Ka väike on väärtus

Saverna lasteaed Sipsik

Tegevuskava

Projekt: „Ka väike on väärtus“

Periood: aprill–mai/juuni 2015

Kuu teema: MINA JA KODUKOHA LOODUS

Nädala teema: loodus kevadel

Toimub: 13. –17. aprill 2015 (jätkutegevused aprill–mai)

Vanus: 2–4aastased

Lõimitud valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst ja liikumine

Õpikeskkonnad: rühmaruum, õueala, õuepaviljon, raamatukogu, mets, Kanepi aiand

TEGEVUSKAVA

Nädala õppe- ja kasvatustegevuste eesmärgid:

Mina ja keskkond: laps oskab vaadelda taime idanemist. Laps nimetab osutamisel (3–4a) või osutab nimetamisel (2–3a) taime osasid. Laps teab, milleks taimed vajalikud on. Laps oskab looduses märgata erinevaid taimi. Laps tutvub luubiga, (4a) õpib seda kasutama. Laps oskab taaskasutada erinevaid materjale (pakendeid, orgaanilisi jäätmeid).

Keel ja kõne: laps tunneb ära / nimetab lille, puud, põõsast. Laps osaleb dialoogis: (3–4a) vastab küsimustele 1–2 lausungiga, (2a) vastab küsimustele osutamise või 1–2 sõnaga.

Matemaatika: laps võrdleb, saab aru mõistetest pikem-lühem, kõrgem-madalam. Laps moodustab hulkasid.

Kunst: laps osaleb kunstitöös. Laps oskab oma kunstitöö loomisel kasutada erinevaid vahendeid ja töövõtteid.

Liikumine: laps teeb harjutusi õpetaja ettenäitamisel koos kaaslastega ühtses tempos. Laps mängib 1–2 reegliga mänge õpetaja juhendamisel.

ESMASPÄEV

Vahendid/eeltöö:

eelmisel aastal kogutud seemned (lilled – päevalill, mungalill; uba), külvikastid (suured lihakarbid), suur klaaspurk, paberrätikud, muld, kompostmuld, taimede nimesildid (jäätisepulkadel sildid), taime skeem, idanemise tabel (korduvkasutatav). Õue luubid.

Hommikuring: tervitamine – teretame üksteist, lasteaeda, mänguasju … õues puid-põõsaid, kõiki taimi … Laulame laulu „Muutuv aeg“ (Pajusaar, Lõhmus, 2014). Vestleme kevadest.

Tegevused rühmatoas:

vaatleme lauale asetatud vahendeid (seemneid, mulda, külvikaste, purke, luupi …), püüame ära arvata, mis need on ja milline on nende otstarve. Vestleme, kas keegi on seemneid KÜLVANUD? Uurime seemneid luupidega. Õppemäng – hulkade moodustamine ja võrdlemine: sorteerime seemneid välimuse järgi (uba ja mungalill).

Paneme oaseemned suurde purki paberite vahele idanema, kastame veepritsiga.

Täidame külvikasti mullaga, külvame seemned, märgistame, katame mullaga, kastame. Katame kasti kilega, teeme „kasvuhoone“. Arutleme, kuhu kast asetada, et

taimedel parem kasvada oleks.

Tegevused õuepaviljonis:

tutvume lasteaia hooviala kompostikastiga, vaatleme, mis seal sees on. Võtame veidi kompostmulda välja ja vaatleme luupidega. Kui ilm ei soosi väljas luupidega toimetamist, siis võtame mulla tuppa ja uurime õhtupoolsel ajal.

Liikumismäng – oma nime kuuldes jookse ümber paviljoni.

TEISIPÄEV

Vahendid/eeltöö:

töölehed: 4a punktiiri järgimine; 2–3a seemne värvimine; fotod hoovialal kasvavatest puudest, põõsastest, atraktsioonidest (erinevatel aastaaegadel tehtud), Idla plaat, raamatud „Mirjam ja lilled“ (Arme, 2010), „Mirjam ja puud“ (Arme, 2010), „Taim“ (Butterfield, 1996), „Loodus 3-aastastele“ (Liibek, 2005).

Hommikuring: tuletame meelde laulu, mille eelmisel päeval õppisime, meenutame eilseid tegemisi, vaatleme külvikasti ja purki.

Tegevused rühmatoas:

vestlus sellest, mida taimed kasvamiseks vajavad ja miks. Mis on taimedel, loomadel ja inimestel sarnast? Teeme hinge kinni hoidmise katse. Kui kaua jaksad olla ilma hingamata? Vaatame, kas meie „kasvuhoone“ vajab niisutamist.

Kunst – 4aastased: joonistavad punktiirjoone järgi lehte, uba. 2–3aastased värvivad uba. Kunstitegevus – salvrätitehnikas lillepottide (nt kasutatud savipoti, jogurti- või tarretisetopsi vms) kaunistamine (võib kasutada lõngajuppe, paberijääke,

kinkekottide ribasid jne). Kellel töö saab tehtud, vaatab koos õpetaja abiga või iseseisvalt raamatuid taimede kohta. Liikumismäng „Sitikad“, lugu nr 8 Idla plaadil.

Tegevused õues:

liikumismäng: leia pildilolev objekt (puu, põõsas, atraktsioon …). Leia mõni taim, leia puu, leia põõsas, leia putukas … Otsi, kas õuealal on kuskil märgata tärkavat taime, punga.

KOLMAPÄEV

Vahendid/eeltöö:

kokkulepe raamatukogutöötajaga, nädala teema teavitamine.

Hommikuring: luuletuse kordamine, päevategevuste tutvustus – läheme raamatukokku.

Tegevused rühmatoas:

liikumine – võimlemine, sirutused (päikese püüdmine, vihmasaju matkimine, väikseks seemneks muutumine, suureks taimeks kasvamine). Ubade kokkunoppimine põrandalt kiiruse peale, ubade kokkukorjamine ühekaupa.

Vaatleme külvikasti ja purki. Kordame üle, mida taimedel kasvuks vaja, vaatame, kas taimi on tarvis kasta.

Tegevused raamatukogus:

lugemispesa külastamine raamatukogus. Jutu kuulamine, vestlemine, raamatute/atlaste/teatmike sirvimine. Tegevust juhendab raamatukogutöötaja.

Tegevused õues ja õuepaviljonis:

liikumismäng – leia hoovilt leht/käbi/kivi. Otsi üles sõber, kellel on sinuga sarnane asi. Tutvusta teistele, mis see on. Vestleme nähtud taimedest, arutleme.

Kunstitegevus – lao leitud materjalist ring e päike, sirge e puu ja omal soovil midagi veel.

NELJAPÄEV

Vahendid/eeltöö:

kokkulepe Kanepi aiandiga, kaasa meened lasteaiast

Hommikuring: ülevaade päevategevustest, varemõpitud luuletuste ja laulude kordamine.

VÄLJASÕIT: Kanepi aiandi külastus. Kasvuhoonete ja tööde-toimetuste vaatlus, taimede ja mulla uurimine. Kuulame aiandi töötaja juttu ja küsime ise küsimusi. Iga laps püüab istutada taime potti. Need võtame kaasa, kasvatame lasteaias suureks ning kingime emadepäeval emadele-vanaemadele.

Täname vastuvõtjaid luuletuse, laulu ja traditsiooniliste jäätmetest valmistatud kinkidega – pliiatsitopsi (kaunistatud titatoidu purgi), (vineeritükkidest, põletatud mustriga) kuumaaluse, kaardi (mille kaunistamiseks on kasutatud värvijääkidega plötserdatud paberiribasid), (vanadest kalendritest volditud, lõngajuppidest punutud paelaga) kinkekotiga.

REEDE

Vahendid/eeltöö:

luubid, idanemise tabel, joonlaud, tapeedist lõigatud paberid, näpuvärvid, põlled väiksematele lastele

Hommikuring: sel nädalal õpitud laulu ja varemõpitud luuletuste kordamine, päevategevuste tutvustamine.

Tegevused rühmatoas: külvatud taimede vaatlemine. Tõenäoliselt on midagi idanenud,

täidame idanemise jälgimise tabelit. Uurime silmade ja luupidega. Arutleme.

Kunst: trükime/maalime rohelise näpuvärviga „taimi“. Püüame tõmmata ühe suunaga joonekesi.

Tegevused õuepaviljonis ja õues:

liikumismäng – sügisel õpitud võimlemisluuletuse meenutamine (veidi laste järgi kohandatud).

Algul olen väike puu (kükita),

siis ma kasvan pikaks (tõuse ja siruta).

Mul on oksad ka (aja käed laiali),

tuules liigun ma (kiiguta end vaikselt ülakehast),

tormis kiigun ma (painuta tugevalt ette-taha-kõrvale )

rajus maani painutan (painuta end maani)…

ja kui raju lõpetab (püsi),

tüvi maha prantsatab (vaju kükki).

Ainult känd jääb passima (kükita),

see tahab uueks kasvada (tõuse) (Väikene jt, 2014).

Unejutt: Nähka looduslood (Pajula jt 2008)

Järeltegevused: taimekülvide vaatlemine, kasvu jälgimine, pikeerimine ja ümberistutamine (nt salvrätitehnikas) kaunistatud jogurti- või tarretisetopsidesse.

Kasutatud kirjandus:

Arme, L. (2010) Mirjam ja lilled. Eesti Päevaleht

Arme, L. (2010) Mirjam ja puud. Eesti Päevaleht

Butterfield, M (1996) Taim. Tallinn

Pajusaar, R., Palu, A. (2014) Koolitus – Väärtused, loovad muusikategevused ja keeleõpe. Tallinn: EMTA

Pajula, I., Aher, S., Lehtveer, M. (2008) Nähka Looduslood. Tallinn, Pärnu MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Keskkonnainvesteeringute Keskus

Väikene, I., Aavik-Vadi, V., Tamm, Ü. „Tegijad teevad“ Kirjastus Atlex 2014, lk 36–38

Projekti „Ka väike on väärtus“ II osa

Kuu teema: MINA JA PEREKOND

Nädala teema: sipelgate perekond

Toimub: 04.–08. mai 2015

Vanus: 5–7aastased

Lõimitud valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst ja liikumine

Õpikeskkonnad: rühmaruum, õueala, õuepaviljon, raamatukogu ja mets – Laanekuklaste kuningriik.

TEGEVUSKAVA

Nädala õppe- ja kasvatustegevuste eesmärgid:

Mina ja keskkond: laps tutvub sipelgate eluga: välimus, pereelu, ehitustegevus, toitumine jne, ning mõistab sipelgate kasulikkust metsale ja kogu looduskeskkonnale.

Laps oskab looduses märgata endast väiksemaid ja nendega arvestada.

Keel ja kõne: laps oskab kuulata, arutleda ja jutustada nii loetu kui ka oma kogemuse põhjal; kasutada omadussõnu ja osaleda dialoogis.

Laps treenib mälu (luuletus, mõistatused), tähelepanu (nt otsides tähti) ja mõtlemist; kinnistab häälikut ja tähte S; harjutab lugemist ja kirjutamist.

Matemaatika: laps tunneb numbrimärke, oskab loendada, võrrelda ja moodustada hulki, mõõta. Laps teab ja kasutab mõisteid (paar, väiksem-suurem, lühem-pikem, peenem-jämedam, ühepikkused) õigesti.

Kunst: laps oskab veeretada erineva suurusega ümaraid ja piklikke detaile ja neid omavahel ühendada. Laps püüab kujutada sipelgat talle iseloomulike tunnuste alusel.

 Laps oskab kasutada erinevaid vahendeid ja töövõtteid oma kunstitöö loomisel.

Liikumine: laps osaleb liikumismängudes, treenides tähelepanu, tasakaalu, vastupidavust, jõudu ja kiirust. Laps osaleb liikumistegevustes ja oskab arvestada oma sõbraga, tegutseda koos sõbra või sõpradega.

ESMASPÄEV

Vahendid/eeltöö: suur leht A3 paberit, must marker (jäme), pildid sipelgatest, igale lapsele luubikarp, väikesed pildikaardid erineva kuju ja värvusega sipelgatest, numbrikaardid, värvilised paelad.

Hommikuring: lapsed istuvad põrandal ringis.

Mõistatus: TULID MEHED KIRVESTETA, EHITASID MAJA NURKADETA. Lapsed püüavad mõistatada. Vihjed: mehed on väga töökad, neid on väga palju ja nad ehitavad okastest ja taimede osadest uhkeid ja kõrgeid maju jne.

Liisusalm/näpumäng koos liigutustega (rahvasuu):

KELLEL METSAS KÕRGE MAJA? (tõsta käed üles, tee kätest katus)

KES ON METSAS EHITAJA? (imiteeri haamriga kopsimist)

SIPELGAL ON METSAS MAJA. (näita sõrmedega väike sipelgas, käekatus) 

SIPELGAS ON EHITAJA. (näita sõrmedega väike sipelgas, imiteeri kopsimist).

Lapsed püüavad nüüd koos õpetajaga salmikest lugeda ja liigutusi kaasa teha.

Räägime, et sellel nädalal hakkame uurima sipelgate elu.

Tegevused õuepaviljonis:

lapsesuu: uurime, mida lapsed sipelgate elust ja tegemistest üldse teavad. Laste poolt öeldu kirjutame markeriga suurele paberile, nt „Sipelgas on väike loomake, kes tassib kokku okkaid ja lehti“, „Sipelgas on üks väike tegelane“ jms.

Vaatleme sipelgat erinevatelt piltidelt, kirjeldame välimust, nimetame kehaosi. Ülesanne – leida õuealalt üks sipelgas ning panna luubikarpi. Õuepaviljonis – lapsed uurivad igaüks oma sipelgat. Uurime välimust ja võrdleme pildiga, lapsed võrdlevad sipelgaid ka omavahel. Loendame jalgu – putukatel on 6 jalga, seega jõuame järeldusele, et sipelgad on putukad; lapsed uurivad, mitu PAARI jalgu on tema sipelgal – kinnistub mõiste paar. Viime sipelgad tagasi oma „koju“, arutleme, miks see tähtis on jne. Liikumismäng – leiame paarilise. Mängime tuttavat mängu „Kolmas liigne“. Valitakse püüdja ja põgeneja. Ülejäänud on paarikaupa ringjoonel. Põgeneja jookseb seisjate vahel, enese „päästmiseks“ haarab kinni kellegi vabast käest, misjärel teisel pool „päästjat“ olija jääb kolmandaks ehk liigseks, ning peab minema uueks põgenejaks. Kui püüdja saab põgeneja kätte, siis osad vahetuvad ning mäng jätkub (Raadik, 2009).

Tegevused rühmatoas:

võrdleme pilte, arutleme putukate välimuse, värvuse jm üle. Tutvume erinevate sipelgaliikidega, nt keskmise suurusega metsasipelgaid kutsutakse kuklasteks ja nende perekonnas on 7 liiki: aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklased; väikesi musti, pruune ja kollaseid sipelgaid kutsutakse murelasteks; väikesi punakaspruune sipelgaid kutsutakse aga rautsikuteks jne. Õppemäng – lapsed jaotuvad värviliste paelte abil paaridesse (ühepikkused on paar), sorteerivad sipelgate pildikaarte, saades kokkuleppele, millise tunnuse alusel paar moodustub. Hiljem loendavad pildipaarid kokku, otsivad hulgale vastava numbrikaardi.

TEISIPÄEV

Vahendid/eeltöö: igale lapsele tööleht, värvipliiatsid, plastiliin, väiksemad taaskasutatavad kotid, karp kogutava materjali jaoks.

Hommikuring: tuletame meelde salmikese, mille eelmisel päeval õppisime.

Meenutame eelmisel päeval räägitut.

Tegevused rühmatoas:

arutleme, kus ja kuidas sipelgad elavad ja vaatleme piltidelt sipelgate pesi. Kuulame H. Relve juttu „Metsasipelgad“ (Täheke 1984/7, lk 12) – arutleme, mida me seda lugu kuulates juba teadsime, ja mida uut veel teada saime.

Tööleht – „Leia tee sipelgapesani“. Iga laps saab õpetajalt töölehe (kirja eelharjutus silma-käe koostöö arendamiseks). Laps valib endale meelepärase värvipliiatsi, otsib ja värvib töölehel sipelga tee pesani.

Kunst – tegevust alustame mõistatusega: PADA KEEB METSAS, EI OLE PUID EGA TULD ALL. Arutleme, mis see olla võiks.

Voolime sipelga endale meelepärasest plastiliinist, veeretame pallikesi ja vorstikesi, ühendame detaile. Samal ajal loendame, et saaks õige arv detaile (3 kehaosa, 6 jalga, tundlaid 2 jne), mõõdame, et detailid oleks ühepikkused ja -jämedused; pallid erineva suurusega.

Tegevused õues:

liikumismängu „Sipelgad“ III variant: kõik mängijad on „sipelgad“, kes peavad märguande peale ümbrusest leidma ja üles korjama eelnevalt kokku lepitud materjali, nt puuoksakesi, käbisid, tammetõrusid, männiokkaid vm. Lõpumärguande järel loendame saagi üle, võrdleme omavahel, sorteerime välja männiokkad, väiksemad oksakesed ja taimeosad ühte karpi ning viime kõik ülejäänud materjalid ühte hunnikusse. Tekib „sipelgapesa“ (Raadik, 2009).

Pärast viime kogutud männikäbid, oksad ja taimed lasteaia õueala kompostikasti. Männiokkad ja väiksemad oksakesed võtame tuppa ja paneme kuivama.

KOLMAPÄEV

Vahendid/eeltöö: CD „Idla liikumine“, tujumärgid, hularõngas, tundlatega peakatted, rohelised paelad, looduskalendripildid, tugev papp (igale lapsele), pulgaliimid, harilikud pliiatsid, PVA-liim + topsid, pintslid, karbid loodusliku materjaliga, kauss veega, paberkäterätikud.

Hommikuring: mõistatuste kordamine, päevategevuste tutvustus.

Tegevused rühmatoas:

alustame päeva „sipelgate“ võimlemisega. Muusika: CD-lt „Idla liikumine“, muusikapala nr 8 (Sitikad).

Ettelugemine – V. Gussevi luuletus „Sipelgas ehitas maja“ (Täheke 1965/6, lk 15):

OJA KALDAL KÄNNU ALL,                       PERE APPI RUTTAS KRAPS,

TARE VALMIS SIPELGAL.                          TÖÖLE HAKKAS IGA LAPS.

 MAJA ÜLE RÕÕMUS ON                             KÄISIN SELLE OJA TAGA,

TERVE TEMA PEREKOND.                         NÄGIN SILDA, NÄGIN MAJA.

AGA PERET PALJU TAL                              MAJAS ELAB PEREKOND,

PALJU-PALJU TÜTREID, POEGI                KES NII VIRK JA TÖÖKAS ON.

SADA TUHAT SEITSESADA                       KÕIKI ELANIKKE SEAL

SEITSEKÜMMEND SIPELGAT.                  OMA SÕPRADEKS MA PEAN.                           

                                                                                  SÕBRAKS MULLE EMA-ISA,

SIPELGAS KA SILLA TEEB,                        SADA TUHAT SEITSESADA

 ET SAAKS MINNA ÜLE VEE,                     SEITSEKÜMMEND LAPSUKEST.

ÜLE SULISEVA OJA

KÕIK TA TÜTRED, KÕIK TA POJAD,

SADA TUHAT SEITSESADA

SIPELGAT.

Arutleme, millest lugu räägib, milliseid tundeid see lugu tekitab (tujumärgid: „Lapse emotsionaalne arendamine“ (K. Ennok, 2012)), kuidas võiksime iseloomustada sipelgat ja tema peret, kuidas sipelgad üldse nii paljukesi koos hakkama saavad jne; räägime sipelgate toimetustest pesas.

Uued teadmised: ühel perel võib olla mitu pesa; pesades elab miljoneid sipelgaid, kes kõik omavahel suhtlevad. Omavaheline suhtlemine toimub lõhnade abil – on toidu- ja infovahetus pereliikmete vahel. Pere suurust näitab pesast väljuvate laiemate ja elava liiklusega radade arv. Sipelgad võitlevad metsas olevate kahjuritega, segavad mulda, levitavad seemneid, seega on nad väga tähtsaks osaks kogu looduskeskkonna toimimisel. Räägime, kui tähtis on, et me oskaksime märgata endast väiksemaid.

Tegevused õues ja õuepaviljonis:

liikumismängu „Sipelgad“ I variant: väljaku keskel on „sipelgapesa“ (hularõngas). Mängijad jaotatakse kahte rühma: „sipelgad“ (tundlatega peakatted) ja „okkad“ (roheline pael ümber käe). Sipelgad seisavad pesas, okkad on väljakul vabalt laiali. Märguande peale peavad sipelgad jooksma ühe okka juurde, haarama selle sülle või selga ja tassima pessa. Kui okkal jalad maha puutuvad, tuleb ta uuesti üles tõsta ja tassimist jätkata (Raadik, 2009).

Mängime, kuni kõik okkad on pessa tassitud. Seejärel vahetame osad ja mäng jätkub. Hea mäng sotsiaalsete oskuste ja koostöö arendamiseks.

Kunst – segatehnikas pilt „Sipelgapesa metsas“: Eelmisel päeval kogutud männiokkaid ja oksakesi kasutame kunstitöö tegemisel. Iga laps saab õpetajalt ühe looduskalendri pildi, mille ta kleebib paksemale paberile. Nüüd joonistab hariliku pliiatsiga taustale pesakuhila kontuuri. Seejärel paneb pintsli abil PVA-liimi kuhila osale ja katab selle kogutud loodusliku materjaliga. Seejärel paneme töö kuivama, korrastame töökoha.

NELJAPÄEV

Vahendid/eeltöö: näpuvärvid, mustad viltpliiatsid, kauss veega, paberkäterätikud, hularõngas, pildid sipelgapesadest (ka ristlõige pesast – internetist saadud), lehetäidest, tujumärgid.

Hommikuring: esmaspäeval õpitud salmikese kordamine, päevategevuste tutvustamine.

Tegevused õuepaviljonis ja õues:

kunst – laps valib endale meelepärase näpuvärvi (pruuni, punase või kollase) ja trükib sipelgad oma pildile, kasutades käe erinevaid sõrmi (pesemisvõimaluse õues tagab  õpetajaabi). Kui värv on kuivanud, joonistab laps igale sipelgale musta viltpliiatsiga kontuuri, jalad, tundlad ja silmad.

Liikumismäng „Sipelgate võidujooks“: mängijad jagatakse 3-liikmelisteks rühmadeks, seistes üksteise selja taga ja hoides eesolija ümbert kinni – „sipelgad“. „Sipelgad“ rivistatakse ühele joonele ning märguande peale peavad „sipelgad“ liikuma kokkulepitud koha ehk „pesa“ suunas. Rühmaliikmed peavad tegema koostööd, et „sipelgas“ ära ei laguneks ja liiguks võimalikult kiiresti „pesa“ poole. Võidab see „sipelgas“, kes jõuab esimesena „pessa“ (Raadik, 2009).

Tegevused raamatukogus: lugemispesa külastamine raamatukogus. Jutu kuulamine, vestlemine, raamatute/atlaste/teatmike sirvimine.

Sipelgate igapäevased toimetamised: jätkame sipelgate uurimist, vaatleme pildilt, milline on pesa seest; miks pesas elavad erineva välimusega sipelgad ja mis on nende ülesanded (tööjaotus pesas) jne; uurime, millest sipelgad toituvad, kuidas hoolitsevad järglaste eest, kuidas kaitsevad oma pesa, kes on sipelgate kõige suuremad vaenlased jne.

Uued teadmised: pesakuhilad ulatuvad maa sees sama kaugele kui maa peal, pesa sees on palju käike ja kambreid (nukkudele, vastsetele, munadele, emadele, varusipelgatele jne); igal sipelgal on oma töö (kes hoolitseb toidu eest, kes munade ja nukkude eest, kes ehitab ja parandab pesa, kes soojendab pesa seest, kes kaitseb pesa jne) ning oma „ameti“ saab sipelgas esimese toidu järgi (nt tahke toit – sõdur, vedel toit – tööline) jne. Sipelgad toituvad teistest putukatest (kahjurputukad), lehetäide magusast eritisest, taimemahladest. Perekond sööb suvega ühe tonni täinestet ning vajadusel kasvatavad ka ise lehe- või juuretäisid „lihaloomadena“, söögiks. Sipelgate peamisteks vaenlasteks on rähn, metssiga, inimene; enesekaitseks kasutavad sipelgad mürki – sipelghapet. Räägime veel kord sellest, et sipelgaid tuleb kaitsta, sest nad on väga kasulikud putukad. Nad võitlevad metsakahjuritega, segavad mulda, levitavad seemneid. Kus on kuklasi, seal on vähem puuke, rahvameditsiinis kasutatakse sipelgavanne närvipõletike ja reumaatiliste haiguste puhul, sipelghapet kasutatakse ravimite valmistamisel jne.

Et kuklasi kaitsta, ongi nad võetud looduskaitse alla.

REEDE

Vahendid/eeltöö: pikad riided, müts, botased, helkurvestid, luubid, luubikarbid, fotoaparaat, eelpool kirjeldatud (projekti I osas, Kanepi aiandi külastus) kingitused, hea tuju.

Hommikuring: vestleme lastega käitumisest väljasõidul – tuletame meelde, kuidas käitume bussis ja kuidas tuleks käituda sipelgariigis, et mitte loodusele kahju teha – oleme külalised.

Väljasõit Kiidjärve Laanekuklaste kuningriiki: läbime iga rühmaga eraldi tellitud programmi – loodusmajaga tutvumine, matkaraja läbimine, kuklaste pesade vaatlemine, pusle kokkupanek, lõpuring. Täname kaasavõetud kingitustega Laanekuklaste kuningriigis toimetajaid.

Järeltegevus: muljete vahetamine, ristsõna lahendamine, joonistame Laanekuklaste kuningriiki.

UNEJUTT: JÄRJEJUTUNA Ilma Truupõllu raamatut „Öömori okaslinn“ (Truupõld, 1992)

Kasutatud kirjandus:

1. Ennok, K. 2012 Lapse emotsionaalne arendamine. Atlex
2. Truupõld, I. 1992 Öömori okaslinn Perioodika
3. Relve, H. 1984 Metsasipelgad. Täheke 7 lk12
4. Raadik, S. 2009 „Õpime õues mängides“ Kirjastus Ilo
5. Pajula, I., Aher, S., Lehtveer, M. 2008 Nähka Looduslood. Tallinn, Pärnu MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Keskkonnainvesteeringute Keskus
6. Gussev, V. 1965 Luuletus „Sipelgas ehitas maja“. Täheke 6 lk 15

Teemat ja tegevusi toetav kirjandus:

1.  „Hoolsad metsavalvurid“ 1968 Täheke 7 lk 12–13
2. Jõgisalu, H. 1979 „Vennike ja sipelgad“ Täheke 9 lk 11
3. Jüssi, F.1977 „Sipelgad“ Täheke 7 lk 10
4. Kuus, K. 1988 „Sip – sip“ Tallinn, Eesti Raamat
5. Muinasjutt „Põrnikas Kusti ja sipelgas Tiit“ ajakiri Tähepoiss
6. Rannap, J. 1981 „Rohutirts ja sipelgas“ Täheke 5 lk 10
7. Rannap, J. 1980 „Avastus“ Täheke 4 lk 11
8. Raud, E. 1989 „Sipelgalinna ehitamine“ Täheke 9 lk 10
9. Sepp, E. 1979 Veider seltskond „Sipelga seiklused“ Tallinn: lk 19–22
10.  „Taadu, palun loe mulle!“ „Sipelgas ja ämblik“ 2002, lk 268–269,
11. Trojani, J. Emakeele lugemik 3. kl. 1995 muinasjutt „Seene varjus“ Tallinn, Koolibri lk 29–35
12. Truu, S. 1999 Väikeste laste veerimisraamat „Sõbraks sobimatu“ Tallinn, lk 124–125
13. Ušinski , K. Emakeele lugemik 3. kl. 1995 Missugune päev on täna? Tallinn, Koolibri 1995 lk 6–7