Keskkonnakaitse ja säästev areng

Koostajad Alvina Reihan ja Marija Klõga

Sihtrühm Kesk- ja kutsekoolide õpetajad

Õppeaine nimetus eesti k Keskkonnakaitse ja säästev areng

Õppeaine nimetus inglise k Environmental protection and sustainable development

Kontrollivorm  Arvestus

Õppeaine eesmärgid  Anda ülevaade ökoloogia kui keskkonnakaitse teoreetilise aluse peamistest kontseptsioonidest. Luua ettekujutus aine ja energiaringe olemusest, ökoloogiliste protsesside süsteemsest olemusest, keskkonnaprobleemide ruumilisest globaalsest olemusest. Tekitada arusaam keskkonnatervise, majanduskeskkonna ja sotsiaalsfääri fundamentaalsest seotusest

Õppeaine õpiväljundid Oskab eristada võtmemuutujaid keskkonnamudelite tarbeks. Oskab kasutada strateegilise keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamise metoodikaid. Oskab kasutada keskkonnaalaseid õigusakte. Oskab leida ja kasutada keskkonnainformatsiooni. Mõistab võõrkeelset keskkonnaalast terminoloogiat

Õppeaine sisu lühikirjeldus Kursuse eesmärk on anda ülevaade keskkonnakaitsest ja säästvast arengust (keskkonnakaitse ja säästva arengu ajalugu, põhimõtted ning keskkonnaeetika Eestis ja mujal maailmas) ja ökoloogilistest alustest. Käsitletakse süsteemse mõtlemise teooriaid, looduskeskkonna ja säästva arengu indikaatoreid ja loodusressursside säästvat kasutamist ja kaitset (õhureostus ja -kaitse, säästev energeetika ja selle tarbimine, säästev veevarude kasutamine, taastuvad ja taastumatud ressursid, jäätmehooldus, ajalooline reostus) ning bioloogilise mitmekesisuse ning maastikuhoolduse küsimusi. Samuti käsitletakse seoseid ühiskonna ning säästva arengu vahel, selgitatakse säästvama tootmise ja tarbimise (PVT ja PVP) võimalusi ja seda, millised on säästva arengu majandushoovad; ehitusega ja teiste tegevustega kaasnevat mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Ühtlasi antakse ülevaade rohelisest keemiast, toidu ning tervise seostest looduskeskkonnaga

Meetodid  Aktiivõppemeetodid, IKT, loeng, harjutustund, rühmatöö, ekskursioon ettevõttesse, juhtumi analüüs.

Õppematerjalid:

T. Vuorisalo. Keskkonnaökoloogia. Tallinn, 1999

P. Antilla, M. Ojanen, M. Puhakka, T. Vuorisalu, T. Frey. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tallinn, 1996

R. Santti, J. Suominen, R. Tenovuo, M. Ahotupa, O. Tenovuo, A. Saava. Muutuv keskkond ja tervis. Tallinn, 1996

Hindamismeetod Kirjalik arvestustöö (mitteeristav hindamine). Arvestustöö koosneb kuni kümnest küsimusest, mis hõlmavad kogu läbitud programmi.

Rühmatöö

Rühm valib ühe ettevõtte, analüüsib ettevõtte keskkonnaalaseid aspekte, rakendatud meetmeid

Hindamis­kriteerium

 1. Arusaamine loodusest kui terviksüsteemist ja inimeste mõju loodusressurssidele / sõltuvust loodusressurssidest;

2. Oskus seletada peamiste keskkonna­probleemide olemust ja võimalikke lahendusi kodumaal ja globaalsel tasandil;

3. Oskus selgitada säästva arengu põhimõtteid ja nende kasutamise/mitte­kasutamise mõju igapäevaelus

Rühm pakub lisameetmeid keskkonnale tekitatud kahju minimeerimiseks. Rühmatöö: esitamine elektrooniliselt – … kuu viimane nädal, kaitsmine loengutunnis – … esimene nädal.

Arvestatud

1. Õpilane oskab selgitada looduse toimimise peamisi seaduspärasusi ja loodusressursside tähtsust inimeste elus.

2. Õpilane oskab selgitada keskkonna­probleemide põhjuseid, nende seoseid inimarengu aspektidega ning

pakub keskkonna­probleemidele enda lahendusi.

3. Õpilane oskab selgitada säästva arengu põhimõtteid ning keskkonnahoidliku eluviisi printsiipe.

Rühmatöö on esitatud õigeks ajaks ja edukalt kaitstud

Mittearvestatud

1.Õpilase teadmised keskkonna­ressurssidest ja teenustest ning inimese tegevuse mõjust keskkonnale on ebapiisavad

2.Õpilane ei suuda selgitada keskkonna­probleemide olemust ja ei oska pakkuda keskkonna­probleemidele lahendusi.

3. Õpilane ei tea, kuidas rakendada säästva arengu ja keskkonnahoidliku eluviisi põhiprintsiipe igapäevaelus

Eeldus arvestusele pääsemiseks on täitmata

Hindamisele pääsemise eeldused: Hindamisele pääsemise eelduseks on rühmatöö õigeaegne kaitsmine.

Lõpphinde kujunemine: Arvestus kujuneb kirjaliku arvestustöö tulemuse alusel.