Keskkond ja säästev areng

Käbid meie ümber ja meie käes

Tallinna Männiku lasteaed

Koostajad: Imbi Kivilo, Kadi Männik, Meeli Saarne ja Kai Tamm

KÄBID MEIE ÜMBER JA MEIE KÄES

Selgitus: Tallinna Männiku lasteaia arengukava üks eesmärk on väärtustada vanema põlvkonna kogemusi ja kaasata nad kasvatus- ja õppeprotsessi. Käesoleva teema abil püüdsime ühildada antud eesmärgi keskkonnakasvatusega.

Projekti olid kaasatud erinevad koostööpartnerid: vanavanemad, lastevanemad, teised asutuse töötajad, Nõmme linnaosas paiknevad asutused ja nende töötajad (Nõmme Loodusmaja, ajaleht Nõmme Sõnumid ja uus koostööpartner – Nõmme kultuurikeskuse segarahvatantsurühm „Känd ja käbid”).

Osalevad 3 rühma lapsed (2 rühma 5–6aastaseid ja 1 rühm 3–4aastaseid).

Projekt on mõeldud läbi viimiseks ühe nädala jooksul Tallinna Männiku lasteaias (15.–19. september 2014). Projekti koostajad ja korraldajad – Imbi Kivilo, Kadi Männik, Meeli Saarne ja Kai Tamm.

Eesmärgid:

Tõsta esile vanavanemate roll lapse kasvatamisel – käbi ja känd.
Laste keskkonnaalaste teadmiste suurendamine

PROJEKTI NÄDALAKAVA

1. päev

Eesmärgid:

Laps oskab kirjeldada vanavanemate rolli lapse kasvatamisel.
Laps oskab välja tuua erinevusi ja sarnasusi foto ja illustratsiooni vahel.
Laps tutvub templitrüki tehnikaga.

Tegevusele kuluv aeg: 9.30–11.00

Lõiming: vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, võrdlemine-arvutamine, käeline tegevus, mina ja keskkond.

Vahendid: fotod, raamatud, paber, lillkapsas, kahvel, maalimistarbed.

Fotonaitus „Laps ja vanavanemad” – iga laps tutvustas, kus tema vanavanemad elavad. Mõned lapsed joonistasid kodus oma sugupuu ja tõid selle rühma. (vaatlemine-uurimine, mina ja keskkond)

Vestlus vanavanematest – lapsed vestlesid õpetajaga vanavanematest ja nende rollidest, tegemistest elus. Vaadeldi raamatute illustratsioone ja võrreldi neid toodud fotodega. (vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, võrdlemine-arvutamine)

Kutsete meisterdamine – koos õpetajaga valmistasid kõik kolm rühma vanavanematele kutsed. Kutse meisterdamisel kasutati looduslikku materjali (lillkapsast). Lisaks valmistasid lapsed vanavanematele kingitused. (käeline tegevus)

2. päev

Eesmärgid:

Laps oskab koostöös täiskasvanuga leida loodusest erinevaid vahendeid kompositsiooni valmistamiseks.
Laps tunneb ära erinevad sügisannid.
Laps oskab käsitleda niiti, nõela, haamrit.

Tegevusele kuluv aeg: 9.30–11.00

Lõiming: vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, käeline tegevus, mina ja keskkond.

Vahendid: jääkmaterjalid (tekstiil), nööbid, vatiin, lambanahk, puuseibid, haamer, naelad, niit, nõel, marker, plastiliin.

Sügiskompositsioonide naitus „Maale vanaemale külla!” – kõik 12 rühma lapsed koos oma vanemate ja vanavanematega valmistasid sügisandidest kompositsioone. Korraldasime naituse lasteaia sisehoovis. Näitus oli avatud 4 päeva ja kõik rühmad külastasid naitust koos õpetaja ja ka lastevanematega. Näituse lõppedes viis iga laps oma kompositsiooni koju. (vaatlemine-uurimine, mina ja keskkond, kuulamine-kõnelemine)

Loovtööd (igal rühmal oma teema): käeline tegevus

Kaltsud, niit ja ja lõngasasi – kokku saab me mänguasi. Koostöös õpetaja abidega valmisid erinevad kaltsuloomad. Meisterdamiseks kasutati jääkmaterjali (riidetükke, lõnga, vatiini, nööpe jne)

Plastiliin, see pehmeke – valmis armas vanake. Vooliti vanaemasid.

Puuseibidest vanakese meisterdamine, kellele vooliti nina ja kõrvad, joonistati nägu ja pandi naeltest juuksed

3. päev

Eesmärgid:

Laps oskab võrrelda kuuske ja mändi ja nimetab nende iseloomulikke tunnuseid..
Laps oskab mängida erinevaid liikumismänge, arvestades reegleid.
Laps tutvub läbi eesti lastekirjanduse mõistega muistend.

Tegevusele kuluv aeg: 9.30–12.00

Lõiming: vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, mina ja keskkond, liikumine, võrdlemine-arvutamine.

Vahendid: okaspuudega seotud looduslik materjal, ämbrid, raamat „Eesti muistendite kuldraamat”.

Retk kodukoha parki – korjasime lastega käbisid ja kaardistasime oma lasteaia ümbruse suuremad käbide leiukohad. Retke käigus toimusid alljärgnevad tegevused:

Okaspuude vaatlus – matkarajale jõudes anti lastele ülesanne leida üles üks okaspuu, mis ei ole enam elus (maha langenud puu). Kui lapsed puu leidsid, vaatlesime puu juurt ja nägime, kuidas okaspuu oma okkad kaotab. Lähemalt vaatlesime veel kuuske ja mändi. Võrdlesime puude suuruse ja käbide seost (väiksel kuusel ja männil ei ole käbisid). Uurisime juuri, tüve ja oksi. Lapsed nimetasid ja näitasid puuosi. (vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, võrdlemine-arvutamine)

Loodusliku materjali korjamine – lapsed jagunesid kaheks rühmaks (poisid ja tüdrukud). Poisid olid KUUSED ja tüdrukud olid MÄNNID. Lapsed said vastavalt märgistatud ämbrid. Retke käigus korjasid lapsed õigeid käbisid ja tema puule omaseid tunnuseid, nt koor, oks jne. Käbide loendamine ja võrdlemine, hulkade moodustamine. Korjatud materjali kasutasime vanavanemate päeval meisterdamiseks. (mina ja keskkond, võrdlemine-arvutamine)

Liikumismäng – käbimäng „Jooks käbidega“. Rühm jagunes kaheks. Jooksjad asetasid käbid põlvede vahele ja jooksid siis võidu kokkulepitud piirjooneni ja tagasi. (liikumine)

Dramatiseering – retk lõppes E. Kuusi muistendiga „Lehed ja okkad“ (tekst lisas). (kuulamine-kõnelemine)

4. päev

Eesmärgid:

Laps teab oma kodukohas asuvat loodusmaja.
Laps julgeb ja oskab võõralt inimeselt küsimusi küsida.
Laps teadvustab looduse hoidmise vajalikkust.

Tegevusele kuluv aeg: 9.30–12.00

Lõiming: vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, mina ja keskkond, liikumine, võrdlemine.

Vahendid: eelmisel päeval leitud käbid, materjalid loodusmaja kogudest.

Retk loodusmajja – jalutuskäik Nõmme Loodusmajja, mis asub 1 km kaugusel lasteaiast. Loodusmaja töötaja tutvustav loeng okaspuu eripärast – vaik, okkad, käbi. Inimtegevuse mõju loodusele. Lapsed esitasid loodusmaja töötajale küsimusi – iga laps sai esitada ühe küsimuse, nt mis on okaspuude väärtus? Milleks meile käbid? Näitasime eelmisel päeval leitud käbisid ja saime vastused küsimusele, miks nad sellised on. Nt orava näritud käbid, tahmaga määrdunud käbid jne. (vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, mina ja keskkond, liikumine, võrdlemine)

5. päev

Eesmärgid:

Laps tunneb rahvapille (akordionit, torupilli).
Laps oskab koos teistega peast rahvalaule laulda.
Laps orienteerub koos täiskasvanuga.
Laps valmistab koostöös täiskasvanuga looduslikest materjalidest lihtsa mänguasja või eseme.

Tegevusele kuluv aeg: 17.00–19.00

Lõiming: vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, mina ja keskkond, liikumine, muusika, käeline tegevus.

Vahendid: võimendus, muusikakeskus, akordion, torupill, rahvariided, rutmipillid, õhupallid, nimetuste viidad, ristsõnad, pliiatsid, looduslik materjal.

Kuu aega enne kontserti saadeti lastevanematele e-kiri, kus anti teada kontserdi kuupäev ja paluti infot vanavanemate elukutsete ja hobide kohta.

Ühisüritus vanavanematega.

Kontsert – (muusika, liikumine)

VANAVANEMATE PÄEV „Käbid ja kännud“ (19. september 2014)

KAVA

1. Laul „Karjapoiss“ – (esimene salm 2 korda) Tulge kokku külalapsed … (endine muusikaõpetaja Kaie Orglaan)

2. „Till-lill-lippu linnaksed“ eeslaulja ja akordioniga (lapsed, akordionil muusikaõpetaja Tiina Trass)

3. „Sõit-sõit linna“ (lapsed)

4. Plaukstini polka (lapsed)

Tervitan kõiki vanaemasid ja vanaisasid, kes tänasel toredal päeval on meile külla tulnud. Meie „Käbid ja kännud“ nimetusega pidupäev on pühendatud vanavanematele. Kindlasti on täna kõigil rõõmus tuju, just kõlas muusika ja lapsed laulsid-tantsisid. Aga meil on tore üllatus – üks vahva OMA VANAISA, kes mängib sellist pilli, mida lasteaias enne nähtud ei olegi. Kes teab, mis selle pilli nimi on? Torupill muidugi! Palume lavale Arvo Haasma.

5. Arvo Haasma torupillil

Kõrvu kostus selline põnev pillilugu, mis peaks tantsijad kohale meelitama. Kutsun rahvatantsijad jalga keerutama!

6. Rahvatantsuansambli „Känd ja käbid”. 4 tantsu (kaks tantsu esinevad, üks tants lastega, üks vanavanematega).

Pilli on mängitud, tantsu keerutatud, aga rahvas tahab ka kindlasti ise laulda. Õpetaja Kaie on tuntud kõlavahäälne eeslaulja ja tema järel palun laulda lastel, vanematel ja eriti vanavanematel. Kõik koos!

7. Regilaul. Autor ja eeslaulja K. Orglaan. (2 laulu). Lapsed ja vanavanemad laulavad kaasa.

Vanasti oli vanavanem see inimene, kes õpetas, kuidas ilma-asjad käivad – tutvustas loodust, näitas magusaid marju ja söögiseeni ning tutvustas püha hiiepuud ja teisi kasulikke puid. Teie aga lähete nüüd koos lapselapsega ümber lasteaia kõndima ja õhupallidega märgistatud puid ja taimi otsima ning peaksite selle taime nimetuse ristsõnasse märkima. Vajalikud vahendid annavad kenad neiud, kel korvid käes, ning kui see töö tehtud ja lahendussõna kokku saadud, lähete lapselapse rühma, kus tegevus jätkub. Ja nüüd head laulmist ja tegutsemist!

8. Laul. „Lähme, lähme … (omalooming) eeslaulja K. Orglaan.

(Lapsed liiguvad kolonnis lavalt ära ja laulavad Kaiega kaasa)

Peo korraldamisel kasutatud allikad:

Teedumäe, L. „Lasteaia rahvakalender“ Avita 2000 (Karjapoiss)
Hallik, M., Valksaare, N., Pullerits, M. „Mängukool“ Avita 2012 („Sõit-sõit“)
Liivak, M. „Kaks sammu väljapoole“ Talmar ja Põhi 2002 (Plaukstini polka)
Roose, C. „Kooli folkloori kogumik“ Avita 2003 (Till-lill-lippu-linnaksed)

Loodusteemalise ristsõna lahendamine. Puude küljes on õhupall koos puu/taime/põõsa nimetusega. Vanavanem läbib koos oma lapselapsega kõik lasteaia õuealal tähistatud punktid. (vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine, mina ja keskkond)

Lahendus:

Meisterdamine looduslikest materjalidest – edasi liikusid kõik rühmadesse. Mängisid koos selliseid ringmänge, mida mängiti siis, kui laste vanaemad ja vanavanemad olid väikesed, nt „Vares vaga linnukene“, „Kes aias“. Aktiivsemad vanaemad rääkisid lugusid ajast, kui nemad olid väikesed. Koos meisterdati käbidest, jääkmaterjalidest ja teistest looduslikest materjalidest. Meisterdada võis vabalt ja loovalt, teemat ette ei antud. (käeline tegevus, muusika, mina ja keskkond)

Kogu nädala võtab kogu mõte:

SAMA TÄHTIS, KUI MÄNNILE VÕI KUUSELE ON TEMA KÄBI, OLED SINA KA OMA VANEMATELE JA VANAVANEMATELE.

See moto lõpetas meie nädala ja kaunistas meie rühmi.

Lisamaterjal:

Eesti muistendite kuldraamat, E. Kuus „Lehed ja okkad“, lk 38

Üsna ürgsel ajal, kui inimene oli väike ning väeti, puudunud metsal veel rohelus. Siis ilmunud vanake Loodus oma lehekotiga ja hüüdnud puudele: „Hõi, pikapihamehed, lehti valima, kui endile kehakatet soovite!“

Ega keegi alasti taha olla! Need puud, kes siinsamas konutanud, jõudnud krapsti koti kallale.

Kõrge kastan krahmanud endale suured sõrmjad lehed, sitke saar sulgjad, paks pärn südajad, jalakas munajad karvased, tema veli künnapuu munajad siledad. Lepp ja paju tõtanud samuti kraavist jaole – ja lehed olnudki otsas.

Kui looduse-ätt nendele puudele kehakatteid kokku traageldanud, astunud ta ette ka mänd, kuusk ja kadakas.

„Kuhu teie nii kauaks jäite?“ tapelnud ätt.

„Ehitasin inimestele hütikest,“ vastanud mänd.

„Tegin ta hüti ümber tarakest,“ kostnud kuusk.

„Ja mina,“ kõnelnud kadakas, „söötsin ta sokukest.“

Looduse-ätt kaapinud peoga kotipõhjast jäänuseid ja porisenud:

„Et hilinesite, saate ainult okkaid. Et te aga üht väetikest aitasite, valmistan teile kõvemad kuued.“

Ta jätnud lehtpuude kehakatted traagelniitidele ning asunud inimese aitajatele kuubesid õmblema. See töö tulnud tal väga tugev.

Igal sügisel hullab ringi vinge tuul, sakutab lehtpuud talveks raagu, puistab nende pudedad hilbud laiali. Kuid okaspuudelt ta nende hästiõmmeldud kuubesid seljast maha rebida ei suuda.

TÄHEKE, 06. veebruar 2013, Kristel Vilbaste

„Käbi ei kuku kännust kaugele!“ Nii armastavad vanemad inimesed korrata, kui tahavad öelda, et laps ja tema vanemad on üsna ühte nägu või tegu.
Samas on looduses hoopis nii, et kännu kõrvalt leitud käbi on suure tõenäosusega mõne teise puu käbi. Sest puu, millest on järel vaid känd, ei saa kuidagi käbisid kukutada … Käbid on meie põhjamaises looduses väga tähtsad. Eelkõige männikäbid ja kuusekäbid. Uus mänd või kuusk saab kasvada ainult käbist pudenenud seemnest. Just seemnest, mitte käbist. heas käbis on üsna palju seemneid. Mõnel suuremate käbidega männiliikidel ligi sadakond. Mänd ja kuusk ei suuda paljuneda võrsetega nagu paju või haab, mille järelkasvu on kännu ümber kohe nii palju, et sellest saab tihe võsa. Vaja on käbisid ja nendes peituvaid seemneid.

Männikäbid valmivad poolteist aastat
Männikäbi on üks kummaline asi – seemned temas saavad valmis alles pooleteise aasta möödudes. Paarikümneaastase männi ülemiste okste tippudesse tekivad kevadel ilusad punased ümarad, pisikese käbi kujulised emasõisikud, millest saavad pärast käbid. Emasõisikute kõrval on kollased pikemad isasõisikud, mille õietolm katab ühel hetkel maikuised lombiveed ja aknad kollase tolmukihiga. Osa sellest kollasest tolmust poeb aga tulevase käbi soomuste vahele ja käbi venib veidi suuremaks ja roheliseks, kõvaks ja vaiguseks rombitaoliseks tooreks käbiks. Alles teisel suvel hakkavad seemned käbisoomuste vahel arenema, sügiseks saab käbist päris käbi, mille soomuste vahel on pisikesed pähklikesed koos läbipaistva tiivakesega. Pähklike koos lennutiivaga võib olla kuni kahe sentimeetri pikkune.

Praegu, jaanuaris, on käbisoomused veel kõvasti kinni ning käbilinnud ja rähnid peavad kurja vaeva nägema, et seemneke soomuste vahelt kätte saada. Käbilinnul on urgitsemiseks eriline kõver nokk, männiladvus on praegu nende vaikset nakitsemist kuulda. Rähn aga tassib männikäbid noka vahel oma „sepikotta“, kus ta siis mõnes koorepraos soomused harali toksib ja õlirikkaid seemneid sööb.
Käbisoomused avanevad veebruari lõpus
Aga kohe, kui päike hakkab soojemalt paistma, juba veebruari lõpus, hakkab kostma vaikset plõksumist. Männikäbid kuivavad sooja päikese käes. Kuivades tõmbuvad soomuse kattekihid lühemaks ja kisuvad kiiva justkui töövihiku natuke väikesed kaaned. Käbisoomused lähevad harali nagu väikesed siilikesed ja seemned kukuvad sealt vahelt välja ning keerlevad tuule käes puust kaugemale. Käbid ise pudisevad alles järgmisel suvel tormituultega. Neid on hea grilliõhtutel söena kasutada.

Siiski võib vanasõna „käbi ei kuku kännust kaugele“ olla pärit elust enesest. Ilmselt pani vanarahvas tähele, et sageli puud justkui teavad, et neid tullakse maha raiuma. Just majade läheduses kasvavad hukulemääratud puud on viimasel eluaastal käbisid hullupööra täis.