Keskkond ja säästev areng

Jäätmete mitu elu

Paistu kool

Koostajad: Kristi Pajuste, Tiia Randpere, Pille Jürimäe, Marget Martsik, Irina Adalova

Jäätmed on osa meie igapäevaelust. On vähe tegevusi, mille käigus ei teki midagi üleliigset, mis prügikasti pannakse. Prügi ja selle sortimine on oluline teema, mis annab hea võimaluse juhtida laste ja vanemate tähelepanu säästlikkusele. Säästlikult saab kasutada riideid, mänguasju, toitu, pakendeid jne. Õppides oma igapäevaseid toimetusi tähelepanelikult jälgima, leiame rohkesti võimalusi, kuidas vähem jäätmeid tekitada.

Oleme kaasanud oma projekti lasteaialapsed, koolilapsed, kogu personali ja lastevanemad. Tegevus toimub Viljandimaal Paistu koolis ja kooli territooriumil.

Oleme oma igapäevatöö käigus märganud Paistu kooli jäätmemajanduses puudujääke. Oleme huvitatud Paistu koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmisest ja käitumismustrite parandamisest. Pidasime kooli juhtkonnaga nõu, kuidas kaasata oma tegemistesse iga päev kõiki koolitöötajaid, ka kokkasid ja koristajaid. Soov oli maast madalast kasvatada laste oskust jäätmetega teadlikult toimetada ning viia laste kaudu teavet kodudesse, lastevanemateni. Võtsime ühendust KOV keskkonnaspetsialistiga, kes meie ettevõtmisi julgustas.

Projekti eesmärk:

TÕSTA LASTE JA NENDEGA SEOTUD TÄISKASVANUTE TEADLIKKUST JÄÄTMETE SORTEERIMISEST, KORRALDADES ERINEVATES KOHTADES PRAKTILISI TEGEVUSI.

  • Valmistada komposteerimise kast ja majasisesed prügikastid erinevate jäätmete jaoks.
  • Muretseda Paistu kooli territooriumile jäätmete konteinerid ning organiseerida jäätmevedu

Projektile kuluv aeg: veebruar 2014 – mai 2015

    NÄDALA TEEMA: „Jäätmed – mis need on?“

      • Lasteaialapsed vanuses 3–7aastat

      a)      Tegevuse eesmärgid:

      1. Laps suhtub ümbritsevasse hoolivalt.
      2. Laps mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi
      3. Laps teab, miks on vaja jäätmeid sorteerida (paber, plast, pudel)

      b)     Tegevusele kuluv aeg:

       1 nädal enne emadepäeva

      c)      Lõiming (õppe- ja kasvatustöö valdkondadega):

      valdkond „Mina ja keskkond“, „Keel ja kõne“, „Matemaatika“

      d)     Õppevahendid:

      MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Keskkonnainvesteeringute keskus „Nähka looduslood“ (Tallinn, Pärnu 2008), pildid, õ/m „Prügi sorteerimine“.

      e)      Tegevuste kirjeldused:

      Esmaspäev

      • Vestlus – vesteldi ja jutustati lasteaias tekkivatest jäätmetest.
      • Pildistamine – otsiti lastega hetkel olemasolevaid prügikaste ja tehti nendest pilte, arutleti, mis on prügikastis valesti.
      • Külaskäik teistesse rühmadesse – kas ja kuidas teised lapsed jäätmeid sorteerivad.
      • Loeti lastele ette I. Pajula „Nähka ja prügi“ (Tallinn 2008) ja arutleti lastega jutu sisu üle – prügi sorteeritakse, sest osa sellest saab taaskasutada.

      Teisipäev

      • Jänku Jussi multifilmi „Prügipõletamine“ vaatamine. Arutlemine jäätmete põletamise teemal.
      • Ringkäik kooli sööklasse, kus lapsed küsivad kokkade käest, kuhu nende jäätmed lähevad.

      Kolmapäev

      • Vestlusring teemal „Mis on kompost?“
      •  Lastele loeti ette Aili Laaki „Komposti lugu“ (Tallinn, Pärnu 2008). Peale seda saavad lapsed teada, et komposti tehakse uue mulla saamiseks.

      Õppemängu valmistamine (ajakirjad, liim, käärid jne). Lapsed otsivad ajakirjadest välja pilte pakenditest, toitudest, riietest, pudelitest, kodumasinatest jne. Lõigatud pildid sorteeritakse hiljem õigetesse kogumiskarpidesse, mis lapsed on varem ise valmistanud.

      Neljapäev – loeti ette Marje Normani „Prügitalgud kevadises kodumetsas“ (raamatust „Põnevad prügilood“, AS Atlex 2013). Arutleti lastega selle üle, kuidas loomad kevadel metsas avastavad, kui palju jäätmeid on lume alt välja sulanud. Lapsed pakkusid variante, mida metsas leiduvate jäätmetega edasi teha.

      Õppemäng „Prügi sorteerimine“. Tutvustame lastele mängu, mille on tootja (ORCHARD TOYS) valmistanud ja mängime seda mitu korda läbi.

      Reede – meisterdame lastega jääkmaterjalidest pliiatsitopsid. Õpetaja puhtaks pestud ja pooleks lõigatud tetrapakid kaetakse kleepsudega ja kaunistatakse lapse vabal valikul (šabloonid, kivikesed, teokarbid jne). Filmi „Jäätmejaam“ vaatamine ja arutelu filmi põhjal.

      f)       Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

      Lastega koos avastamas – kust kohast tuleb paha haisu?

      loke.jpg

      Meie kooli puhkeruumi prügikast – hetkeolukord 2014. a kevadel

      (ühes kastis koos paber, biojäätmed ja plast)

      hais.jpg

      Üks näide jääkmaterjalide kasutamisest.

      auto.jpg

      Jääkmaterjalist meisterdatud pliiatsitopsid.

      pliiatsidjpg.jpg

      Emadepäeva õhtu „Jäätmete mitu elu“

      • Paistu koolipere (lasteaialapsed, õpilased, lastevanemad ja kooli töötajad)

      a)      Tegevuse eesmärgid:

      1. Anda lapsele võimalus koos perega tegutseda.
      2. Lapsed oskavad kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi ja jääkmaterjale  loovalt kasutada.

      b)     Tegevusele kuluv aeg:

      3 tundi (ettevalmistus 1 h ja töötoad 2 h)

      c)      Lõiming:

      valdkond „Mina ja keskkond“, „Kunst“, „Muusikaõpetus“

      Tegevuse kirjeldus:

      kontsert emadele: lasteaialapsed laulavad (igal rühmal üks laul emast) ja annavad oma emadele üle kingitused.

      Inimesed jaotatakse nelja tegevustoa vahel:

      • teatrituba
      • meisterdamise tuba
      • toidutuba
      • pildistamise tuba

      Teatrituba

      Eesmärk:

      1.  Esitada laval poole tunni pärast õpetlik näidend „Lugu kommipaberist“.
      2. Valmistada olemasolevatest jääkmaterjalidest näitlejatele kostüümid.

      Vahendid:

      • jutt „Lugu kommipaberist“ (Ajakiri „Lasteaed“ / omalooming, okt 2012)
      • munakarbid, paber, papiribad
      • pliiatsid, klammerdaja, markerid
      • üllatusmunad, tangained
      • riidetükid, paelad, niidid

      Tegevus:

      loeti ette kommipaberi lugu, arutati läbi, millest oli juttu. Valiti välja näitlejad ja jagati osad ka neile, kes ei saanud sõnalist rolli (vihmapiisad, tuul, jutustaja). Toimus esimene lugemine koos läbimänguga. Seejärel hakati endale meisterdama tegelaskujule sobivaid peakatteid, kostüüme, pille jms. Sellele järgnes teine läbimäng koos vahenditega. Lõpuks mindi lavale esinema.

      Lasteaia kogemusi tegevuse kohta:

      Osatäitja „kommipaberi“ rollis

       

       kostuum1.jpg

       

      kostuum2.jpg

      Kostüümide meisterdamine jääkmaterjalidest

      Meisterdamise tuba

      Eesmärk:

      1. Anda teadmisi jääkmaterjali kunstilise kasutamise võimalustest.
      2. Valmistada jääkmaterjalidest seinapildid „Aastaajad“ (4 erinevat pilti)

      Vahendid:

      • Reet Meeritsa slaidiprogramm (kasutatud www.eestipandipakend.ee õppevideoid)
      • Jääkmaterjalid: paberiribad, WC-paberid ja -rullid, munakarbid, piimapakid, vahtplasti tükid, joogikõrred, kasutatud plastiliin, puutükid, käbid
      • Liim, käärid, juukselakk
      • vineeralused

       Tegevus:

      slaidiprogrammiga tutvustati erinevaid jäätmeid, nende kogumist ja taaskasutust. Laudadele olid valmis pandud jääkmaterjalid ja alused, kuhu meisterdama hakata. Seejärel jagati vanemad ja lapsed nelja rühma, iga rühm pidi ühe aastaaja kohta pildi meisterdama. Hiljem pihustati pildid juukselakiga üle ja riputati lasteaia seinale.

      Lasteaia kogemusi tegevuse kohta:

      Slaidiprogramm „Tarkuseterad“

      slaid.jpg

      Valminud ühistöö „Sügis“

      pilt1.jpg

      Valminud ühistöö „Suvi“

      pilt2jpg.jpg

       Teema „Vanast uus“ – EKSKURSIOON Tartu keskkonnaharidusmajja ja paberivabrikusse

      a)      Tegevuse eesmärgid:

      1. Laps saab teada, kuidas valmib vanast paberist uus paber.
      2. Laps saab reaalselt näha, kuhu visata erinevad jäätmed, ja seda ka ise proovida

      b)      Tegevusele kuluv aeg:

      1 päev

      c)      Lõiming (õppe- ja kasvatustöö valdkondadega):

      valdkond „Mina ja keskkond“, „Kunst“, „Liikumine“

      d)     Õppevahendid:

      programm paberimuuseumis

      e)      Tegevuse kirjeldus:

      bussiekskursioon Tartusse. Eelnevalt on kokku lepitud aeg ja programm vastavalt laste vanusele. Külastame paberimuuseumit, kus lastele näidatakse, kuidas tehakse vanast paberist uut paberit. Lapsed saavad seda ka ise proovida. Keskkonnahariduse keskuses tutvustatakse meile kogu maja ja saame häid ideid, kuidas jäätmeid erinevatesse prügikastidesse paigutada.

      f)       Lasteaia kogemusi tegevuse kohta:

      Paberimuuseumis

      pilt3.jpg

      Paberi valmistamine

      pilt4.jpg

      Prügikastid erinevatele jäätmetele Keskkonnahariduse majas

      pilt5.jpg

       ISADEPÄEV „Biojäätmete mitu elu“

      • Paistu koolipere (lasteaialapsed, õpilased, koolitöötajad, lastevanemad)

      a)      Eesmärgid:

      1. Anda lapsele võimalus koos perega tegutseda.
      2. Tõsta perede teadlikkust biolagunevate jäätmete kohta.

      b)      Tegevusele kuluv aeg:

      1,5–2 tundi

      c)      Lõiming (õppe- ja kasvatustöö valdkondadega):

      valdkond „Mina ja keskkond“, „Kunst“, „Matemaatika“, „Keel ja kõne“

      d)     Tegevuste kirjeldused:

      isadepäeva õhtu korraldamine. Valmistatakse ette kaks töötuba. Ühes meisterdatakse biojäätmete tarvis komposteerimise kast. Teises töötoas tutvutakse erinevate biojäätmetega , vesteldakse ja mängitakse õppemänge.

      e)      Meisterdamise tuba

      Eesmärk:

      1. 1.      Valmib kompostikast.
      2. 2.      Laps tunneb rõõmu koos perega tegutsemisest.

      Vahendid:

      • kruvid
      •  saed
      •  puitmaterjal
      • akutrell

       Tegevus:

      on välja valitud üks tubli isa, kes on koos õpetajatega teinud plaani, kuidas ühiselt joonise järgi kompostikast valmistada. Isad jagatakse 4 rühma. Iga rühm valmistab ühe seina. Ühisel jõul pannakse koos lastega seinad kokku ja valmibki kompostikast.

       Mängutuba

      Eesmärk:

      1. Laps tunneb rõõmu isaga koos mängimisest.
      2. Laps saab teada, millised on biolagunevad jäätmed.

       Vahendid:

      • Mulaažid
      • Erinevad jäätmed (paber, riided, plast- ja klaaspudelid, munakarbid, närtsinud lilled, puuoksad, lehed jne)
      • Reet Meeritsa slaidiprogramm (kasutatud www.eestipandipakend.ee materjale)

      Tegevus:

      lapsed vaatavad koos peredega slaidiprogrammi, kus tutvustatakse biolagunevaid jäätmeid ja nende elu.

      Ruumi ühte seina on paigutatud erinevate jäätmete kastid. Iga kasti juures seisab õpetaja. Ruumi on laiali puistatud erinevad jäätmed. Märguande peale läheb isa koos lapsega ühekaupa jäätmeid korjama ja õigesse jäätmekasti paigutama. Õpetaja kontrollib, kas tema kasti pannakse õiged jäätmed. Vale jäätme puhul arutleme, kuhu selle võiks panna. Kui kõik jäätmed on maast korjatud, mäng kordub.

      Variandid:

      • Iga rühm korjab kindlat sorti jäätmeid.
      • Ainult lapsed korjavad kõiki jäätmeid.
      • Ainult vanemad korjavad jäätmeid ja lapsed kontrollivad kastide juures.

      f)       Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

      kast1.jpg

      Puutöötoas jätkub tegevust igale eale

      kast2.jpg

      Valminud ühistöö – kompostikast

       

      Planeeritud tegevused november 2014 – mai 2015

      Eesmärgid:

      1. Tõsta laste kaudu kogukonna teadlikkust, kuidas jäätmeid sorteerida.
      2. Anda Paistu kooliperele võimalus jäätmete sorteerimiseks.

      Tegevused

      • Kompostikastile sobiva koha leidmine ja selle paigaldamine koostöös kooli kokkade ning majandusalajuhatajaga.
      • Paistu kooli 6.–9. klassi poiste tööõpetuse tundides valmistatakse kooli ühiskasutatavatesse ruumidesse prügikastid erinevate jäätmete  (biolagunevate, paber- ja olmejäätmete) jaoks.
      • Koostöös KOV-ga toimetatakse Paistu kooli territooriumile erinevate jäätmete konteinerid ja korraldatakse prügi süsteemne äravedu.

      Vormistatakse kokkulepe (leping) kohaliku jäätmekäitlusfirmaga

      Accept Cookies