Inspiratsiooniks

Taaskasutusmaterjalid lasteaia õppetöös

Koostasid Mammaste lasteaia õpetajad Mai Tammvere ja  Liivi Põld

Iga õpetaja teab, et lasteaias kulub kunstitegevusteks päris suures koguses liimi, värvi, erinevaid pabereid, nööpe, lõngu ja kõike muudki. Mingi osa vajaminevatest vahenditest saame muretseda õppevahendite raha eest, aga kui tegu on juba vanemate rühmadega, siis on lastel soovi ja tahet teha ikka rohkem, põnevamaid ja keerukamaid asju. Paraku jääb lihtsalt paberist, värvist ja liimist väheseks. Laste loovuse arendamiseks ja tegutsemisõhina hoidmiseks on vaja rohkemat, kui meil lasteaias igapäevaselt pakkuda on. Mida siis teha? Üks võimalus on võtta kasutusele kõike, mida annab taaskasutada. Seda, mis on kodudes üle jäänud, üleliigset vanemate töökohtadest või lihtsalt midagi sellist, millega ise ei oska enam midagi peale hakata, aga ära visata ka ei raatsi. Nii ongi meil tore koostöö vanematega. Teavitame neid vajaminevatest materjalidest (karbid, topsid, WC-paberi rullid, …) ja kogume aeg-ajalt seda, mis muidu leiaks tee prügikasti.

Leiame, et asju on küll tore meisterdada ja selle käigus omandavad lapsed ka erinevaid vajalikke oskuseid, aga lihtsalt vanematele vaatamiseks või koju kapi peale viimiseks ei ole ka mõtet asju toota. Kui ikka teha, siis tõepoolest just selliseid asju, mida lapsed saavad kohe mängimiseks kasutada. Oskuslikult planeerides oskab õpetaja siduda nädalateema ühtseks tervikuks ja nii ongi, et isevalmistatud asjadega mängides saavad omandatud ka vajalikud õpipädevused. Lõbus ja kasulik korraga!

Mida ja kuidas tegime/teha?

Kui nädalateemaks oli VESI SUURED LAEVAD KANNAB, VESI PALJU JÕUDU ANNAB, siis harjutasid lapsed nädalateema raames säästvalt kraanivett kasutama ja koostasid plakati SULGE KRAAN. Uurisid/kogusid õppekäigul erinevate veekogude (järve, tiigi, oja, kraavi) vett. Kirjeldasid puhast vett ja selgitasid, kuidas on vesi elutegevuseks vajalik. Õppisid esemeid laiuse alusel järjestama ja tutvusid tähega S. Kunstis omandasid lapsed piimakottidest kalade meisterdamise oskuse. Nii nagu lasteaias ikka.

Kuidas isevalmistatud asjad aga mängu jõuavad?

Kui kalad said valmis meisterdatud, kinnitati kaladele kirjaklambrid, varustati õngeridvad nööridega ja kinnitati nööri otsa tahvlimagnetid. Mäng võis alata!

  

1. Lapsed ehitasid klotsidest paadid/laevad ja püüdsid kalu. Kui õnnestus püüda selline kala, millele oli kirjaklambri külge kinnitatud pilt, mis häälides sisaldas ka S-häälikut (õpipädevus), siis see oli eriti hinnaline kala. Kes püüdis kõige rohkem hinnalisi kalu?

2. Lapsed ehitasid üle jõe erineva laiusega sillad (õpipädevus) ja püüdsid tasakaalu hoides kalu. Kaladel olid küljes numbrid (all pool). Mitu kilo kala keegi püüdis? (1+1+2+1)

3. Lapsed mängisid kodu, mille käigus ehitasid suitsuahju ja küpsetasid kalu. Toiduks praeti, kuivatati, keedeti kalu. Mängu tulid koduloomad, kellel anti söögiks ka kalu.

Mängides saime aru, et alati ei olegi mõistlik valmis asju peale nädalateema lõppu kohe koju viia. Ühest mänguasjast võivad sündida uued mõtted ja nii leidisime meiegi kaladele rakendust ka teistel nädalateemadel.

Talvel mängiti kaladega jääkarude mängu. Kalad olid riide all peidus. Jääkaru sukeldus jää alla, püüdis ühe kala. Kui kala küljes oli söödava asja pilt/kiri, siis sai jääkarul kõht täis ja ta nimetas uue jääkaru (lapse nime), kes läks siis omakorda jää alla sukelduma. Kui aga jääkaru sai sellise kala, millel pilt/kiri mittesöödava asjaga, siis oli jääkaru pahur ja hakkas teisi (vatiinist) lumepalliga viskama. Kellele ta pihta sai, see oli uus jääkaru ja pidi kala püüdma minema.

Kaladega tehti katseid ja võistlusi. Kes suudab kõige rohkem asju oma kalale peale panna ja seda õngega sikutada nii, et kala ikka õnge külge kinni jääb? Mängu nimetati SUUREKS SAAGIKS.

    

Mängida sai lavastusmängu, kuidas rebane ja hunt jääaugust kalu püüdmas käisid. Saba külge kinnitati suurem magnet ja püüti nii kalu saba külge saada.Kui nädalateemaks oli TEATRI LÕBUS MÄNGULUST HAARANUD ON MEID KA JUST, siis vesteldi hommikuringides teatri teemadel. Millised erinevad tööd/ametid onvajalikud ühe etenduse tegemiseks, millised on näitlejatöö rõõmud ja raskused. Lapsed õppisid kasutama vastandsõnu, tundma geomeetrilisi kujundeid ja said teadmise, et naer on tervisele kasulik. Kunstikeskuses valmisid erinevad teatrikotid.

     

Piletil on erinevad geomeetrilised kujundid (õpipädevus). Kindlasti peab kaasas olema teatrikott!   Kassapidaja on kaasaegse arvuti taga. Etenduseks on ,,Kaks sõpra“. Tegelasteks on isevalmistatud pehmed loomad.

Pehmeid loomi kasutasid lapsed meeleldi. Nendega mängiti kodu ja võeti voodissegi kaissu.

     

Teema: IKKA, IKKA PÕHJA POOLE. POLAARALA ARKTIKA.

Nädala jooksul tutvusid lapsed polaarala eluolu, taimestiku ja loomadega. Mõõtsid, võrdlesid erinevate põhjamaa loomade pikkust. Tutvusid liitmismärgiga ja tegid lihtsamaid liitmisülesandeid. Omandasid ruudulisel paberil mustri koostamise ja munarestidest põdrarakendi valmistamise oskuse.

Kui mänguks läks, siis sõitsid põdrarakendid ühe iglu juurest teiseni. Koormaks kerged esemed (mängutoit). Kuna põhjapõdrad olid munarestile kinnitatud naksuga, siis võtsid tüdrukud mängides põhjapõdrad rakendi eest ööseks lahti ja lasid põtradel rahulikult puhata.

     

Mängu võeti eelnevatel nädalatel pudelist valmistatud päkapikud

Mängiti kahte varianti: täringumängu ja liitmismängu. Täringumängus kogusid päkapikud saanidesse üllatusmune vastavalt täringul saadud silmade arvule, liitmismängus aga vastavalt liitmistehte tulemuseks saadud arvule (õpipädevus). Kui kingitused kohal, algas põnevaim osa – mis ma kingituseks sain? Igas üllatusmunas ei olnudki mänguasja, vaid olid peidus ka kirjakesed (lugemisoskuse arendamine). Mäng jätkus saadud kingitustega. Ehitati juurde riiuleid, laudu, kaste kingituste paigutamiseks.

Nädalateemal KES SÕPRU TAHAB SAADA, PEAB ISE SÕBRALIK OLEMA, tutvusid lapsed sõpruseteemaliste vanasõnadega ja püüdsid aru saada nende mõttest. Iseloomustasid oma sõpra ning nimetasid sõbra positiivseid omadusi. Harjutasid koostöös rühmakaaslastega ja selgitasid oma tegevusplaane teistele. Õppisid tundma pikkusmõõte sentimeeter ja meeter ning õppisid valmistama riidest taskunukke.

Kui nukud olid valmis, siis ehitati nukkudele erinevaid kodusid. Mõõdulindi abil mõõdeti sõprade kodude vahelised kaugused (õpipädevus) ja koostati linna plaan (koostööoskus).

          

Taskunukud olid väga populaarsed eriti poiste hulgas. Neid kanti tõesti taskutes ja nukud olid kaasas igal pool – muusikatundides, söögisaalis ja voodis padja all. Nii mõnigi nukk käis korduvalt juuksuris ja vahetas soengut. Tüdrukud vahetasid lõnga värvi ja pikkust, et patse oleks parem punuda. Poisid aga kasutasid mitmel korral kääre ja kärpisid soenguid lühemaks.

Isetehtud mänguasjad on meie rühmas väga populaarsed. Enam ei küsi lapsed, millal on koduste mänguasjade päev, vaid naudivad ise asjade tegemist ja nendega mängimist. Mis kõige üllatavam: asjad ei olegi nii nõrgad, purunevad ja ,,koledad“, nagu täiskasvanud kardavad.

Piimakottidest valmistatud SÖÖBIKUTELE JA PISIKUTELE ehitati klotsidest uhked rõdudega majad.

      

Kui lapsed meisterdasid endale sülearvutid, hakati neid edaspidi iga päev kasutama. Muutusid ainult taustapildid.