Keskkond ja säästev areng

Jäätmed siin ja palju seal, loodust püüan säästa ma

Soinaste lasteaed Laululind

Koostajad: Kaia Pärn, Kerli Laur, Kristi Kalur, Valerija Strelovskaja

Projekti selgitus:

Sihtrühm: 3–7aastased lapsed

Projekti kaasatud: lapsevanemad, õpetajad, teised Ülenurme valla lasteaiad, kohalik omavalitsus

Toimumiskoht: lasteaia ümbrus ja siseruumid

Toimumisaeg: 1 nädal 2015. a maikuu lõpus, projekti jätk sügisel, 1 päev

Tegevused: lavastusmäng, õppemäng „Puhta jäätme mäng“, jäätmete kõdunemise katse, naitus „Taaskasutatud kunst“, õppemäng „Kuldvillak – jäätmed“. Igas rühmas koostavad õpetajad antud teemal nädalakava ja korraldavad vastavalt sellele õppe- ja kasvatustegevusi.

Projekti eesmärk:

Õpetada lapsi loodust mõistma ja sellesse säästlikult suhtuma, et keskkonnateadlikkus saaks alguse noores eas.
Õpetada lastele selgeks mõiste jäätmed tähendus, et nad harjuksid seda sõna kasutama.
Edendada väärtusi, põhimõtteid ja tavasid, mis aitaksid lastel õigeid valikuid teha.
Anda lastele teadmisi keskkonda säästva käitumise, sh jäätmete hulga vähendamise ja jäätmete sorteerimise kohta.
Kasvatada laste abil lastevanemate teadlikkust, et nemadki mõistaksid looduse säästmise olulisust ning annaksid oma lastele head eeskuju.

Tegevus:

ESIMENE PÄEV:

1) Lavastusmäng: „Loomad leiavad metsast jäätmeid“.

Allikas: M. Normani „Põnevad prügilood“, lk 26. Lavastusmängus kasutada prügi asemel sõna jäätmed.

Tegevuse eesmärgid: laps tutvub mõistega jäätmed ning saab teada selle tähenduse. Laps mõistab, miks ei tohi jäätmeid maha visata, ja arutleb antud teemal.

Tegevusele kuluv aeg: 15–20 min.

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade lõiming: keel ja kõne, mina ja keskkond, muusika.

Õppevahendid: tegelaste (metsavana, karu, jänese, hundi, rebase) kostüümid, looduslik keskkond õues (lasteaia kõrval asuv metsatukk), puhtaks pestud jäätmed (pakendid, taara jne).

Tegevuse kirjeldus: Eelnevalt on koos lastevanematega valmistatud kostüümid, kogutud jäätmeid ja tehtud lavastusmänguks ettevalmistusi. Lavastusmängu esitavad lastevanemad, kaasates sellesse ka lapsi. Lavastusmängule järgneb arutelu jäätmete teemal – mis on jäätmed, loodushoid, säästlik tarbimine, jäätmete sorteerimine.

2) õ/m „Puhta jäätme mäng“ – jäätmete sorteerimise mängu idee on saadud M. – E. Tähe raamatusarjast „Laps ja keskkond“ ning on kohandatud projektile sobivaks.

Tegevuse eesmärgid: laps tutvub jäätmetega ja proovib neid jäätmekastidesse sorteerida.

Tegevusele kuluv aeg: 10–15 min.

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika.

Õppevahendid: Erinevat värvi kastid, millel jäätmete pildid ja nimetused (lisa 1). Mitmesugused puhtaks pestud jäätmed ja mõned biojäätmed (lõigatud õuna südamik, lill, banaani- või kartulikoor). Kunstivahendid plakati valmistamiseks.

Tegevuse kirjeldus: Mängus kasutatakse lavastusmängus tarvitatud jäätmeid. Mängujuht selgitab lastele jäätmete liike ja nende sorteerimise põhimõtteid. Iga laps võtab endale ühe jäätme. Mängujuht võtab ühte värvi kasti. Lapsed, kellel on sellesse jäätmekasti kuuluv jääde, toovad jäätme kasti. Vajadusel suunab mängujuht lapse tagasi oma kohale, kui antud jääde ei sobinud jäätmekasti. Mängu lõppedes korratakse üle jäätmekastide liigid ja sorteerimise põhimõtted.

TEINE PÄEV:

3) Jäätmete kõdunemise katse idee on saadud M-E. Tähe raamatusarjast „Laps ja keskkond“ ning kohandatud projektile sobivaks.

Tegevuse eesmärk: laps mõistab, miks ei tohi jäätmeid maha visata.

Tegevusele kuluv aeg: 20–30 min rühmas, 10 min õues.

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade lõiming: matemaatika, keel ja kõne, mina ja keskkond, kunst.

Õppevahendid: tulbi alused, jäätisepulgad, traat, jäätmed – õunasüda, kilekott, paber, plastik pudel, klaaspurk, kunstitarbed plakati koostamiseks.

Tegevuse kirjeldus: lapsed jaotatakse 6 rühma, nii et igas rühmas on 3–7a lapsed. Laste rühmitamisel jälgitakse, et õed-vennad, sõbrad oleksid koos. Lapsed, kellel on raskusi kohanemisega, jäävad oma õpetajaga oma rühma gruppi. Lapsed koostavad rühmas plakati, millele nad joonistavad, kirjutavad ja kirjeldavad jäätmeid, mida kavatsetakse maa sisse kaevata. Plakatile jäetakse ruumi katse lõpetamiseks, et lapsed saaksid kirjeldada-joonistada maa seest üleskaevatud jäätmeid. Plakat jääb rühma seinale kuni projekti lõpuni. Jäätmete külge pannakse traat, mille otsas on jäätisepulk jäätme nimetusega. Jäätmed asetatakse tulpide alusele. Õues kaevavad lapsed lasteaia katsepeenrasse augu, asetavad tulpide aluse koos jäätmetega maa sisse ning katavad need mullaga nii, et jäätisepulga otsad jäävad nähtavale. Katse lõpetatakse sügisel. Peale katse lõppu esitletakse plakateid lasteaia fuajees, toimub vaatlus, arutlus. Esitlust saavad külastada kõik rühmad ja lapsevanemad.

TEINE – VIIES PÄEV:

4) Näitus „Taaskasutatud kunst“

Tegevuse eesmärk: lapsevanem ja laps kasutavad jäätmeid millegi uue loomiseks.

Tegevusele kuluv aeg: 2 nädalat.

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade lõiming: mina ja keskkond, kunst, keel ja kõne, matemaatika.

Õppevahendid: lauad, vahendid naituse kuulutuste, kutsete ja plakatite valmistamiseks.

Tegevuse kirjeldus: Nädal enne naitust valmistab iga rühm naituse kuulutused, plakatid ja kutsed ning õpetaja edastab lapsevanematele teate naituse „Taaskasutatud kunst“ sisu kohta. Teates on selgitatud, et lapsevanem meisterdab koos lapsega jäätmetest midagi uut, mis jääb lasteaeda lastele kasutamiseks või mida kasutatakse kuldvillaku auhinnana. Meisterdatud asi tuuakse projektinädalal naitusele. Näitus kestab 4 päeva ja on mõeldud külastamiseks lastevanematele, rühmadele ja külalistele. Näituse külastamise kutse edastatakse vallavalitsuse töötajatele ja teistele valla lasteaedadele.

VIIES PÄEV:

5) õ/m Kuldvillak – „Jäätmed“. Idee kasutada lasteaias Kuldvillakut on saadud Kai Kuuspalult liikluskasvatuse koolituselt. Projekti jaoks on koostatud jäätmeteteemaline Kuldvillak.

Tegevuse eesmärk: laps kasutab nädala jooksul saadud teadmisi ja mõisteid.

Tegevusele kuluv aeg: 20–30 min.

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade lõiming: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika.

Õppevahendid: Powerpointi esitlus „Kuldvillak“, numbrikaardid (mille võib asendada järgnevate esemetega: kivid, käärid, üllatusmuna kest), projektor, arvuti, ekraan.

Tegevuse kirjeldus: moodustatakse 4 rühma, teised lapsed ja õpetajad on pealtvaatajad. Mängujuht selgitab reegleid ja juhib mängu. Mängujuhi abi vahetab Kuldvillaku ülesandeid ja vastuseid ning jagab iga õige vastuse eest punkte, kasutades numbrikaarte või soovitud eset (kivi, käbi vms). Mängu lõppedes loetakse punktid koos laste abiga kokku. Iga rühm saab auhinnaks naituse jaoks valmistatud esemetega korvi, mis jääb rühma lastele mängimiseks.

Mängu käik: rühm nimetab küsimuse või värvi ja numbri, nt „jäätmed 2“ või „must 2“. Mängujuhi abi vajutab numbrile 2, ekraanile ilmub küsimus. Mängujuht esitab küsimuse. Kui rühm on küsimusele vastanud, vajutab mängujuhi abi klaviatuuril parempoolset noolt ja ekraanile ilmub vastus. Mängujuht kordab vastuse üle ja jagab vajadusel selgitusi. Kui vastus oli õige, annab mängujuhi abi rühmale 2 punkti (nt 2 kivi). Kui vastus oli vale, annab mängujuht vastamisvõimaluse rühmale, kes hüüab kõige kiiremini „meie“. Iga rühm saab kordamööda endale küsimuse valida, kuni kõik küsimused saavad vastatud. Mängu lõppedes loetakse saadud punktid kokku.

https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/107/kuldvillak.pptx

Projekti lõpp:

Sügisel lõpetatakse jäätmete kõdunemise katse. Rühm kaevab katsepeenrast välja tulbi aluse koos jäätmetega. Vaadeldakse tulemust, arutletakse selle üle ja täiendatakse plakatit väljakaevatud jäätmeid kirjeldades ja joonistades. Valmis plakatid riputatakse lasteaia fuajeesse. Iga rühm saab näha teiste rühmade plakateid ja katsete tulemusi ning nende üle arutleda. Lapsevanemad saavad koos lastega plakateid vaadelda ja nende üle arutleda. Projektist kirjutatakse kokkuvõttev artikkel kohalikku väljaandesse „Olevik“, projekti tulemusi kajastatakse ka lasteaia veebilehel.

Kasutatud kirjandus: