: esitamine elektrooniliselt – … kuu viimane nädal, kaitsmine loengutunnis – … esimene nädal.
Arvestatud
1. Õpilane oskab selgitada looduse toimimise peamisi seaduspärasusi ja loodusressursside tähtsust inimeste elus.
2. Õpilane oskab selgitada keskkonnaprobleemide põhjuseid, nende seoseid inimarengu aspektidega ning
pakub keskkonnaprobleemidele enda lahendusi.
3. Õpilane oskab selgitada säästva arengu põhimõtteid ning keskkonnahoidliku eluviisi printsiipe.
Rühmatöö on esitatud õigeks ajaks ja edukalt kaitstud
Mittearvestatud
1.Õpilase teadmised keskkonnaressurssidest ja teenustest ning inimese tegevuse mõjust keskkonnale on ebapiisavad
2.Õpilane ei suuda selgitada keskkonnaprobleemide olemust ja ei oska pakkuda keskkonnaprobleemidele lahendusi.
3. Õpilane ei tea, kuidas rakendada säästva arengu ja keskkonnahoidliku eluviisi põhiprintsiipe igapäevaelus
Eeldus arvestusele pääsemiseks on täitmata
Hindamisele pääsemise eeldused: Hindamisele pääsemise eelduseks on rühmatöö õigeaegne kaitsmine.
Lõpphinde kujunemine: Arvestus kujuneb kirjaliku arvestustöö tulemuse alusel.