Juhendaja seminar I

Koostajad Krista Uibu, Anu Palu

Õpetajakoolituse nimetus: juhendaja seminar I

(integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppekava üliõpilastele)

Eesmärgid: eesmärk on valmistada üliõpilasi ette oma magistritöö uurimust kavandama ja korraldama, lähtudes kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi või tegevusuuringu põhiprintsiipidest; õpetada oma teadus- või rakendusuuringus rakendama erinevaid uurimisstrateegiaid; suunata valima uurimuse jaoks vajaminevaid ressursse; kujundada uurimuse kavandamisel ja teostamisel füüsikalist, sotsiaalset ja psühholoogilist keskkonda säästvat suhtumist.

Õpiväljundid

Kursuse läbinud üliõpilane:

_ oskab korrektses eesti teaduskeeles erinevaid eluvaldkondi hõlmavate situatsioonide põhjal sõnastada uurimisprobleemi, uurimisküsimusi ning kavandada kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu eesmärgid;

_ on teadlik kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist, tunneb tegevusuuringu põhimõtteid, on võimeline valima oma uuringu jaoks sobiva uurimisstrateegia;

_ oskab kavandada oma magistriöö uurimust;

_ oskab valida või koostada valiidse mõõtevahendi ja moodustada uuringu eesmärkidele vastava valimi;

_ oskab lähtuvalt kasutatavast uurimisviisist prognoosida ja hinnata uuringu põhjal tehtavaid üldistusi;

_ oskab erinevaid õpikeskkondi ja õpitarkvara rakendada ja kriitiliselt hinnata.

Sisu lühikirjeldus, meetodid

Kursus toetab üliõpilaste uurimistööde korraldamiseks vajalike pädevuste arengut, arvestades säästva arengu põhimõtteid. Kursus annab ülevaate kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist, nende raames kasutatavatest erinevatest elektroonilistest andmete kogumise ja esitamise vahenditest ning võimalikest kitsaskohtadest. Kursusel tutvustatakse erinevaid õpikeskkondi ja elektroonilisi vahendeid (nt LimeSurvey, VoiceWalker, Mindomo, WordItOut, Dipity), mis võimaldavad korraldada erineva mahuga uurimusi ja esitada tulemusi. Lisaks õpetatakse neid vahendeid kriitiliselt hindama. Kursus on jaotatud neljaks mooduliks: 1) uurimisprobleemi, uurimisküsimuste sõnastamine erinevate materjalide ja registrites sisalduvate andmete põhjal; 2) elektroonilised andmekogumise vahendid; 3) erinevate uurimisviiside, strateegiate ja meetodite rakendamine uurimuses; 4) tulemuste esitamise elektroonilised võimalused.

Moodulite läbimisel kasutatakse interaktiivseid meetodeid, probleemipõhist õpet ja praktilist tegevust arvutiklassis. Erinevate tehnoloogiliste võimaluste tutvustamine suunab üliõpilasi kasutama oma uurimistöö teostamisel keskkonda säästvaid tehnoloogiaid ja vahendeid.

Säästva arengu kontseptsiooni lõimimine õppekavasse

Keskkonna mõiste käsitluses eristame 4 dimensiooni: füüsikaline, bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne keskkond. Säästva arengu kontseptsiooni printsiipide rakendamisel keskendume füüsikalisele (nt õppevahendid, disain, dokumendid), psühholoogilisele (nt teadlikkus sobiva konteksti loomisest) ja sotsiaalsele keskkonnale (nt grupinormid, seotud kultuurilise aspektiga).

Sellel kursusel:

  * Õpetatakse säästlikku suhtumist (rõhuasetusega füüsikalisel keskkonnal): üliõpilased kasutavad uurimisprobleemi leidmiseks ja eesmärkide sõnastamiseks olemasolevaid dokumendi- ja tekstikogusid, registreid, veebi- ja arhiivimaterjale (nt video- ja audiolindistused, kirjalikud tekstid) jm; uurimuse eesmärkide täitmiseks koguvad/kasutavad ainult vajalikke andmeid; koostavad mõõtevahendi sobiva andmekogumise vahendiga (nt SurveyMonkey, Pasco, Vernier, LimeSurvey), kasutavad uurimistöö kavandi või tulemuste esitamiseks sobivat keskkonda säästvat (elektroonilist) vahendit (nt Prezi, SlideShare, Bubble.us, Mindomo, Timetoast).

  * Kujundatakse väärtushinnanguid ja tundlikkust keskkonna problemaatika suhtes (rõhuasetusega sotsiaalsel keskkonnal): teadustöö kriteeriumidest lähtuvalt analüüsivad üliõpilased autentseid näiteid varasematest uurimustest (nt DSpace, OECD andmebaasid, registrid jt).

  * Arendatakse teadmisi ja isiklikku vastutust (rõhuasetusega füüsikalisel, psühholoogilisel ja sotsiaalsel keskkonnal): üliõpilased on teadlikud pedagoogilise uurimuse teostamiseks sobiva konteksti loomisest (psühholoogiline dimensioon); oskavad kavandada ja korraldada oma uurimust teaduseetika printsiipe silmas pidades (sotsiaalne dimensioon); on omandanud oskused säästlike elektrooniliste andmekogumisvahendite koostamisest ja kasutamisest kvantitatiivses ja kvalitatiivses uurimuses (füüsikaline dimensioon).

  * Kujundatakse oskused ja tahe aktiivselt uurimust korraldada.

  * Õpetatakse lõimima erinevaid õpikeskkondi, õppimisstrateegiad, õppemeetodeid ja ‑vahendeid.

Õppematerjalid:

Õppematerjalid sisaldavad teoreetilisi käsitlusi teadustöö metoodikast, samuti viiteid lingikogudele, veebilehekülgedele ja trükis avaldatud materjalidele.

Cohen, L., Manion, L. & Morrison, K. (2007). Research Methods in Education (6th ed., pp. 520–525). London, New York: Routledge.

Elmes, D. G., Kantowitz, B. H. & Roediger, H. L. (2013). Psühholoogia uurimismeetodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kurpius, M. E. (2008). Testimine ja mõõtmine: kasutajasõbralik teejuht. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.